fbpx

Viimne puhkepaik

  • Viimne puhkepaik

    Vanadele uus välimus

    Kui eelmises postituses kirjutasin veidi lihtsamast ja odavamast variandis kui uue piirde ehitamine, siis nüüd räägime veidi platside uuest välimusest. Mõnikord lihtsalt on vana platsi välimus oma aja ära elanud. Kas on hekk üle kasvanud ja midagi mõistlikku sellest enam kujundada ei saa või kasvab rohi jõudsalt peale ja pole jaksu koguaeg mätaspiiret sisse lõigata. Või on koguni platsi suurust vaja muuta, eks igasugu asju tuleb ette. Sellistel juhtudel on tõesti mõistlik anda vanadele uus välimus. Muidugi tuleb kõik sellised tööd kalmistu haldajaga kooskõlastada. Väga hästi sobib sellisteks töödeks käsitsi murtud erimõõdus paekivi, see näeb platsipiirdena ka soliidne välja.

    Ka mittestandardne kolmnurkne paekivi sobib loodusesse hästi. Selle paekiviga on võimalik lihtsalt laduda erineva kujuga peenranurki kui ka piiret ennast näiteks ümber puu. Kui olete veel rohelise mõtlemisega ja loodussäästlik siis sobib see kivi ideaalselt, tema tootmise ökoloogiline jalajälg on väga madal võrreldes näiteks lihvbetooni või poleeritud marmoriga.

    Vanu mätaspiirdeid saab väga lihtsa vaevaga uuesti sisse lõigata. Aga vahel on pinnas selline kuhu on problemaatiline mätaspiiret lõigata, sellisel juhul võib kasutada platsi piireteks näiteks betoonist tänava äärekivi. Äärekivi alternatiivina on olemas ka graniidist äärekivi aga selle hind on kordades kallim.

    Vahel on ka heaks ja omamoodi põnevaks lahenduseks platsi katmine mittestandardsete looduskivi plaatidega. Plaatide vahele saab omale meelepärasesse kohta istutada mõne laheda püsiku või miks ka mitte hooajalisi lilli. Näiteks sellise lahendusega hauaplatse on Rannamõisa kalmistul päris palju. Kokkuvõtvalt saab vanadele uus välimus üsnagi lihtsalt.

  • Viimne puhkepaik

    Kivide paigaldus ja platsihooldus

    Ikka tuleb kalmistul ette, et mõni hauakivi vajub viltu või läheb koguni ümber ja need on kuidagi vaja uuesti paika saada. Tavaliselt ei ole selle juures midagi erilist, paneme aluskivi loodi ja tõstame hauakivi peale tagasi. Aga vahel näeb nende tööde käigus kummalisi varasemaid lahendusi millele ei oska isegi normaalset seletust anda. Näiteks on aluskivi viltu vajunud. Selle asemel, et labidaga 2 minutit vaeva näha ja kangiga aluskivi otseks lükata valatakse viltuse aluskivi peale betoonist kiil ja tõstetakse hauakivi sinna viltuse kivi peale tagasi. See on ju kordades töömahukam ja seejuures ajutine abinõu mis tegelikult ei lahenda viltuse kivi probleemi. Või teine variant, topitakse kivi serva alla veidi kruusa või muid käepäraseid vahendeid. Olen kivide alt leidnud ajutisi lahendusi nii kivitükkide, naelte kui ka plekitükkide näol. Isegi mutrivõtmeid olen leidnud. Kui ise ei jaksa või puudub oskus kive paika tagasi saada siis ajutiste lahenduste leiutamise asemel on odavam tellida teenus.

    Kui satume mõnele kalmistule kus pole varem käinud siis vaatame üle ka kohalikud vaatamisväärsused. Vanad kalmistud on sellised vabas õhus olevad tasuta ajaloo- või kunstimuuseumid kus saab eksponaate isegi katsuda 😉

    Mõnikord tuleb kuidagimoodi otseks saada päris suuri obeliske või mälestusmärke. Nii mõndagi neist ei ole suuruse tõttu võimalik käsitsi paika saada ja tavaliselt ei pääse nendele ligi ka rasketehnikaga. Vahel on abiks vints või koormarihm aga seda juhul kui läheduses on mõni korralik puu. On tulnud sedagi ette, et kivi sirgeks ei saagi.

    Vahel teeme platsihoolduseid, viime lilli ja paneme küünlaid, ka siin tuleb üllatusi. Mõnikord tellija ütleb, et seal äsja käidud ja kõik korras. Aga kohapeal selgub hoopis midagi muud. Plats on niimoodi heina kasvanud, et saab hamstrile talveheina teha 😉 Kõblaga ei tee midagi aga trimmerit kaasas pole. Egas midagi, meenutame laulusõnu “teeme peedist pesumasinale trumli” teises võtmes, “teeme relakast trimmeri” 😀 😀 Nii, et kivide paigaldus ja platsihooldus nõuab tihti loomingulist lähenemist 😉

