Nokitsemised
-
Veidi nikerdamist.
Ükspäev plix helistas, et kle paps mul siin 2 puslet. Kleebin papi peale sa pane neile raam ümber. Nujh see selleks aga siis kui need pusled minuni jõudsid papile kleebituna tuli nii mõnigi selline sõna mis väga trükimusta ei kannata 😀 😀 Kurja ma mõtlesin, et plix need normaalsele papile kleebib ja pusledel on ka normaalne mõõt… Aga kus sa sellega, pusle oli kleebitud õhukesele lainepapile ja miskit eriti haiget mõõtu 32,5×47. Küsisin miks seda normaalses pildiraami mõõdus ei tehtud, väidetavalt ei olevat olnud võimalik teha. Egas midagi tuli aretama hakata… Kõigepealt robustselt noaga servad maha, et mahuks 30×45 pildiraami. Õnneks olid sellised pusled kus kannatas servi kärpida. Edasi tuli see kõige sitem teema, lainepapp õhukeseks vaja saada 😉 Natuke veega immutamist ja sai ilusti niipalju maha, et jäi ainult kattekiht. Kartsin, et vesi laseb ka pusle liimi lahti aga õnneks ei lasknud. Kui see samkompunn oli ära kuivanud niisutamisest siis edasi juba delo tehniki 😉 Sobis ilusti raami.
Tulemuseks said sellised enamvähem kaubandusliku välimusega pildid. Rasked ajad… käib küll 😉
-
Ruunitegu.
Tegin Viikingite külas järjekordse ruunitalismani õpitoa. Järjekorras juba enam ei mäleta mitmes. Seekordne oli jälle veidi eriline seetõttu, et esimene õpituba mille tegime väljas. Ilm oli täitsa mõnusalt päiksepaisteline, kuigi tuul oli tiba jahedavõitu aga see väga ei seganud. Sissejuhatuseks nagu ikka rääkisin veidi mis need ruunid on, kes neid kasutas ja kuidas. Peale seda arutasime veidi ruunide müstilist poolt. Kui eellood räägitud proovisid huvilised ise valmistada omale sobiv talisman. Selleks kasutasid meisterdajad oma vabal valikul kas puitu, kivi või nahka. Samuti said osalejad proovida erinevaid ruuni tegemise viise…. Kas joonistada pliiatsiga, lõigata noaga või kraapida “stiilusega”.
-
Välek 2017
Sai Välekil aidatud kontrollpunktis lisategevust teha. Lisategevus peab olema kõigil võistkondadel lihtsalt teostatav. Ega midagi, läheneme asjale loominguliselt….. tükk vineeri, paar optimaalse suurusega auku sisse, jalad külge ja mõned tennisepallid. Asja mõte oli, et teatud kauguselt pidid võistlejad viskama tennisepallid läbi augu. Igati võimetekohane tegevus kõigile 😉 Kontrollpunkt oli meil metsas väikse oja kaldal. Ca 1 meetrine veetõke tuli ületada rippes 😀 😀 Algul mõtlesime, et paneme lisaülesande enne veetõket aga see oleks olnud liiga lihtne 😉 Peale veetõkke ületust on ikka asi põnevam… käed värisevad ja palli auku saamisega on probleem 😀 😀 Nii tegimegi, et asi läks püsti peale veetõket… Varsti olidki kohal esimesed võistlejad ja asusid takistust ületama. Kuna lisaülesande juures mind veel vaja ei olnud siis panin natuke rohkem rõhku pildistamisele. Ja oli mida pildistada 😀 😀 Päris häid kaadreid sai 😉
Nii mõnigi proovis vee sügavust ja soojust 😉
Kuhu sa kontrolllehe ikka paned tõkke ületusel kui käed kinni 😀 😀 Hambad aitavad 😉
Vahepeal viskasin pilgu peale ka lisaülesande tegijatele. Noooh ikka üsna keeruline oli värisevate kätega visata täpselt 😉 Traditsiooniliselt aitas ajavõtul seinakell hädast välja, jõuad sa koguaeg telefonist aega vaadata 😀
Siin vee mõned stiilinäited veetõkke ületusest 😉
Lõpuks olid kõik võistkonnad meie kontrollpunktist möödunud, korjasime kola kokku ja läksime vaatama jõe ületuse kontrollpunkti. Ega seegi igav polnud 😉 Ka seal nägi põnevaid stiilinäiteid vee sügavuse ja temperatuuri mõõtmisel 😉
Veetõkked on alati olnud lemmikülesanded võistkondade seas ja neid nõutakse aina rohkem ja rohkem 😉
-
Kuidas eikuskilt tuli miski….
