Egiptuse trip. Safari
Täna plaaniks safari kõrbes ja beduiiniküla tuur. See on samuti turistikas, päris beduiinide hõimud võõraid omale külla ei vea, nad on üsnagi kokkuhoidev ja kinnine kogukond. Tänapäeval jääb neid aina vähemaks. Aga turistidele tsirkust kuskil mäekurus ikka korraldavad, see on ju sissetulek. Miks mitte asi oma silmaga üle vaadata. ATVga mööda kõrbe kimamine on juba ise elamus. Hommikul tuldi dziibiga hotelli järgi, korjati rahvas peale ja minek. Safarikeskuses kollased vestid selga, kiivrid pähe, prillid ette, väike instruktaaz ja 50 kiltsa läbi kõrbe võis alata. Vot nüüd kulus marjaks ära varasemalt ostetud rätik. Kohalik kes mulle selle pähe sidus, nii nagu kõrbes peab olema jäi pingsalt rätti vaatama ja ütles, et turisti kohta on mul väga hea kvaliteediga rätik. Kuna ATV on mul varasemalt töövahend olnud siis on see täiesti kodune riistapuu. Nii nagu Türgiski on siin ka ATVd turistide ohutuse mõttes suht võrrid. Huvitav oli see, et suurte gruppidega ei sõideta, jaotati nii 5-7 kaupa grupiks. Meil oli grupis isegi üks puujalaga härra, kui ta poleks lühkaritega olnud ei oleks sellest isegi aru saanud. Sai väga hästi hakkama safaril.
Kui olime umbes pool teed mööda lagedat kõrbe kimanud tegime väikse künka otsas peatuse. Paar pilti ümbrusest, seal taamal olevate mägede vahel pidavat kusagil meie sihtpunkt olema.
Lõpuks jõudsime beduiinide külla, siin sai teed juua, kaameliga sõita ja niisama tsillida. Pärastpoole pidavat poes olema ka väike müügipromo. Krt fotokas läks kuumaga vähe lolliks ja keevitas suvalt pilte kokku. Algul mõtlesin, et kustutan ära aga siis vaatasin, et tegelikult on ju täitsa ägedad pildid 😀 😀 Käisin tegin kaameliga proovisõitu kah, nu kurja on ikka imelik sõiduvahend küll. Kui kaameli püsti tõusmisel sadulanupust kinni ei hoia siis käid üle kuudi kohe, sama on ka siis kui ennast pikali laseb. Käies raip kõigub nii, et logistab p… selgroo küljest lahti 😀 😀 Astub see eluk ju ühe poole jalad ja siis teise pole jalad. Võibolla sobiks kaamelisõit seljavaludes inimeste raviks, logistab kõik lülid paika või siis lammutab üldse ära…. katse eksituse meetod. Kui juba esimese käiguga hullult kõigub, mis ta siis veel teise käiguga teeb 😉 Aga võibolla on just hea, nagu autoga, mida kiiremini sõidad seda vähem tunned auke 😀 😀
Peale väikest pusimist ärkas fotokas uuesti ellu. Vaatasime ringi mis siin väikses turistikas on. Küla selline pisike, et kõrvaloleva künka otsast pildistades mahub ühte kaadrisse ära. Kunagi oli hakatud siia peldikut ehitama aga miskipärast sinnapaika jäänud, ei tea kas siin ka sama teema, et kui valmis teed maksad riigile maksu 😀 Küla teisese servas oli tegelikult valmis peldik ka, hädaline sai proovida kohalike kombel vasaku käe ja veega p… pesta 😉 Tegelikult asi nii hull muidugi polnud, turisti jaoks oli paberit ka 😉 Politsei sõidab ka aegajalt külast läbi, kontroll on kõva.
Teisel pool mäge oli ka miski käepärastest materjalidest ehitatud elamine ja aedik, kitsed aias ja paar valvekoera ka. Sinna turiste ei viidud, ju elab mõni kohalik turistiküla valvur või jumal teab kes. Igatahes üks naine toimetas seal õuel. Huvitav oli vaadata kuidas mägede vahelt mööda tühermaad kihutas mingi tsiklimees sellesama elamise poole. Huvitav mis otstarve on nendel väikestel tornikestel künka otsas…. Kas mingi sakraalehitis või valveputka….
Lõpuks oli poe laadses kohas väike demoüritus, sealt sai osta beduiinide käsitööd ja traditsioonilisi loodusravimeid. Võtsin isegi prooviks paar salvi, eks näis kas toimivad. Vaatan, et siin on kaltsuvaip väga popp asi, huvitav kes toodab… Kui poevärk uuritud ja tee joodud imeväiksest plekkkruusist, mida välimuse järgi ilmselt kunagi ei pesta asusime tagasiteele.
Keset kõrbe väike jalasirutuspeatus ja edasi keskuse poole. Nii tulles kui minnes on sõidutempo üsnagi kiire, ATVdel spidot pole aga silma järgi keskmine kiirus kuskil 60-70 kandis. Kogu trass on täis treppis radu, väikseid künkaid, lohke jne. Sellise tempo juures võtab sõit kogenematu sõitja ilmselt päris läbi.
Lõpuks keskuses tagasi ülepea tolmused aga rahulolevad. Vajadusel saab siin ennast vähe kasida ka täiesti korralik eurokemps on olemas. Kokkuvõtvalt vinksvonks värk oli ja tasub täitsa käia, päris kohalikku elu küll ei näe aga vahelduseks väga tsill. Paar pilti kohalikest surmväsinud kassidest ja algaski kodusõit. Tagasisõidul oli väike kadu paar vene tädi jäid maha, ju neil oli mingi teine pakett. Siin neid ikka veits on, isegi ööbimisega kõrbes safari saab.
Hotellis tagasi kiirelt pessu, riietevahetus ja sööma. Siin on lisaks tavalisele ja pruunile suhkrule olemas ka dieetsuhkur 😀 😀 Peale sööki käisin kastsin ennast merre ja proovisin mis mõnu on tuimalt rannas vedeleda. No ei ole minu teema… Tekitasin jooksvalt kohe uue programmi. Jala linnas ju käimata, nurgatagused uurimata jne 😉