  • Viimne puhkepaik

    Vanade piirete värskendamine

    Mõnikord saab platsi värskendada lihtsalt vana piirde puhastamisega. Vanade piirete värskendamine on vahel mõistlik alternatiiv uuele ja kallile piirdele. Enamjaolt saab piirded survepesuri või käsipesuga puhtaks. Vajadusel ja võimalusel võtame vana viltuvajunud piirde lahti, tasandame aluspinna ja paneme piirde tagasi. Vahel tuleb piire lihtsalt pinnasest välja puhastada ja olemas ta ongi. Vana paekivipiirdega on asi natuke keerukam. Mõnikord on võimalik taastada puhastusega, kõik oleneb muidugi sellest palju on piirdes katkiseid kive. Kui vahetust vajab 2 – 3 kivi pole hullu, aga kui juba rohkem siis on mõistlik uus kiht panna, muidu jääb piire liiga kirju kivide toonivahe tõttu.

    Samas kui paekivipiire ongi nii läbi, et vajab vahetust on kõige mõistlikum asendada vana paekivi uuega. Paekivi sobib loodusesse hästi ja kui olete loodussäästliku mõtlemisega siis on mittestandardne kolmnurkne paekivi kõige loodussäästlikum. Tema tootmiseks ei kulu praktiliselt üldse puhast joogivett. Lihvbetooni või poleeritud graniitpiirde tootmiseks kulub puhast joogivett tohututes hulkades.

    Ka vana katkise metalljalgadega pingi saab vahel uuesti korda lihtsalt laudise vahetusega. Aegajalt tuleb kalmistutel piirete ehituse käigus ikka ette ebameeldivaid üllatusi aga vahel tuleb ka magusaid üllatusi 😉 Kohalikud magusad maasikad kuluvad alati marjaks 😉

    Loomulikult vaatasime üle ka värske II MS langenute ümbermatmise paiga. Minu meelest on kõikvõimalike tänavanurkade ja parkide asemel kalmistu igati mõistlik koht nendele säilmetele. Ja ilmselt nii mõnigi tundmatu sai ümbermatmise käigus tuvastatud ning nüüd on omaksetel koht kus mälestada hukkunut

  • Viimne puhkepaik

    Hooaja põnevaim projekt

    Möödunud hooaja põnevaim projekt oli Tartus. Suurte põlispuude vahele oli vaja aretada uus plats. Arutasime tellijaga pikalt mida ja kuidas teha, et jääks ilus aga samas tagasihoidlik ja sobilik suurte puude vahele. Midagi valada või pinnasesse süvendada juurikate tõttu praktiliselt võimatu. Lõpuks otsustasime lõigatud äärtega erimõõdus paekivi kasuks. Siin oli vaja teha plats mitmes etapis. Kõigepealt enne matust panna paika ainult piire. Peale matust ja hauakivi paigaldust kõik ülejäänu. Egas midagi, tegin kodus mõõtude järgi kõik piirdekivid valmis, et kohapeal ei peaks enam midagi leiutama hakkama. Kohapeal utiliseerisime vanad vaasid ja kõnniteeplaadid ning panime uue piirde paika. Lõigatud äärtega paekivipiire sobis ilusti puude vahele nagu kirss tordile.

    Hiljem kui matused peetud ja hauakivi paigas tegime platsile lõppviimistluse. Tasandasime kääpa, lisasime killustiku ja paigaldasime siirdemuru ning valmis ta saigi. Tellija arvates sai lõpplahendus sinna puude vahele ideaalne. Selline saigi meie hooaja põnevaim projekt.

  • Muu värk,  Viimne puhkepaik

    Sügistorm kalmistutel

    Hingedepäeval sai käidud väga paljudel Eesti kalmistutel küünlaid ja pärgi viimas ja näha tormi tagajärgi. Seesama torm mis jättis pool Eestit elektrita, tõstis maha majade katuseid ja tegi muid vägitükke ei jätnud puutumata ka kalmistuid. Nii mõnelgi kalmistul nägi päris korralikku looduse laastamistööd. Kahju, et seda loodusjõudu mis murrab puid nagu pliiatseid ei saa kuidagi ära kasutada inimkonna hüvanguks. Huvitav, et täis elujõus männid koos juurtega pikali või siis kuskil nii paari meetri kõrguselt puruks murtud nagu pliiatsid, no peab ikka jõud olema. Õnneks hauapiirdeid ja hauakive torm väga ei lõhkunud. Silma jäi ainult mõni üksik purunenud hauapiire. Ümberkukkunuid hauakive hakkas veidi rohkem silma, aga õnneks saab need enamjaolt üsna lihtsalt püsti tagasi.

