Tsill
-
Padise klooster
Väike Padise kloostri trip pesakonnaga veel sel ajal kui maod rääkisid. Sai teine läbi kolatud keldrist tornini välja üksipulgi. Päris äge vahel talvel sellistes kohtades kolada. Ühe akna ette oli külmataat meisterdanud jääpurikatest trellid 😀 😀
See kesksambaga kelder on päris huvitav, põnev oleks teada mida seal omalajal hoiti…. Seesama kelder on korra vilksatanud läbi ka kolme musketäri filmide miskis osas, äkki oli 20 aastat hiljem kui ma ei eksi. Aga teadjad võivad mind selles osas valgustada ja kommentaari jätta 😀 Aga nüüd varsti peaks seal äkitse lõppema renoveerimistööd. Peaks minema vaatama kuidas on klooster uues kuues.
-
Nõmmeveski
Muidu satud Nõmmeveskile ikka suvel miski tripi käigus aga seekord võtsin sihiks ainult Nõmmeveski ja teha paar talvist pilti. Nõmmeveski juga on 1,2 m kõrgune, kärestikune ja Lahemaa kõige veerikkam juga. Vee kulutaval toimel taganeb juga pidevalt, seda märgib ka kanjonorg peaastangust allpool. Veejõu paremaks kasutamiseks ehitati 1920. aastate lõpul Nõmmeveskile varasema vesiveski asemele hüdroelektrijaam. Kuid tänapäeval on sellest samuti järgi ainult varemed. Iseenesest pole paha siin ka talvel, päris kobedaid vaateid on 😉
-
Väike puhkus
Ammu oli mõte kobida maale puhkama, sellest linnakärast ja läbusest ilmast oli kopp ees aga ei saanud ega saanud. Nüüd lõpuks see teostus. Kahju, et mul omal sellist head kohta ei ole kus poleks ühtki hingelist, vahel on see jube vajalik…. Maal saab rahus olla, mööda metsa luusida, lõket teha jne. Hea koht kus oma mõtteid mõlgutada, iseendaga rahu sõlmida, arutada kaaslasega maailmaasju ja lihtsalt tsillida. Seekordne minek sattus väga imelisele ajale. Värskelt sadanud lumi oli muutnud looduse ulmeilusaks. Ilus puhas lumi, mõned värsked kitse ja jänese jäljed…. see kõik oli kuidagi väga MINU. Juba teel sinna nägime metsas üsna julget kitsekarja, uurisid meid tükk aega enne kui metsasügavusse kadusid. Ilmselt uurisid kes tuli nende metsarahu rikkuma 😉 Kolasin tükk aega mööda metsa, nautisin vaateid ja looduse hääli. Ühes kohas oli kobras langetanu päris piraka pärna, huvitav mis tal mõttes oli. Jõest nii kaugel pärn maha võtta… isegi kui see oleks langenud “õigele” poole poleks see isegi parima tahtmise juures jõkke kukkunud. Samas oli ära närinud pea terve tüve ulatuses altpoolt koore, äkki ta eesmärk polnudki tammi ehitada vaid hoopis maiustada magusa koorealuse kihiga 😉 Mets on juba kevadlindude laulu täis, see tegi selle luusimise veel põnevamaks. Vaadete järgi peaks nagu loodus magama aga kus sa sellega, elu täitsa keeb 😀 😀
Kui metsas kolamisest sai selleks korraks küllalt tegin natuke lõket kah. Istusin pimedani lõkke ääres ja mõtlesin oma elu üle, nii mõnigi asi selgines ja loksus paika. Kui nüüd veel mõned asjad paika saaks oleks asi super.
Vot selline vahva lõke oli selles ilusas talvises päevas.
Vahepeal kui juba õues olla katsetasin suitsuahju 😉 Sai vist asja küll, nii põhiroa kui magustoidu näol. Igatahes järgi ei jäetud midagi, ju siis sai hea 😉
Järgmisel hommikul peale hommikusööki kolasin veel ja vaatasin mida loodus öö jooksul korda oli saatnud. Kui eile oli selline ilus lumine mets siis öine tuuleke raputas puud lumest lagedaks. Tänane päev näitas veidi päikest pilve vahelt, see tegi metsa ilusaks säravaks. Öö jooksul oli lumele siginenud hulgaliselt metsloomade jälgi. Päris julgelt on teised mööda aeda kolanud, ilmselt on harjunud, et talvel neid seal keegi ei sega.
Allikalt vett tuues nägin kui ägeda mustri oli külmataat loonud kopsikule. No ei saanud seda kohe jäädvustamata jätta 😉 Viisin vee tuppa ära, et kaaslane saaks toimetama hakata oma naiseks olemise asjadega, ise kadusin viuh uuesti õue. Kolasin mööda metsaalust ja nägin, et nii mõnelgi põõsal on juba suured lehed väljas ja isegi näsiniin õitseb. Kokkuvõtvalt väga tsillid hetked olid, sai palju ära tehtud, mõtteid mõlgutatud, maailmaasju arutatud, natuke hingerahu jne. Mulle kulus see ilgelt ära.
