Tripid
Reisid kodu- ja välismaal, kolades mööda nurgataguseid ja ajaloolisi huvipunkte ning vaatamisväärsuseid.
-
Sillamäe ja Sinimäed pilvepiirilt
Varasemalt Sillamäe promenaadil ja Sinimägedes luusitud nõrkemiseni, seekord üritasime neid kohti pilvepiirilt piiluda. Ilmselt pakub siin 2020 aastal valminud promenaad Pärnu ja Haapsalu promenaadidele kõva konkurentsi. Enne II MS oli Sillamäe tuntud kui idülliline suvituskoht, kus armastas puhata Eesti ja Vene kultuurieliit. Peale sõda tehti siia uraani rikastamise tehas ja linn muutus numbrilinnaks kuhu tavakodanikul juurdepääsu polnud. Kusjuures uraani saadi kohalikust ja sisseveetud maagist. Väidetavalt olla esimene venelaste aatompomm tehtud siinses tehases rikastatud uraanist, kas see ka tõsi on ei tea.
Kuna tegemist oli strateegiliselt ülimalt olulise kohaga, panustas Venemaa ehitusesse tohutult ressursse. Tulemuseks on unikaalne, terviklikult säilinud 1950 aastate stalinistlik arhitektuuriansambel, mida ilmestavad suursugused sambad, kaared ja rannani laskuvad trepistikud. Pilvepiirilt näeb see linnake päris efektne ja roheline välja.
Väike video Sillamäe promenaadist pilvepiirilt
Vaatasime pilvepiirilt üle ka Sinimägede lahinguväljad ning muu sinna juurde kuuluva. Kahjuks on memoriaali juurde viiv trepistik üsnagi lagunenud. Ma nagu ei saa aru miks see üldse puidust tehti kui oleks võinud kasutada paeplaate. Aga ju siis valiti jälle kõige odavam variant. Teise maailmasõja ajal olid Sinimäed osa Tannenbergi kaitseliinist, mis kulges Soome lahest kuni Peipsi järveni.
Kindlustuste rajamist alustati 1943 aastal ning täiendati pidevalt 1944 aastal. Kaitseliini võtmeks olid soode ja lagendike üle valitsevad Sinimäed, mis olid soomusjõudude läbimurdeks ainuke looduslikult sobiv lõik. Sinimägedes oli kaitse üles ehitatud sügavuti. Esimene kaitseliin asus Lastekodumäe ümbruses, teine kaevikuteliin asus Lastekodumäe ja Põrguaugumäe kandis ning kolmas kaitseliin Tornimäe ees.
Pargimäel muidugi turnisime vaatetorni ja uudistasime vanu blindaaže ja ladusid. Kahjuks igale poole sisse ei saa, keegi on tabad ette riputanud 😉 Sinimäed oma strateegilise tähtsusega on varasematelgi sajanditel olnud kaitserajatiste osaks. Peeter I laskis 18 sajandi algul rajada kindlustuste vööndi (Rootsi vall) Soome lahe kaldalt üle Tornimäe lõuna suunal asuvate soodeni. Esimese maailmasõja ajal olid Sinimäed osaks Peterburi 3 kaitsevööndi süsteemist. Pargi- ja Põrguaugumäele rajati betoonist blindaažid ning ehitati laskemoonakeldrid.
-
Angerja linnus
Kui paar aastat tagasi siin viimati käisin olid linnuse varemed võssa kasvanud ja eriti midagi näha polnud. Aga nüüd on siin võsa raiutud, müürid konserveeritud jne. Ma ütleks, et üks viimase aja parim üllatus, et on võetud vaevaks ka selliseid kohti väärindada. Tavaliselt need linnuste kohad eriti kedagi ei koti, vahel harva kuskil midagi leninliku laupäevaku tuhinas tehakse, et linnuke kirja saada 😀 😀
Angerja vasallilinnuse puhul on ilmselt tegu kohalike feodaalide kindluselamuga mis iseenesest on mugav elupaik ja vajadusel pakub varju ka rünnakute eest. Millal labidas maasse löödi polegi täpselt teada, aga ilmselt kuskil 14 sajandi lõpp või 15 algus. Erinevate allikate põhjal põletati Angerja vasallilinnus maha Liivi sõja ajal, kuid ehitati tolleaegsete omanike poolt uuesti üles. 1622 aastal pani mingi meeltesegaduses tütarlaps sellele elamisele uuesti tule räästasse ning peale seda linnust enam ei taastatud.
