Söök - jook
-
Narva – Jõesuu
Ükspäev tegime Jüris väikse pitsa üle hulga aja. Üldiselt ma mingi pitsa fänn pole aga korra – kaks aastas võib näksida. Jüri Itaalia pitsakas teevad üsna talutava asja valmis, kuigi võib öelda, et varem tehti paremini. Aga eks söömise juures tuleb ikka häid mõtteid 😉 Varsti järjekordne kogukonnareis Ida – Virusse tulemas, eelmine aasta sai ilma piiranguteta käidud, sel aastal nõutakse teise sordi inimestelt negatiivse testi olemasolu. Pole küll miski vaktsiinivastane aga pimesi torkima ka ei torma enne kui teadlastel ja arstidel pole ühest seisukohta. Pole erilist vahet kas torgid või ei, nagunii levitavad nii torgitud kui torkimata viirust ühtemoodi. Võite mind nüüd tuimalt lamemaalaseks pidada aga jätab külmaks see arvamus. Ütlen sellepeale, et hakake ükskord ometi oma elu elama. Ootan huviga teateid uute kollete kohta esimese sordi inimeste pidudelt. Aga see selleks, pole kindel kas õnnestub sel aastal reisiga ühineda, seega tuleb ise ära käia 😀 😀 Ühendasime meeldiva kasulikuga, sebisin ühe väikse tööotsa ka sinnakanti ja minek.
Tee ääres kohtas isegi mõnda kanepipõldu, neid vaadates meenub kohe aastatetagune keskkrimka “suurüritus” Viljandimaal kanepilõikustalgute näol 😉 Lõpuks asjad aetud olime tiiruga Narva jõe kaldal, seal üle lombi paistab Venemaa. Siinkandis on huvitaval kombel veel säilinud mõni vana teejupp. Kui meil Põhja – Eestis on tuntud munakivitee siis sealkandis on paekivitee 😉
Narva-Jõesuu on väike kuurortlinnake Soome lahe ja Narva jõe suudmes. Kuuroti kuulsus algas 1873 aastal kui hakati ehitama üürisuvilaid ja heakorda looma. 1876 aastal avati soojade vannide osakond, ehitati muda- ja vesiravila. Narva – Jõesuu oli XIX sajandi algul popiks suvituspaigaks Peterburi aristokraatidele. Seda linnakest on nimetatud ka Läänemere pärliks ja Eesti Rivieraks. Omaaegseid kuulsuseid on siin käinud nagu putru. Ega Narva – Jõesuu pole tänapäevalgi sugugi kehvem kuurort, kuigi vahepeal lasti natuke käest ära. Esimese peatuse tegime sadama juures, siin noored valmistusid just purjetama minekuks ja puude all oli väljas fotonäitus. Hetkel on isegi avatud Narva ja Narva – Jõesuu vaheline laevaliiklus. Ükspäev peaks ära proovima ka selle harulduse. Pikemalt ei hakka linnakese põnevat ajalugu ümber kirjutama, huvilised saavad seda lugeda siit.
Viskasime pilgu peale ka kuursaalile, kahjuks on see väga trööstitus olukorras. Esimene kuursaal rajati siin 1882 kuid see hävis tulekahjus 1910 aastal. Uue hoone projekt telliti kuulsalt poola arhitektilt Marian Lalewiczilt ning maja valmis kiiresti mõne aastaga. Kuursaali peeti kahe MS vahel Narva-Jõesuu silmapaistvaimaks hooneks. Suur osa hoonest õhiti 1944 aastal, säilinud tiivas tehti 1950 aastatel kõvasti ümberehitusi. 1990 aastate alguses hoone põles ja on sellest ajast saadik olnud kasutuskõlbmatu. Kuigi omalajal Silmeti tehase tegelased lubasid selle taastada aga sinnapaika see paraku on jäänud. Vaatasime natuke tiigil toimetavaid partide pesakondi ja tiksusime edasi kodupoole. Huvitav miks osad vesikuppude lehed on vee kohal püsti….
