-
Lastekoduga Kõrvemaal
Toredatel töökaaslastel oli teoksil üks põnev projekt… Viia lastekodulapsed matkale ja näidata, et igavusest ei pea ainult lolluseid tegema vaid saab ka TEISITI 😉 Kui asjad pakitud ja grupp koos viidi meid bussiga Kõrvemaa matkarajale. Parklas vinnasime seljakotid selga ja padavai Jussi järvestiku poole minema. Ilm oli super… Tutvusime teel erinevate maastikuvormide, taimedede ja muu värgiga. Lõunaks jõudsime Väinjärve telkimisalale. Seal väike lõuna ja vaikselt edasi Suursoo poole..
Teel nägime kuidas rähn oli üritanud teha kahekordset elamut. Trippisime mööda laudteed raba peal, turnisime vaatetornides
Õhtuks jõudsime Paukjärve äärde. Teel nägime erinevaid elukaid, mõnda sai ka lähemalt uuritud. Isegi vaskussi nägime.
Panime püsti telklaagri ja läks toidu valmistamiseks. Lapsed käisid usinasti lõkkematerjali korjamas. Kui kõhud täis söödud oli peatselt kuulda telkidest vaikset nohinat 😀 😀 Hommikul äratus, väiksed veeprotseduurid, hommikusöök. Laager kokku ja vaikselt parkla poole kus meid ootas buss.
-
Sõpradega Moskvas
Kamp kokku ja minek… Nagu ikka spontaanselt ilma eelneva plaanita. Luusisime täiesti suva kohtades. Ajaviiteks VDNH külastus. Seal igavene pirakas vaateratas kust ikka avanes vaadet ka 😀 Siis selline äge tramm mis sõidab postide otsas VDNH ja Ostankino teletorni vahet, ikka tegime väikse tiiru ka. Siis käisime vaatasime seda ilmatusuurt Petsi kuju, mis algselt pidi Piiterisse tulema… Oli ikka kolakas küll
Järgmisel päeval vaatasime Borodino lahingu panoraami. Päris äge asi tehtud… Satud nagu lahingu keskele, vaade ümberringi 360 kraadi.
Õhtul traditsiooniline Punane väljak, GUM jne. Vovka putkasse järtsu polnudki aga ega meil polnud huvi seda külastada ka. Punane väljak on õhtul tulede valges palju efektsem kui päeval… Gum on ikka ilmatusuur kaubakeskus, luusisime veidi ringi.. Sõime pisikeses kohvikus ja vaikselt kodupoole minema…
-
Minsk-Brest
Panin sõpradega kamba kokku, sebisime Tulika rendist auto ja kimasime Valgevenesse tuulduma. Minskis Eesti saatkonnas oli tulek kokku lepitud. Parkisime auto saatkonna hoovi ja ise linna laiama… Ööbisime otse kesklinnas kaubamaja kõrval sebitud korteris 😉
Õhtul enne kotile kobimist panime plaani paika, et hommikul Bresti minek… Hommikul kui kõik pestud-kustud-kammitud võtsime auto ja andsime tuld Bresti poole. Minski servas turnisime korra ka miski kurgaani otsas… nägi päris kaugele. Mõned vennikesed olid vist tulnud kurgaani vaatama tankidega… igatahes olid ilusti parklas pargitud 😀
Kimasime edasi… Vahepeal põikasime ka trassilt kõrvale Hatõni memoriaali vaatama. Ärge ajage Hatõni segamini Katõniga…. need kaks eri asja. See olevat olnud pisike külake metsas mille Aadu mehed maatasa tegid. Memoriaal iseenesest päris sünge. Korstnajalad väidetavate talukohtade peal püsti koos nimedega kes ära tapeti selles talus… Kellad löövad… tekitavad päris sürr oleku…. Igatahes tasus vaatamist…
Kui see ka vaadatud sügasime edasi… Ah jaaa täitsa maksuline kiirtee oli…. igavene lai ja sile, lubatud oli 120 km/h, me nagu turistid ikka üritasime siis kah 120 sõita. Krt kõik panid meist mööda nagu postidest isegi žigullid….. Vaatasime, et 150 oli see tempo millega kõik lasid trassil. Miilits mõõtis kiirust aga maha ei võtnud…. Pärast kohalikelt küsisime mis värk… öeldi, et 150 ei võta miilits kiirteel maha aga nagu üle lased saad trahvi 😀 😀 Lõpuks jõudsime Bresti…. Kõigepealt sattusime väidetavalt endise NSVL kõige suuremasse raudteemuuseumi. Kõik eksponaadid pidavat olema töökorras. Muuseumi väravas sattusime kokku ühe papiga kes oli just pinsile jäänud. Kuuldes meie eestikeelset juttu kargas kohe ligi, et tal ka keegi eestist pärit ja meie nagu zemljakid talle. Haaras kohe meil nööbist ja tegi vägeva ekskursiooni….