Angerja linnus pilvepiirilt
-
Loone ja Lohu linnused
Väike täiendus linnustest ülelendamise projektile, seekord siis Loone ja Lohu linnused. Ei teagi nüüd täpselt kuidas on kõige õigem neid nimetada, erinevates allikates nimetatakse erinevalt. On nii Lohu I ja Lohu II kui ka Loone Jaanilinn ja Lohu linnus, võta sa nüüd kinni mis õige on aga vahet pole.
Lohu linnus olevat olnud muistse Harjumaa üks võimsamaid muinaslinnu, mis Henriku Liivimaa kroonika järgi kandis 13 sajandi algul castrum Lone nime. Ilmselt oli see strateegiline punkt mis kontrollis nii maa- kui ka veeteid. Sakslased koos liivlastega olla 1224 aasta talvel linnust piiranud 2 nädalat enne kui kaitsjad alla andsid ja endid linnuses oleva mandi eest vabaks ostsid.
Väike pilvepiirilt vaade Loone linnusele
Lohu linnus avastati alles 1974 ja seda puht juhuslikult siis kui seal hakati planeerima ehitustöid. Huvitav, et see linnus on Loone linnusest vaid ca paarisaja meetri kaugusel ja on ilmselt veidi vanem kui Loone. Huvitav oleks teada kas Lohu linnuse kasutajad tegid ise käsitööna veidi eemale Loone linnuse või olid seal juba uued tegijad. Ilmselt oli Lohu üks kolmest linnusest mida Läti Hendriku kroonika põhjal Loone piiramise ajal kollitamas käidi, aga huvitav mis linnused need teised 2 olid. Iseenesest peaksid need kuskil siinsamas olema.
Lohu linnus pilvepiirilt
-
Vatla linnus
Linnustest üle lendamise projekt sai täiendust Vatla linnuse näol. Linnus ise on olnud ilmselt kasutusel 11 – 13 sajand. Vatla maalinnus mis on tuntud ka kui Karuse linnus asub iseenesest looduslikult üsnagi soodsas kohas, madala paekõrgendiku serval ja huvitaval kombel on siin enamjaolt muldvall säilinud. Üks huvitav asi on siin veel. Nimelt 2016 aastal paigaldati siia Kaitseliidu poolt muinaslinnade kaardiga mälestuskivi. See ei ole mingi ühekordne projekt vaid jätk 1936 aastal Kaitseliidu ülem kindral J. Orasmaa ideele tähistada linnuseasemed metallplaatidega. Selliseid plaate mis on ilmselt veel tollest ajast kohtab vahel mõne linnuse juures. Huvitav, et vene ajal sibulad ei löönudki neile kange sisse.
Väike pilvepiirilt jäädvustus on siin
Kui juba sealkandis siis tuleb teistegi vaatamisväärsustega tutvuda. Paadremal jäi silma päris huvitava disainiga bussipeatus. Lonkisime veidi ka Tuhu raba laudteel, siin on muideks päris huvitava kujuga vaatetorn. Sealt eriti kaugele küll ei näe aga ehk polegi vaja.
-
Virtsu ja Kuressaare linnus
Mõnda aega tagasi sai Saaremaal drooniga linnuseid piilumas käia, aga siis ei õnnestunud eriti midagi tarka pildile saada. Seda eriti Kuressaares ilge tormi tõttu. Aga nüüd sai see asi parandatud ja Kuressaare linnus ka drooniga üle lennatud. Kuna praamini veidi aega jõudsime üle vaadata ka Virtsu linnuse. Sellest suht hilisest linnusest on paari sõnaga juttu siin. Siin maapealseid pilte ei hakanud uusi tegema kuna muutunud pole siin eriti midagi, piirdusime mõne pildiga pilvepiirilt ja oligi aeg praamile kobida.
Väike video Virtsu linnusest pilvepiirilt sai ka purki 😉
Viuh praamile ja Saaremaa poole minek. Muideks, Virtsus tekkis küsimus kus siin üldse on võimalik normaalselt süüa saada. Ma ei pea silmas hamburgerit ja friikaid, see ei ole söök. Ilmselt on vastus, et ei olegi sellist kohta. Tegelikult vale puha, Virtsus saab väga hästi süüa varahommikust hilisõhtuni välja, ainult sissepääs maksab paar juudirubla 😀 😀 Võtad praamile edasi-tagasi pileti ja söö palju jaksad 😉 Saaremaal kimasime ühe jutiga Kuressaarde drooni lennutama ja seiklus alaku 😉 Vaevu sain drooni lendu ja kohe leidus miski üliagar “kitseke” kes politsei kutsus ja seda esimest korda 5 aasta jooksul mil ma olen drooniga lennanud 😀 😀 Vot ei kannata seda 1949 aasta pealekaebamise stiili, kui sul on midagi öelda või küsida tule räägi mitte ära kiibitse.