Merikülas vaatasime kohalikku mälestusmärki pankranniku servas. Siinkandis peaks olema ka Peeter Suure merekindluse ehitisi aga eks ükspäev uurin neid ka lähemalt. Kuskil siin peaks olema betoonbunkrid ja kahurialused mis nagu enamus muidki selle projekti ehitisi jäi valmis ehitamata. Siin olla II MS ajal maabunud Balti laevastiku dessant, 516 võitlejat major Stepan Maslovi juhatusel, kellele oli tehtud ülesanne murda läbi Auvere raudteejaama ja ühineda sealsete Punaarmee üksustega. Samuti oli neile antud korraldus kohelda kohalikke inimesi kui vaenlasi, põletada kõik hooned ja tappa kõik vene keelt mitterääkivad inimesed. Merikülas mõrvasid nad täägilöökidega Meta Süvalepa koos väikse pojaga. Dessant hävitati täielikult järgmisel päeval, mistõttu nad ei saanud oma ülesandeid täita. Selle dessandi mälestuseks püstitati siia 1972 aastal mälestusmärk. Kas see seik ka tõsi on teavad ilmselt ainult osalised ise. Internetiavarustes liigub selle asja kohta erinevaid versioone. Aga kui siitsamast mööda väikest teerada mööda pangast alla turnida avaneb ilus vaade liivarannale Narva – Jõesuust Sillamäeni välja.
Koduteel põikasime läbi Haljalas Sämmi grillist plaaniga keha kinnitada. See kahjuks jäi katki, no 15€ tavalise seaprae eest on ikka liig mis liig, isegi restos on asi odavam. Muidugi ei hakanud küsima, äkki olid selle hinna sees ka lauanõud kaasavõtmiseks. Suundusime vanasse heasse Viitna kõrtsu, seal sai alla 10€ per face nii prae, magustoidu, mahla kui ka kohvi. Söök ise maitsev ja soovitan külastada seda rahakotisõbralikku asutust kui sealkandis kõhud tühjaks lähevad.
-
Toiduseiklused Pesakonnaga
Pole ammu söögist midagi kribanud, mis tast ikka niiväga kirjutada… söök nagu söök ikka. Aga seekord sai natuke pesakonnaga ringi laiatud ja tuli kohe ära ka miski s… ja seda varasemalt suht ok söögikohas 😀 Kõigepealt väiksed snäkid Pärnus Sweet Rosie pubis. Eelmänguks küüslaauguleivad ja magusroaks kohvi kõrvale Crème brûlée. No ei saa midagi paha öelda, mõlemad väga ok
Järgmisel päeval mõtlesime Viimsis restoranis Luu väikse snäki teha. Varasemalt siin ikka mitmeid kordi söömas käinud ja rahule jäänud aga seekord…. Küüslaauguleivad muidugi mõnusad ja pole midagi paha öelda. Aga Crème brûlée oli ikka alla igasugu arvestust, see oli lihtsalt miski Crème brûlée laadne toode. Mingi maitsetu junn oli visatud keset taldrikut, kokku mäkerdatud rõvedalt magusa siirupiga. Karamellistatud suhkrust polnud haisugi. Päris pikalt sai selle rõveduse teemal ettekandjaga diskuteeritud, väidetavalt see pidavatki neil selline olema… no tore on 😀 😀 Seletasin, et mitu korda siin söönud ja asi väga ok olnud aga seekord on miski suva ollus. Lõpuks sai ise ka aru, et asi jama. Jõudsime järeldusele, et sellise kõlbmatu olluse eest nüüd maksta kohe kuidagi ei saa ja saatsime kokale tagasi. Selline jura võttis kohe tükiks ajaks Crème brûlée isu ära. Veelvähem tahan Luu restosse sööma minna.
