Muu värk

  • Muu värk,  Tsill

    Allika sulps linnulennult

    Mõnda aega tagasi küsiti kas meie firma oleks huvitatud talisuplemist tutvustavat kogukonnaüritust “Allika Sulps” toetama. Siin polnud isegi mõelda vaja, loomulikult toetame ägedat üritust. Ürituse toimumise päev juhtus plaanivaba olema ja mõtlesin mis ma ikka kodus passin, lähen vaatan selle ürituse oma silmaga üle 😉 Mõeldud tehtud, droon näppu ja minekut. Kurja, kohapeal rahvast nagu simmanil. Vaatasin asja üle, väga tsill üritus. Tiba hakkas isegi sügelema, et ujukaid kaasa ei haaranud, saunast jääauku karata on päris tsill. Kohapeal oli õige mitu sauna ja kümblustünni. Katsusin suurest tuulest hoolimata drooniga mõned pildid teha. Ühtteist sai isegi pildile. Nagu aru sain siis osales sellel üritusel kõvasti üle 200 inimese ja kõige kaugem osaleja oli Tartust.

    Paar väikest videot üritusest sai ka 😉

  • Muu värk

    See teine hooaeg.

    Üsna tihti küsitakse, et mida me väljaspool kalmistuhooaega teeme. Siis just hakkab see kõige põnevam hooaeg uute projektide ja väljakutsetega 😉 Et mis me siis teeme? Alustuseks taastasime metsas paarsada meetrit vana kohati maha langenud võrkaeda. Mädanenud postide asemele paigaldasime uued, aiaaukudesse kombineerisime uue võrgu. Ühes kohas võsa vahel olid linnud osavalt ära kasutanud longu vajunud võrkaia ja sinna külge pesa aretanud. Järgmise teemana tuli sadakond meetrit vana põõsastest läbi kasvanud võrkaeda eemaldada ning selle asemele ehitada uus roigasaed. Kõigepealt läks ehituspoodidest immutatud aiapostide otsimiseks ja hinnapäringuteks. Tuli välja, et sobilikud aiapostid olid üle mõistuse kallid. Juba mõtlesin, et tuleb neid hakata ise tegema. Siis sattusin mingeid asju ostma Deposse ja mida ma näen, just sobilikud aiapostid on letihinnaga üle poole odavamad, sellest hinnast mis oli kõige soodsamal hinnapakkumisel 😀 😀 Nii, et meie ehituspoodide ahnusel pole piire. Egas midagi koorem poste kärru ja tuld. Objektil saag näppu ja metsa latte tegema. Leidsin metsast sobilikke latte otsides ühe imekombel säilinud nõukaaegse maamärgi, otseloomulikult tuli sirbist ja vasarast pilti teha 😀 Lõpuks kuhi latte tehtud ja õuele veetud. Nüüd läks vana võrkaia jäänuste maast väljakoukimiseks. Omast tarkusest mõtlesin, et kui lõikan relakaga aia nii umbes 5 meetristeks juppideks ja siis tõmban autoga sahinal maast välja. Mnjh paar tükki sain kätte aga ülejäänuid isegi ei liigutanud. Mis siin ikka, hüppasin autosse ja küla peale traktorit otsima 😉 Sain ühel metsaveokal sabast kinni, väga abivalmis juht juhtus olema. Leppisime kokku, et mõne päeva pärast tuleb teeb asja ära. Senikaua sai roigasaia eeltööd tehtud, pinnasepuuriga augud maasse ja uued postid paika. Kokkulepitud päeval oligi traktor kohal. Osav mees oli, rebis palgihaaratsiga viuh vana aia maast välja, pakkis kokku ja viis minema.

    Väike video palgihaaratsi mittesihipärasest kasutusest 😉

    Vahepeal polnud muude asjaajamiste pärast mahti aeda ehitada 😉 Loodus pakkus lisatööd 😀

    Võibolla oligi hea, et katustelt lumelükkamine vahele tuli ja aiaehitus edasi lükkus. Poolik aed sai kohe korraliku lumetesti. Tänu sellele tuli kohe välja väike kruvipraak. Huvitaval kombel oli lume raskuse all osa 5mm jämedusi kruve murdunud nagu makaronid. Kusjuures need olid ühe teise tootja kruvid mida sai asenduseks võetud. Edaspidi on teada millist tootjat tuleb välistada. Ega midagi, uued kruvid sisse ning loodame, et need peavad 😉 Seekord muud teha ei saanudki. Sügava lumega ei viitsinud metsa latte tegema minna, õnneks asjaga ei põlenud ka.

    Kui lumi vähemaks sulanud sai metsast roikaid juurde toodud ja aed ära lõpetatud. Mingil ajal tuleb ainult veel relakaga suuremad “karvad” lattidelt maha lasta aga sellega pole kiiret. Ja siis hakkas see kõige mõnusam töö 😉 taevasse helendavate tähekeste tegemine ja ilma soojaks kütmine. Kõik lattidest jäänud oksad tuli ära põletada.