Tuli üks väike tööots arheoloogidega “sinises”. Maaomanik soovis kaevata vundamendi auku uuele majale. Iseenesest koht selline mittemidagi ütlev ja papiirenite järgi ei tohiks ka seal miskit olla. Mis siis ikka kopp maasse ja koorima… Pealmise kihi all polnud midagi. Kuna juba õhtu käes siis kobisime koju, et järgmisel päeval jätkata juba süvitsi.
Järgmisel hommikul läks kopp maasse, midagi erilist ei tulnud peale paari “matuse” 😀 😀 Keegi oli sea luud ilusti kotiga maha matnud ja üks koera kolju oli kah. Sai õige mitu koormat pinnast ära veetud ja ei midagi.. Pinnas selline täitepinnase moodi… Ja siis peale ühe kopatäie pinnase eemaldamist ilmus maasse auk kust paistsid müürid… Isegi maaomanik ei teadnud, et seal võiks midagi maa sees olla. Egas midagi töö seisma ja uurima mis värk on. Töö seisis paar päeva, seni kuni arheoloogid osa müüri lahti kaevasid tuvastamaks mis müüridega tegu. Midagi tarka ei leitud, ainult mingi hiline potikild ja kogu lugu. Tuvastati, et tegu taluaegse keldriga. Kelder oli natuke omamoodi, müürid ilusti laotud nagu ikka ülevalt kaares aga võlv kokku polnud ehitatud. Võlvi kaared olid pealt kaetud paeplaatidega. Lõpuks kui tuvastatud, et midagi erilist ei ole ja selle keldri võib välja kaevata.
Järgmisel päeval töömehi oodates tegin vähe aega parajaks. Vaatasin lagleparvi põllul, luusisin kiriku juures, uurisin mantelkorstent seest ja väljast. Lõpuks jõudsid töömehed ka kohale, vedasin ennast ka siis objektile.
Objektil läks veel veidi aega ennem kui kaevama sai hakata. Kopp käis planeeris platsi kuhu varem veeti pinnas. Läks mingi uhke tunnike sellega veel. Ma niikaua lonkisin ringi ümbruses lootuses näha peale laglede ehk ka mõnda madu. Maastik selline sobilik nende elutegevuseks. Kolistasin läbi kõik urkad, kivihunnikud, jne ja mitte ühtegi madu 🙁
Lõpuks sai kopp platsi planeeritud ja valmistusime edasi kaevamiseks. Saime kõik kokku ja arutasime mis ja kuidas. Ma veel küsisin maaomanikult, et kas sul siin madusi ka on. Lükkas silmad pealaele ütles, et kõik kohad rästikuid täis kümnete viisi. Ja kopajuht ütles ka, et kui pinnast kooris nägi vähemalt kolme rästikut seal platsil. Ütles, et ma vaatasin sa eriti julgelt käid siin ringi kartmata rästikuid, ma ei julge kopastki välja tulla 😀 😀 Ma ütlesin, et spetsiaalselt kolistasin kõik põõsaalused ja kivihunnikud läbi, et paar pilti teha aga mitte ühtki ei näinud 😀 😀 Egas midagi kopp maasse ja pinnas koos keldriga minema. Piiksutasin põranda veel üle igaks juhuks aga peale mõne lauajupi, pudeli ja naela ei midagi. Läksin luusisin vahepeal veel ringi, lootuses ikkagi mõnda madu näha aga ei midagi. Loodus juba nii mõnusalt roheline ja kohekohe hakkavad piibelehed õitsema 😉
-
Pilliroojahu katsetused vol.4