Ja ei saa öelda, et neil on koguaeg selline Crème brûlée laadne toode olnud. Varasemalt oli neil tegelikult ikka päris asi ka olemas.
-
Monastõrski teesegu
Tänapäeval on au sisse tõusmas jälle igasugused raviteed ja põnevad maitsekohvid. Mõtlesin blogisse kokku koguda huvitavamad kooslused, niipalju kui interneedumist neid leiab. Kloostritee on loodud nagu juba nimetuski ütleb…. Kloostris, väga ammustel aegadel munkade-tervendajate poolt. Retsept antakse edasi põlvest põlve. Tee täpne koostis hoitakse saladuses tänapäevalgi ja see on piirkonniti veidi varieeruv. Ilmselt ravimtaimede piirkondliku saadavuse tõttu. Aga ju sellel teel ikka mingi raviomadus ole.
Tee koostis on üsnagi varieeruv ja koosneb 7 – 16 erinevast ravimtaimest aga see ei ole reegel. Seda seletatakse sellega, et igal tootjal on oma retsept vastavalt sellele mis taimed on kättesaadavad. Kloostritee on üldnimetus, sinna alla kuuluvad erinevad segud nagu näiteks „tee kaalulangetuseks”, „tee diabeetikutele” jne.
Kloostritee eristab tavalisest raviteest mitte ainult selle aegade jooksul välja kujunenud unikaalne koostis vaid ka algmaterjali efektiivsus. Kõik materjal korjatakse puhtast loodusest kaugel tsivilisatsioonist. Väidetavalt olla see on ammu kindlaks tehtud, et kodus peenral või ürditaludes kasvatatud ravimtaim ei oma pooltki seda vägevust mis tal on metsikult kasvades.
Üldjuhul koosneb kloostritee järgmistest taimedest:
Kummel. Väike päikest meenutav lilleke mis juba oma välimusega tõstab tuju aidates seeläbi stressiga toime tulla. Kummel parandab mao ja soolte tööd, turgutab immuunsüsteemi ja vähendab jäsemete spasme.
Tüümian. Lõhnavat taime peetakse suurepäraseks vahendiks organismi puhastamisel, seetõttu kasutatakse seda ka alkoholisoovi vähendamiseks. Seda taime kasutatakse ka meeste seksuaalprobleemide lahendamiseks. Hingamisteede haiguste raviks.
Võilill. Tavaline niidulill mida kasutatakse toniseerivate jookide valmistamiseks. Võilill on tuntud ka organismi puhastava ja kaalu vähendava, jõuvarusi turgutava taimena. Kasulikke omadusi on ka liigestele.
Pärnaõied. Mõjuvad hästi pea- ja liigesevaludele. On tuntud rahustava, põletikuvastase, tervendava ja lõõgastava toime poolest
Kibuvits. Tänu vitamiinirikastele ja tanniinidega küllastunud marjadele ja juurikatele on kibuvits peaaegu iga ravitee koostises. Kibuvits tugevdab immuunsust, parandab ainevahetust ja seedetrakti tööd.
Salvei. Salveid tuntakse juba ammustest aegadestrahvameditsiinis kui valuvaigistavat taime. Salvei parandab enesetunnet ja ennetab onkoloogilisi haiguseid.
Naistepuna. Parandab veresoonkonna, mao ja soolte tööd, rahustab, vähendab nahahaiguste riski.
Astelpaju. Peetakse mingil määral lõdvestavaks marjaks. Leevendab põletikku, aitab vabaneda sooleussidest ja eemaldab soolasid.
Kõrvenõges. Väga tugev vitamiiniallikas, tugevdab immuunsüsteemi ja aitab kehvveresuse vastu.
Üheksavägilane. Taim sai oma ebahariliku nime võime eest hakkama saada 9 haigusega. Hiinlased usuvad, et taim säästab 99 vaevust.