Marssisime üle tee Bresti kindlusesse. Kah päris kõva memoriaal….. Luusisime seal tiba ja siis veel kindluse taga mingil surnuaial.
Peale kultuuri manustamist mõtlesime sööma minna… Tee ääres suur kaubamaja, hüppasime sisse…. Ennäe kohvik aga krt püstijalakas ja noad kahvlid ketiga laua küljes kinni 😀 😀 . Küsisin kohalikelt kas mingi normaalne söögikoht ka om. Mainiti, et kõrvaltänavas on Itaalia restoran aga kohalikud seal ei käi, väga kallis pidavat olema. Muud üle ei jäänud otsustasime minna… kõhud olid ilgelt tühjad… Leidsimegi üles selle resto. Suht muljetavaldav oli… Suured kapid turvad olid uksel, sees tuli riided garderoobi anda nummeri vastu…. juhatati lauda ja anti menüüd näppu…. Valik oli hea… mõtlesime, et kõik tellivad erinevad road siis saame maitsta kõike 😀 Näljasem tellis kohe pizza 😀 teised veel mõtlesid…. lõpuks said tellitud söögid – joogid ikka korralikult nagu kombeks 😀 Et kui juba prassimiseks läks siis las olla 😀 Oh sa püha petlema pasahärg… kui siis see kõigepealt tellitud pizza toodi….. mõtlesime kes selle ära sööb, sellest oleks meile kuuele jätkunud 😀 Kohe toodi ka muu tellitud staff… no seda oli ikka palju… me tükk aega pugisime ja ägisesime.
Mõtlesime, et krt palju arve tuleb.. ära ka joosta ei saa, riided võeti ära 😀 ilmselt tuleb nõusid pesema jääda… Lõpuks küsisime arve….. Kuis see toodi ei saanud s…. aru kas see oli ühe inimese arve vai kõik kokku…. Küsisime jõhvikalt järgi mis värk on.. Pidavat olema kõik kokku… meil kukkusid lõuad põlvini lahti… Kuue inimese arve… söögid, joogid, veinid oli kokku ca 40€. Kaasa pakiti veel pool pizzat mida ei jõudnud ära süüa.. Veeresime kuidagi autosse ja panime tuld Minski poole.
-
Minskisse tuld viimas
Sõbral vaja üks julla Minski viia…. ise minna ei saa 😉 Kesse siis ikka läheb kui mitte mina 😀 😀 . Julla autosse ja tuld, 800 kiltsa pole ju miski maa… Piiril järtsu eriti polnud, tunnikesega sai üle. Lõunaks Minskis, julla üle antud ja hotell sebitud….. Hotelli restost linnale ikka ulme vaated.
Luusisin vähe pargis ja promenaadil. Linn tegelt sitaks puhas ja ilus. Vanalinna väga ei ole, see pommitati sõja ajal maatasa. Pargid on väga maitsekalt tehtud ja seda vene bling-blingi ei ole. Mis on muidugi äge… kõikvõimalikke pronkskujukesi on pea igal nurgal..