Ütleks, et politsei oli väga viisakas ja asjalik, kuigi ilmselt drooninduse kontroll on nendele veidi uus ja tundmatu asi. Pole täpselt selge mida ja kuidas kontrollida. Aga eks me kõik õpime. Korraks oli kerge arusaamatus väitega, et kogu Kuressaare on lennukeelu ala, tegelikkuses see päris nii ei ole. Linnus jääb ilusti sellesse alasse kus võib teatud piirangutega ja lennujaama lennujuhiga kooskõlastatult lennata. Need protseduurid olid ilusti täidetud ja paberid korras 😉 Lõpuks läksime sõbralikult laiali, oleks rohkem selliseid toredaid ametnikke.
Väike video pilvepiirilt
-
Purtse kindluselamu pilvepiirilt
Sai natuke täiendatud oma linnustest ülelendamise plaani. Seekord lisasime sinna Purtse kindluselamu. See on üks omamoodi kohake mis kuulub veel vist Lüganuse vallale, kuigi mingid jutud käivad selle müügi kohta. Iseenesest äge kohake, aga eks sellele ole nurgataguses päris keeruline kasumlikku rakendust leida. Selleks peab ikka väga hea äriplaan olema, puhtalt söögikohana ei ela seal ära. Pikemalt kindluselamu ajaloo kohta olen juba kirjutanud siin ja uuesti kirjutada pole mõtet. Aastate jooksul on seal käidud nii kogukonnatripiga kui ka niisama uitamas ning söömas. Söögid on seal enamjaolt olnud maitsvad ja teenindus hea.
Viimasel ajal on Purtse kindluselamu lahtiolek suhteliselt kaootiline ja koduleht on ka maas. Eks ta praegugi nägi välja suht õnnetu, aga loodame, et siia saabub ükspäev uus hingamine 😉 Muideks siinsamas läheduses Purtse jõe ääres on veel kindlalt 2 linnusekohta kui mitte 3, aga nende ülelend jääb teiseks korraks 😉
Väike droonivideo ka 😉
-
Valjala maalinn
Sai üle vaadatud ka Valjala maalinn. Muideks siin on lausa kaks linnust lähestikku, vana linnus asub maalinnast ca 700 meetri kaugusel. Seekord me vana linnust ei külasta, muidu ei jää järgmiseks korraks midagi 😉 Linnuse tee otsas näeb ilmselt Eesti ainukest ruunikivi, võibolla on neid veel aga näinud ei ole. Lätis võib neid ka näha mõnes kohas. Aga ega need pole ajaloolised vaid tänapäeva moodsad arendused. Valjala maalinna juures on ka täitsa arvestatav RMK lõkkekoht, natuke küll väsinud aga toimiv asi. Valjala on üks esimesi maalinnu mida Eestis näinud olen kus saab QR koodiga linnuse lugu uurida.
Kuigi Saaremaa ajaloos kõlavad rohkem Pöide ja Maasi nimed, on siiski ehk kõige võimsam hoopis Muinas-Eesti vastupanu pärandit kandev Valjala maalinnus. Just siin toimus Saaremaa muistse vabadusvõitluse viimane lahing. Läti Henrik kirjeldab oma kroonikas linnuse piiramist 1227 ja mainib Valjalat kui kõige suuremat linnust Saaremaal. Arvatakse, et 1260 aastate paiku jäeti linnus mingiks ajaks maha aga võeti uuesti kasutusele enne Jüriöö möllu. Viimaste uuringute põhjal kaitses siinset linnust lausa kolm valli ja sinna pääsemiseks tuli minna läbi “linna” ja nii mõnegi värava. Inimtegevus on siin olnud juba 5 – 6 sajandi paiku. Juba tõsisem tegevus maalinnas algas ilmselt 11 sajandi paiku, seega võisid siin laiata juba viikingid 😉 Pikemalt maalinnast ja sellel toimunud värskest arheoloogilistest kaevamistest saab lugeda siit.
Väike pilvepiirilt ülevaade Valjala linnusest