Ruse. Taimel on tugev põletiku ja allergiavastane toime, mõjub rahustavalt ja seedetrakti korrastavalt.
Põldosi. Põletikuvastane, antibakteriaalne toime, viib kehast välja kantserogeene. Tänu sellele kasutatakse põldosja paljude teesegude koostises.
Käokuld. Mõjub hästi maksale, maole ja sapipõiele. Aktiviseerib ainevahetust. Piirab stafülokokkide ja streptokokkide kasvu, leevendab iiveldust.
Nimetus Kloostri «Монастырский» tähendab kõrgekvaliteedilist toodet. Keset metsikut loodust kasvanud taimed on läbi imbunud looduse energiast ja väest. Need metsikus looduses kasvanud väekad taimed annavad oma väe edasi nendest tehtud joogi kaudu. Kloostrite elanikud on alati hiilanud oma pikaealisuse ja hea enesetundega just tänu ürgsest loodusest korjatud ravimtaimedest valmistatud droogidele.
Et tavaline meditsiinikauge inimene saaks aru selle joogi efektiivsusest on teesegule lisatud nimetus millise haiguse vastu ta on. Eristatakse 28 eraldi sorti kloostri teesegu mis on kokku pandud konkreetse haigusgrupi jaoks.
Kas võtta kloostriteed kui täisväärtuslikku ravimit?
Ilmselt siin teeb iga inimene ise vajaliku otsuse, siinjuures ei saa unustada kahte olulist reeglit mis on olulised:
1. Enne kui ravida peaks ikkagi pöörduma arstile saamaks õiget diagnoosi.
2. Raviefekti saamiseks tuleb mõnel juhul raviteed juua kuid või isegi kauem. Selline aeglane reaktsioon sobib pigem haiguste profülaktikaks kui tõsiste haiguste raviks.
Kloostri teesegu on analüüsitud ja tuvastatud, et see pole vastunäidustatud ühelegi inimesele.
Tee on eriti kasulik sügisesel ja kevadisel ajal. Samuti peale maksa, neerude, soolestiku haiguste ravi tugevatoimeliste ravimitega. Teejook võib teha imesid. Tervendav mõju tuleneb just komponentide koosmõjust mis lisaks raviomadustele tugevdab organismi, käivitab tervenemise protsessi, täiendab organismi vitamiinivaru, tugevdab närvisüsteemi vähendades sellega depressiooni, viib kehast välja toksiinid, tõstab tuju ja vähendab väsimustunnet.
Vaatame kuidas töötab mõni populaarne teesegu.
Näiteks kõhnumiseks mõeldud teesegu taastab soolestiku töö ja kiirendab ainevahetuse protsesse. Öeldakse, et organism võtab kõhnumist kui stressi seetõttu on teesegusse segatud komponente mis parandavad närvi-, südame- ja veresoonkonna tööd. Peale sellise teesegu tarvitamist kaob liigne kaal, inimene tunneb ennast tervemana, väsib vähem ja ei ole närviline. Lisaks paraneb naha ja juuste välimus jne.
Teesegu südamele kasutatakse valude puhul südames ja nende profülaktikas. Teesegus olevad taimed laiendavad veresooni ja tugevdavad nende seinu parandades verevarustust, vähendavad vererõhku. Praktiliselt kohe kaob valu ja torkimine südame piirkonnas. Tee rahustab, parandab und ja vähendab depressiooni. Tee kompleksne mõju soodustab kogu organismi tööd.
Teesegu diabeedile mitte ainult ei normaliseeri suhkru ja süsivesikute vahetust vaid tugedab immuunsüsteemi, aktiviseerib ainevahetust, vähendab kaalu. Taastab neerude, soolestiku ja veresoonkonna töö. Hoiab ära diabeedi süvenemise ja nägemise halvenemise.
Kloostritee valikult tuleb tähelepanu pöörata selle kvaliteedile. Kindlasti on vajalik, et segus oleks tõesti ravimtaimed mis on korjatud puutumata loodusest.