Kui linnas luusitud ja mant koju ostetud kobisin hotelli kotile… Hommikul tuld kodu poole. Vahva linnake… Käin siin veel korduvalt 😀 😀
-
Trakai
Mingi eksirännaku ajal sattusin sujuvalt Leedu linnakesse Trakai…. Linn ise pisikene ja midagi erilist ei ole aga loss selle eest oli muljetavaldav. Asub saarel keset selgeveelist järve. Järveäärne promenaad on täis suveniiriputkasi ja söögikohti. Lossi saab tänapäeval mööda silda.
Kuna aega oli siis sai tiksutud vesirattaga mööda järve pool päeva. Vesiratta rent oli suht olematu hinnaga. Sõpradel olid õlled kaasas…. ilm oli nii palav, et sidusime need nööriga vesiratta taha lohisema 😀 😀 Kaua ei saanud neid järgi lohistada, luiged tahtsid need p… panna 😉
Üldiselt Tasub täitsa läbi käia sellisest linnakesest….
-
Paunküla mäed
Ükspäev kutsusid sõbrad mägedesse trippima… Haarasin fotoka kaasa ja minek. Rõõsalt keerasime metsa. Seal veidi ukerdamist sinka-vonka mööda metsateed ja peaaegu kohal olimegi. Päris matkaraja lõkkekohani välja ei saanud…. Kõrgema autoga saab ka lõkkekohani
Parkisime auto pisikesse parklasse lõkkekohast paarisaja meetri kaugusel. Matkarada päris põnev, imelised vaated ja maiustamiseks marjad…
Osa laudteed oli üles võetud ja aasta lõpuks väidetavalt asendatakse uuega. Laudtee puudumine ei seganud matka.
Matkarada kulgeb vahelduvalt nii metsas, rabas kui ka oosidel. Ühe järvekese kaldale olid matkajad käepärasest materjalist väikse lebokoha teinud. Lõpuks jõudsime ringiga lõkkekoha juurde tagasi. Mõtlesime endid lõkkekoha läheduses järvekeses jahutada aga…
-
Puškin (Tsarskoe selo)
Ükspäev kogunesime paleeväljaku serva kust pidi saama bussile mis viib Puškinisse. Natsa aja pärast tuligi üks tädi ja hüüdis…. Kes Puškinisse see marssigu tema järel. Läksime bussi, see oli täiesti korralik turismibuss. Kui rahvas peal läks kohe sõiduks. Mingi tunnikese pärast olime kohal…. hullult raffast…. tänava ääres lasti meid välja ja buss kimas minema, enne öeldi veel, et bussi nr meelde jätaks. Muidu pärast ei leia bussi üles. Kogunesime kokku tädi ümber ja tripp algas…. Tänav lossini puhas turistimagnet 😉 ainult suveniirid…. Tädi tõi paki pileteid, saime väravast sisse… Järts muuseumi gruppidele kilomeeter. Muuseum lahti ainult kuueni. Tädi ilmselt vana kala … ütles, et ärgu me põdegu sisse lastakse kik grupid kasvõi kell 7 õhtul…. Alustasime põneva ekskursiooniga mööda parki…
Paari tunniga oli pargil tiir peal ja läksime muuseumi järtsu…. vahepeal töllerdasime mööda parki ajaviiteks. Raffast järtsus miljon
Lõpuks saime sisse… kell oli 6 läbi…. tädi ei valetanudki 😀 Kõigile jagati sussid ja klapid millega sai giidi kuulata…. Pling-pling igal sammul…. vanasti ikka võllidel seda pappi vist oli…
Pildistamise kohta öeldi kohe, andke tuld seni kuni saate…. ainult merevaigutoas ei tohi pildistada… Nu kus krt sa siis ilma ikka saad… “turistitoru” fotokal aitab hädast 😉 , piki koridori läbi mitme saali sai ikka paar pilti sellest tehtud
Lõpuks sai põnev ekskursioon läbi. Lonkisime vaikselt tagasi bussi otsima… õnneks oli raffast kõvasti vähem… Möödaminnes haarasime mõne meene ja kimasimegi Piiteri poole tagasi…. Seal oli vahepeal öö tulnud… Kobisin kirikusse kotile…