Käisin täna eelluuret tegemas, kas juba värsket pilliroogu saab. Tegin hulle ettevalmistusi…. villased sokid jalga, kummikud ja paksud kummikindad kaasa. Vees paterdada ikka külm ju 😀 😀 Jõuan mina mere äärde teen paar proovikaevamist, pistan käe vette ja mida tunnen… vesi soe nagu kusi. Mõtlesin ei saa olla nii soe.. Lonkisin oma pool kiltsa piki randa pilliroogu otsides ja oligi vesi igalpool ilgelt soe, mine või ujuma. Pilliroog juba kasvab tegelt päris jõudsalt ja salatit juba saab aga selle aasta juured veel pisikesed ja krõpsu ei saa.. Nii, et tuleb veel nats kannatada ja siis saab head magusat ökokrõpsu ja jahu kah. Korjasin peoga mõned eelmise aasta juured kaasa, viskasin kodus kuivama ja varsti läheb kohvi katsetamiseks 😉 😉 Hakkame vaikselt taaselustama vanu retsepte, mis kuidagi unustusehõlma vajunud. Katsetused pillirooga on olnud siiani päris põnevad ja elamusterohked 😉
-
Ruunide õpituba vol…
Täna sai Viikingite külas läbi viidud ruunitalismani õpituba. Järjekorras juba enam ei mäleta mitmes. Seekordne oli eriline seetõttu, et kui muidu teen tunnikese, siis seekord tegin 2 tundi ja huvilised jagunesid mitmesse rühma. Osad väljas linnuses vibu laskmas ja kui isu täis siis ruune tegema 😉 Sissejuhatuseks nagu ikka rääkisin veidi mis need ruunid on, kes neid kasutas ja kuidas. Seekord tuli muidugi seda juttu mitu korda rääkida 😉 Peale seda arutasime veidi ruunide müstilist poolt. Kui eellood räägitud proovisid huvilised ise valmistada omale sobiv talisman. Selleks kasutasid meisterdajad oma vabal valikul kas puitu, kivi või nahka. Samuti said osalejad proovida erinevaid ruuni tegemise viise…. Kas joonistada pliiatsiga, lõigata noaga või kraapida “stiilusega”.
-
Välek 2019
Sai lubatud abiks olla Välekil ja pakkuda tegevust kontrollpunktis. No mis tegevust sa ikka niiväga pakud mõneks minutiks 😀 😀 Varem juba igasugu asju tehtud ülesannetena…. Väike pusle aitab alati hädast välja 😉 4 soomepapi tükki mõõtudega 30x35cm läks kaubaks, 2 aluseks ja 2 tikksaega tükkideks. Omastarust sai väga lihtne pusle, ainult 8 tükki kokku panna. Kokkupanekuks pidi võistkondadel olema 5 min.
Kurja hommikul oli talv tulnud, mõtlesin tükk aega kas ma ikka tahan selle ilmaga metsa külmetama minna. Aga noh lubatud sai, õnneks leidsime metsas suht tuulevaikse kohakese kus sai lõket ka teha. Tõmbasime igaks seitsmeks juhuks koormakatte üles ja panime ülesande võistkondadele valmis. Metsast puude toomisega pidi koguaeg maha vaatama, põdrad olid ikka väga korralikult seal puistanud “pähklit shokolaadis” 😀 😀
Sättisime kella kah puu otsa, et oleks tunne nagu kodus 😉 Ja ega palju aega ei läinudki kui tulid juba esimesed võistkonnad punkti. Enamjaolt tuldi kaardi järgi ikka õige suuna pealt aga mõni võistkond suutis üllatada. Tuldi sellise koha pealt kust poleks neid kunagi oodanud aga põhiline, et kohale jõuti 😀 😀 Ja siis peale ülesande täitmist sügati omastarust kaardi järgi minema aga…. Mõne aja pärast jõuti üle soo meie punkti tagasi 😀 😀 Pusle kokkupanek on omastarust lihtne ülesanne aga võistlejatele oli see tõeline pähkel. Kolmekümnest võistkonnast ainult 4 suutsid 5 minutiga 8 pusletükki õigesti kokku panna 😀 😀
Lõpuks kui kõik võistkonnad olid meilt läbi läinud korjasime kola kokku ja kimasime finiši poole. Teel jõudsime veel paarile eksinud võistkonnale õige suuna juhatada ja uudistada mõnda teist kontrollpunkti. Veetõkke ületuse juures tegin ka paar klõpsu ja kobisin ära sooja.