Algallikas ja pildid pärinevad internetiavarustest….
-
Türgi trip. Söök-jook
Seekord katsetasime siis nii, et tänavatoitu ei söönud kuna meil oli hotellis kõik hinnas 24/7 😉 Siin väike ülevaade menüüst, ma suht kõigesööja aga…. Suhteliselt üks ja sama toit koguaeg erinevate variatsioonidega juba kolmandal päeval viskas kopa ette 😀 Igatahes kana siin süüa ei kõlvanud, seda oli küll igas variandis aga müstika kuidas nad oskasid selle isegi kastmes kuidagi nii ära kuivatada, et saepuru on ka selle kõrval mahlasem. Lambaliha või parti oli ka, need polnud kah suuremad asjad neil kuigi nad peaks seal lambaga suht kodus olema. Part samamoodi jube kuiv. Krt ei saa aru kes siin kokk on 😀 😀 Aga vasikaliha ja mingi tundmatu looma maks oli küll hea, see oli ikka praetud ohtra sibulaga ja mitte liiga üle küpsetatud/hautatud 😉 Põhiroaks oli ikka üldjuhul riis, vahel ka makaronid. Hommikul sai lisaks kas praemuna või omletti, seda nad õnneks väga p… keerata ei osanud. Vahel sai ka pitsat, vähki ja muid mereande. Mingi heeringa laadne kala oli ka saadaval aga jube luine ja soolane, väga süüa ei kannatanud. Magustoitudega sama teema, valik üüratu ja näevad edevad välja aga süüa kõlbab mõni üksik. Siin on 2 varianti kas üüratult magus või täiesti maitsetu. Kohviautomaadid on siin ka paljudes kohtades aga kohv alla igasugu arvestust. Ei ole veel nii sitta kohvi saanud kui siin hotellis. Lattest ei hakka rääkimagi see tehakse miskist valgest ollusest mis on piimast väga kaugelt mööda käinud. Isegi kohviku kohv oli täis saast kuigi automaat selle tegemiseks teine. Vahel oli küll selline tunne, et see kohv mis oli juba masinast läbi käinud kuivatati ära ja saadeti teisele ringile 😀 😀 või tehti seda kohvilaadse joogi puru vanadest rannaplätudest 😀 😀 Võtsid pika hambaga paar lonksu ja tormasid tänavale päris kohvi jooma. Ainuke asi millega kunagi mööda ei pannud on arbuus ja viinamarjad, õunad-pirnid on siin kummalise maitsega. Mett sai siin kärjest ise murda, see oli lahe teema muidugi. Mujal pole sellist asja kohanud.
Minumeelest on väga ok latte Qualista Beacil ja Osmanis. Forell oli täitsa ok Canyon Parki restoranis, kuigi oleks võinud veidi mahlasem olla, nats liiga üle küpsenud. Paar mintsa vähem ahjus ja asi oleks super olnud. Siin oli lisatud kalale ainult veidi soola ja kala maitse oli ilusti säilinud, meil kiputakse hirmsasti lisama kõikvõimalikke maitseaineid ja lisandeid kalale, et jumala eest kala maitset ei tunneks. Kui arvestada kultuurilist eripära teatud toitude osas mis peaks siin väga head olema siis ikkagi oskavad nad selle kuidagi sinnasamusesse keerata, ei tea kas on tegemist masstootmise või krt teab millega. Igatahes need 24/7 asjad on suht porno, vähemalt siin hotellis küll. Järgmine kord söön tänaval nagu siis kui Ziilul külas käisin on vähemalt valikut 😉 Ilmselt oli see esimene ja viimane kord minu jaoks kus ma võtan omale kõik hinnas variandi, hea mugav on küll aga paras porno kah. Kokkuvõtvalt võin öelda, et ma teen paremini süüa 😀 😀