  • Muu värk

    Kuidas saada linnud pildile käepäraste vahenditega

    Mõnda aega tagasi sai siin aretatud uus pesakast-söögimaja ja seda päris edukalt ka katsetatud. Selle katse söögikoha on omale lisaks tihastele ja puukoristajatele leidnud ka pasknäärid ja orav. Need viimased on üsna arad ja iga liigutuse peale on viuh kadunud. Läbi akna linde pildile saada üsna niru, klaas moonutab pilti päris korralikult. Idee poolest saaks fotoka iseseisvalt välja panna ja seda äpiga juhtida, aga fotokat polnud kaasas.

    Kui enam kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab 😀 😀 Droon ju kaasas 😉 Sai kohe kiirelt redelist, ämbrist, värvipurgist ja lauajuppidest aretatud droonile alus. Droon paika ja ise mujale asjatama. Vahepeal äpist vaatad mis toimub. Oi kurja ikka väga häid pilte ja videoid sai lindude toimetamisest. Kahjuks muidugi orav ja pasknäärid ei tulnud uuesti sööma. Nemad käivad hommikul kindlal kellaajal ja päeva peale tulevad üliharva.

    Panen siia paar pilti puukoristajate ja tihaste portreedest

    Siin üks väike video puukoristaja toimetustest.

    Ja siin toimetab tihane. Nii, et nüüd mitme loomkatse peale võin kindlalt öelda, et pesakast-söögimaja toimib väga hästi ja üks hea asi on selle juures veel. Kui tavalises söögimajas ajavad linnud väga palju toitu üle ääre maha, siis selles söögimajas on see praktiliselt olematu. Seda tänu sellele, et söögimaja on kolmest küljest kinni ja esiserv on piisavalt kõrge. Veel on huvitav see, et katsetatud sai metsalindudega erinevaid toidusegusid. Kõik muu peale hirsi süüakse jäägitult ära. Hirss jäetakse metsalindude poolt söömata isegi suurema näljaga. Seega kui tahate toita ainult metsalinde mitte linnavarblasi siis pole hirsiga toidusegu mõtet osta. Pesakast-söögimaju saab meie poest osta nii valmis tükina kui ka ise kokkupanekuks.

  • Muu värk,  Tsill

    Laitse-Ruila-Kernu-Varbola pilvepiirilt

    Sai natuke veel drooniga kätt harjutatud enne kui soojale maale laiama läheme 😉 Pidin minema Pärnu asjatama ning ühendasin meeldiva kasulikuga, varusin paar tunnikest lisaaega, et jõuaks mõnest kohast läbi põigata. Kõigepealt Laitse loss linnulennult. Mõnda aega tagasi sai öösel nii siin kui Ruilas drooni katsetatud, proovime nüüd päeval ka 😉 Tuhande tuti mäe labürindi skeem sai ka jäädvustatud 😉

    Laitsest edasi Ruila mõisa juurde. Siin sai sügisel vahetult enne uue staadioni avamist drooni katsetatud ja ilusad värvilised pildid tehtud. Ööpildid siin ka juba tehtud, proovime nüüd talvepilte 😉 Kui mõis pildistatud vaatasime üle kohaliku Ruila järve. Hmm, pilvepiirilt on hästi näha kui väikseks on see veesilm jäänud. Ilmselt kui siin midagi ette ei võeta siis tabab seda järve Kernu järve saatus.

    Järgmine peatus oligi Kernu järve juures. See oli praktiliselt juba kinni kasvanud, aga õnneks tuldi siin maa peale tagasi. Peale aastaid kestnud bürokraatlikke ametkondadevahelisi kemplusi jõuti arusaamale, et järv tuleks siiski soostumisest päästa. Tänaseks päevaks ongi järv veest tühjaks lastud ja puhastus käib. Mõned lombikesed siiski on kus pardid saavad talvituda. Paar pildikest ka kohalikust mõisast. Imekombel õnnestus taevast ära näha ka siinne harv nähtus… labürint, kiviring või hoopis esimese lume ring 😀 😀 Ei teagi kohe kuidas seda nüüd õigem nimetada oleks 😉 Aga igatahes on see siin üliharva esinev nähtus ja selle nägemiseks peab õnne olema. Mul vedas, sain pildile 😉 Ah jaa siinse mõisa keldris varjab ennast väike ja hubane baltisaksa sugemetega kellerspa. Väga mõnus privaatne kohake, huvilistel soovitan kindlasti käia 😉

    Möödaminnes sai veel sisse põigatud Varbola linnuse juurde. Taevast on ilusti näha väravakoht ja kiviheitemasin. Rohkemaks seekord aega polnud ja tuli kimada otsejoones asju ajama.

  • Muu värk,  Tsill

    Haapsalu öö linnulennult

    Kui juba mänguasi sai soetatud siis tuleb talle ka usinasti rakendust leida 😉 Mõningates koduümbruse kohtades on juba katsetatud küll, nüüd on aeg kaugemale minna. Käisin uurisin kuidas Haapsalu öösel linnulennult paistab. Nagu üks poliitik kunagi ütles… Pole paha 😀 😀 Ükspäev tuleb lennuluba sebida ja Tallinna vanalinn ka üle vaadata.