    Ega torm ainult mände murdnud. Ka palju sitkemad puud, nagu saared ja vahtrad tükkideks. Aga õnneks tegeleti tagajärgede likvideerimisega üsnagi operatiivselt. Kui energiahiiud sama operatiivselt tegutseksid siis meil poleks elekter nädalaid ära

  • Viimne puhkepaik

    Hooaja pikim projekt

    Kalmistutel platse renoveerides tuleb vahel ikka ette ootamatuseid või plaaniväliseid töid. Aastate jooksul ei ole veel ette tulnud nii plaanivälist ja pikka renoveerimist kui seekord. Algselt oli plaan vana hekk välja juurida, hauakivi ja piire puhtaks pesta, üks puuduolev piirdejupp juurde ehitada ning uus liiv platsile. Põhimõtteliselt esmapilgul lihtne ja kiire projekt. Aga võta näpust, peale heki väljajuurimist ja piirde puhastust selgus, et vana piire on oma elu ära elanud ja parandada pole seal enam eriti midagi. Tellijaga läbi rääkides võtsime vastu projekti, et lammutame vana betoonpiirde ära ja teeme uue piirde lihvbetoonist. Kõik on muidugi hea ja tore aga lihvbetooni tarneaeg tehasest on jämedalt 3 kuud, seega venib algselt paaripäevaseks plaanitud projekt õige mitme kuuliseks. Lammutamine muidugi eriti lõbusalt ei läinud, vana piirde tugevduseks oli rauda kasutatud ikka mehiselt. Aga lõpuks ta lammutatud sai ja jäägidki jäätmejaama veetud. Taastasime ka kirjed hauakivil ja jäime tellitud lihvbetooni ootama. Nii, et juuni keskel tegime ära kõik eeltööd.

    Ja oktoobri keskpaiku paigaldasime uue äsja tehasest kätte saadud lihvbetoonist piirde. Uus liiv platsile ja valmis ta saigi. Kõigest 4 kuud võttis aega 😉 Seetõttu soovitan kõigil kellel plaanis lihvbetoonist hauapiirded tellida, tehke seda juba sügisel või talvel. Siis on tehase tellimus ilusti kevadeks valmis ja saab kohe esimesel võimalusel paigaldama hakata.

  • Viimne puhkepaik

    Üks väga isemoodi kalmistu

    Meil Eestis näeb kõikvõimalikke kalmistuid alates kivikalmeväljadest tänapäevaste kolumbaariumiteni välja. On nii tagasihoidlikke kui ka üsna blinge kalmistuid. Vanematel kalmistutel näeb hulgaliselt hauakambreid ja kabeleid. Meil ja Lätis on kalmistud enamjaolt üsnagi korras ja väga hullu blingi nii nagu Venemaal või Poolas ei näe. Mingil ajal kolistasime veidi ringi Egiptuse ja Türgi kalmistutel, seal asi veidi teisiti. Mingid platsid tehakse valmis ja edasine on kõigevägevama hooldada. Kultuur vähe teine ja prioriteet on hoolitseda elavate mitte surnute eest. Tenerifel ka see teema veidi teistsugune.

    Aga vot Pariisis on üks väga isemoodi kalmistu, nimelt linna all asuvad katakombid. Algselt olid need kaevanduskäigud ja kaevandused, kust kaevati lubjakivi paleede jne ehitamiseks. Kogu tunnelite ala suurust ei teata isegi tänapäeval, arvatakse, et nende kogupikkus on 190 – 300 km. Mnjaa… seda ikka on, kui arvestada, et meie Piusa koobaste kogupikkus on kõvasti alla 100 km.

    Arvatakse, et esimene kalmistu tekkis Pariisi kvartalite alla juba 11 sajandil ja siia on maetud aegade jooksul ca 6 miljonit inimest. Sõja ajal olla siin katakombides varjanud ennast partisanid. Kuidas kaevandusest sai suur surnuaed…. Pariisi kasvades ei jõudnud kirikute ümber koondunud tillukesed surnuaiad enam linna surnuid ära mahutada. 18 sajandil suri iga päev sadu inimesi ning nende matmisega läks probleemseks, igapäevased surnud kuhjati ühishaudadesse kesk tiheda asustusega linna. Kui enam maa sisse ei mahtunud püstitati maa peale müürid ning maeti sinna vahele edasi. Ilmselt kujutate ette milline hais ja kärbsepilv seal levis, rääkimata haigustest. Siis juhtus praeguses Les Halles’i kvartalis katastroof, kalmistu müürid varisesid kokku. Naabruses olevate majade keldrid olid äkitselt täis eri lagunemisstaadiumis laipu, ligaseid ja sööbivaid kehamahlu ning hingematvat haisu.

    Peale seda jama otsustasid võimud likvideerida linnas kõik kalmistud ja need ümber kolida äärelinna. Värskemad läksidki uutesse surnuaedadesse, aga vanemad, millest olid järgi ainult luustikud maeti katakombidesse. Ümbermatmine olla kestnud õige mitu aastat. Katakombidesse maeti surnuaedadest välja kaevatud luud kalmistute kaupa ning ümbermatmise “aastakäikude” järgi. Kilomeetrite pikkusi käike ääristavad nüüd korralikult riita laotud sääreluud ning koljud, igal suuremal üksusel kivitahvel  ümbermatmise kuupäevaga. Aga ilmselt olid ümbermatjad kummalise huumorisoonega ja ladusid luudest kunstipäraseid mustreid. Tänapäeval saavad turistid uudistada umbes 3,5 kilomeetrist jupikest sellest kalmistust.