-
Titanicu näitus Lennusadamas
Sel ajal kui maod veel rääkisid tulid kiirvisiidile Tallinna mu Piiteri sõbrad. Linnas eriti kolada ei viitsinud kuna vastikult märg ilm oli. Kolistasime mööda muuseume. Põikasime sisse Lennusadamasse, seal oli Titanicu näitus. Nagu ikka on seal ajutised näitused taga otsas. Seega tuleb ennem muuseum läbi jalutada kui näitusele jõuab 😉 Möödaminnes suusisime vähe Lembitul ka. Piiteris pidavat ka olema allveelaev muuseum nagu mulle Piiteri sõbrad ütlesid aga meie oma pidi ägedam olema kuna see kuival maal, näeb väljast ka. Ükspäev üritan ise ka sellele Piiteri omale silma peale visata.
Tudeerisime lõpuks ka seda näitust. Mõnesmõttes oli päris huvitav näitus aga päris palju oli mulaazi päris esemete asemel. Kuigi kirjas oli, et päris asjad… Aga lähemal uurimisel selgus, et ikka ei ole küll. Iseenesest muidugi korra tasus vaadata küll.
-
Vabariigi aastapäeva lahing
Pole ammu sellist Vabariigi aastapäeva lahingut vaatamas käinud. Tavaliselt on sel ajal programmis vikuküla talvelaager. Vahelduse mõttes sai nüüd natuke uuemat asja kah vaadatud. Seekord toimus asi Vabaõhumuuseumi territooriumil. Rahvast oli nagu murdu siia järtsus ja järts pea linna välja 😀 😀 Passisime piletijärtsus hulk aega kui lõpuks otsustati, et lastakse väravad lahti ja see pikk saba niisama sisse. Muidu ilmselt oleks lahingu algus veninud mitu tundi 😀
Lahing toimus mere ääres tuuliku juures. Kuna mul seal osalemas õige mitu sõpra siis sain suht normaalse koha kust vaadata 😉
Madinat jätkus siin ikka tükiks ajaks. Õnneks oli ilm ka suht mõistlik ja külm ei hakanud. Jälle üks põnev päev seljataga. Ükspäev peaks ikka ise ka osalema sellel, juba ammu moositakse 😉
-
Viikingiteküla talvelaager
Sai käidud piilutud sel aastal ka vikulaagrit, varasemalt olen ikka vahel osalenud ka mõne õpitoaga. Sel aastas on muidugi siin toimumas juba teine üritus. Alles mõnda aega tagasi oli holmgang. Kurja ilm rämedalt kehva, sadas kõikvõimalikku ollust. Küll vihma, lund, lörtsi jne. Tavaliselt on ikka veebruaris külma ka olnud ja pole pidanud põlvini mudas hullama aga noh jah…. seekord läks nii. Just äsja kirjutasin blogi ühest varasemast talvelaagrist, siis oli veidi külma ka 😉 Tunnen kaasa mõõgavõitlejatele kes pärast oma läbimärga varustust kuivatama peavad. Linnuses oli muidugi päris mudane tänu sellele sajule. Võitlejad kobisid linnuse esisele platsile, seal vähemalt polnud muda nii palju. Nats vaatasin üritust ja kobisin sisse ära, külm hakkas.
Suures saalis nagu alati väike laat ja õpitoad. Sel aastal ma ise osaleda ei viitsinud. Vaatab mis tulevik toob, ehk järgmine aasta osalen kui õnnestub.
Mõne aja pärast hakkas linnuses vibuturniir, Dmitri viitsib ikka sellega pusida ja mõtleb päris ägedaid lahendusi välja. Igaljuhul palju põnevam kui kuivalt märklauda lasta.
Peale turniiri oli väike kontsert ja mõned päris põnevad loengud. Mingi aeg peale õhtusööki pidi olema autasustamine aga seda ma ootama ei jäänud, kobisin koju ära. Tegelikult võiks selliseid üritusi rohkem olla, päris lahe vaatemäng on 😉
-
Mõõgavõitlus Viikingitekülas
Ammustel aegadel kui veel võitlejaid palju oli sai vaatamas käidud järjekordset turniiri. Viimasel ajal see muidugi väga õhukeseks kulunud. Ei tea kas võitlejad loobunud sellest või milles asi aga vanasti oli neid ikka palju. Ongi paras aeg kirjutada ja meenutada, kohe peaksid uued üritused peale tulema 😉 Tegime sõbraga pilte kahelt poolt 😀
Vahepeal väike musikaalne hingetõmbepaus ja siis läheb jälle andmiseks.
Vahepeal käidi harjutamas isegi linnuse esisel platsil 😉 Ja siin nüüd võitlusest pildid teise nurga alt 😀
Vahepeal jälle väike musikaalne pala ja kohtunikud vallatlevad 😉
Väike katsetus kuidas on kaks ühes võimalik linnust vallutada 😀 😀 kasutades nii vanu kui ka moodsaid abivahendeid 😉 Üldiselt on sellised taaskehastuse üritused lahedad aga tavaliselt info puudub nende kohta.