    Paar maapealset pildikest sai ka tehtud 😉 Müüriääre kohviku kõrval väike lava püsti, huvitav mis teema sellega on?

  • Muu värk

    Head uut aastat!

    Lõpus ometi sai läbi see vana, sõda, segadust, ärevust, mitte teineteise mõistmist ja jumal teab mida veel täis olnud aasta. Aga samas ehk see möödunud aasta avas nii mõnegi sinisilmse silmad ja tõi pilvedelt maale tagasi. Seoses sõjaga naabrite vahel jälgisin varasemalt meie meediat ja nö. arvamusliidrite artikleid aga üsna ruttu sain aru, et see on vägagi ühepoolne ja kokku kribatud nähtuna läbi üsna paksude klaasidega roosade prillide. Muidugi mõnes mõttes on see arusaadav, pehmod saavad südari kui näevad tegelikkust ja kukuvad kaebama igale poole ning pikendavad niigi pikki EMO järjekordi. Paljud ei taha siiani endale tunnistada, et käib täismahuline sõda mitte mingi tilulilu. Viimasel ajal olen vaadanud väga palju erinevaid sõjaga seotud Telegram kanaleid, mis seal tegelikult toimub mõlemal poolel on ikka väga jõhker ja võibolla kõik ei peagi neid asju nägema tervise huvides. Muidugi on kohutaval hulgal propat, kui ühel poolel pannakse välja mingi sündmuse video või pilt siis mõne aja pärast võib sedasama juba näha vastaspoole propana. Vägagi keeruline on sealt see päris tõde välja selekteerida. Üsna tavaline on näiteks, kui Ukraina pool paneb välja video purustatud vene tankist, ilusti Z tähed peal ja puha. Siis mõne aja pärast ilmub vene kanalites sama video juba vastupidise väitega. Kui varem üritati veidi videoid kuidagigi töödelda udustades või kustutades Z sümboleid, siis viimasel ajal ei viitsita enam isegi seda teha. Mõningaid selliseid juhtumeid olen pannud oma Telegram kanalisse, kellel huvi ja närv vastu peab leiab sealt päris omapärase kogumi. On ette tulnud isegi oma palju reisinud ja näinud Venemaa sõprade valgustamist selles osas. Nii mõnegi arvates elavadki Ukrainas ja Baltikumis fašistid. Aga peale mõningast vestlust teemal, et olete ju sadu kordi Eestis käinud, miks te siia tulete kui siin fašistid elavad. Kas te kuskil mõnda fašisti kohanud olete? Kahjuks või õnneks on see küsimus jäänud vastuseta ja arusaam asjadest on muutunud. Loodame, et uuel aastal lõpuks ärkab üles pikas talveunes olev maailm ja saabub rahu. Mõistke, usaldage ja hoidke lähedasi, siis on elu rõõmsam. Head uut aastat kõigile.

    Väike video meie asumi saluudist.

    Ja video sellest kui ei viitsita ilutulestiku patareid siledale maale ilusti kinnitada, vaid visatakse suva kohale läraki maha ja pannakse tuli otsa. Õnneks lõppes patarei ümberminek suhteliselt õnnelikult ja suurt häda peale ehmatuse ei teinud.

    Sedasama ei saa kahjuks öelda Telegram allika põhjal Novosibirskis ümber läinud ilutulestiku kohta. Väidetavalt on süttisid vähemalt paari korteri rõdud ja purunesid nii mõnedki aknad.

  • Muu värk,  Tsill

    Põhjasõda

    Kohalikud taaskehastajad teevad Narvas ikka päris ägedaid üritusi. Isegi mõnel sellisel osaletud ja jumal teab mitut üritust vaatamas käidud. Kahju, et see imelik paaniliselt kardetud viirus mis hiljem on osutunud suht nohuks pani sellele natuke pidurit. Sellel aastal muidugi ka sõda. Arvati, et pole sobilik agressori piiri ääres “sõda” mängida. Mina muidugi selle arvamusega ei ühine. Aga noh see selleks, meenutame parem mõnda varasemat üritust. Kõigepealt ikka väike marss läbi linna “Rootsi lõvi” juurde. See mälestusmärk tähistas Karl XII edu Narva all aastal 1700, mil Põhjasõja käigus purustati Narvat piiranud Vene vägi. See mälestussammas oli Rootsi kuningriigi kingitus Narva linnale. Lõvi kuju oli koopia Stockholmi kuningalossi ees asunud kujust. Õige mälestusmärk hävis II MS. “Rootsi lõvi” taasavati 2000 aastal lahingu 300 aastapäeva puhul. Ise ei viitsinud sinna lonkida. Aga kes ei tea siis lõvi juurest kahele kindlusele avanev vaade oli kujutatud Eesti 5 kroonise rahatähe tagaküljel.

    Peale marssi tehti Narva linnuses veidi ettevalmistusi lahingu läbiviimiseks, huvilised said relvastust lähedalt vaadata ja tehti ka paar testpauku 😉

    Lõpuks läks Karla ja Petsi vägede vahel andmiseks. Kusjuures päeval polegi tulistamisel erilist efekti aga vot pimedas on eriti äge ja tasub kindlasti vaatamist.