-
Türgi trip. Linnaekskursioon Ginza Traveliga
Kemeris on Ginza ainuke kes teeb kohalikku linnaekskursiooni lisaks Antalya linnakale. Ekskursiooni käigus viiakse Göynüki kanjoni, Phaselise varemeid vaatama, Kemeri suurimasse mošeesse ja lõuna on hinnas. Asi venekeelne nagu siin suht tava on. Muidu maksab 25$ aga saab kaubelda suht edukalt. Sain asja 20$ hind sisaldab ka kanjoni ja Phaselise pileteid. Kohapealsed tilulilud on kõik lisaraha eest. Seekordne start oli hotelli eest 9.30 hommikul. Poisid seekord kaasa ei tulnud vaid tegid papsile tripi välja 😉 Muidugi oli bussis ilge tümakas, isegi omi mõtteid ei kuulnud, ütlesin giidile, et vaiksemaks pandaka ja ennäe imet pandigi 😉 Göynükist korjati peale veel paar inimest ja viuh kanjonisse. Seal anti aega ringi tiksuda omal käel 3 tundi, lisatasu eest pakuti teha väike rafting või kose juurde ujumine. Mõtlesin mis siin ikka, korra olen siin kanjonis juba käinud nüüd võiks selle paljukiidetud joa ka ära vaadata. Muidu maksis see 13$ aga sebisin 10$ peale kose juures käimise. Need kes tahavad kose juurde minna või raftingule viiakse alt kohviku juurest üles autoga, teised peavad jala käima 😉 Panime autoga üles ja seal kohapealses putkas said riided ära vahetada. Anti kätte kalipso, päästevest ja kiiver ning anna tuld. Keegi ei saada ega juhenda midagi… öeldakse, et kosk on nurga taga umbes sada meetrit, et esimesed 50 meetrit tuleb ujuda edasi saab mööda põhja käia. Meie grupist olin mina ainus kes kose juurde tahtis minna ja 3 inimest olid kes tahtsid raftingut teha. Mina ja jälle vette… ise ei oska ujudagi aga mis teha tahtsin selle paljukiidetud kose oma silmaga ära näha 😀 😀 kui juba siin.
Egas midagi, varustus selga ja minek. Päästevest hoidis veepeal küll 😀 Kuidagimoodi sulistasin sellest sügavast kohast üle, krt siin oli vesi päris külm, ilmselt allikad põhjas. Seal kus madalamaks läks oli vesi märgatavamalt soojem. Jõudsin sinna kuivemasse kohta kus tuli redelist üle kivi ronida kui mulle jõudsid järgi raftingu omad. Need randusid siinsamas, käisid kohe kõrval olevas koopas paar sammu, ega seal rohkem ei saagi. Seejärel paati tagasi ja minek. Mnjh 10$ eest sõita paadiga 50 meetrit mnna korraks maale ja tagasi sõita on ikka ilmselt väga palju. Isegi koske ei näe 😀 😀 Ronisin redelist üles ja sealsamas paarikümne meetri pärast miski kose laadne ollus oligi. Egas midagi vaadatud, ots ringi ja tagasi. Kokkuvõtvalt oli see paras porno muud ei midagi. Reklaam ja pildid on muidugi ägedad aga reaalsus hoopis teine. See on nüüd küll koht kuhu 13$ eest minna ei tasu.
Kuna aega oli veel tunnike siis autoga alla tagasi minna ei viitsinud, ütlesin giidile, et jalutan alla. Teel seltsisin ühe Valgevene perega, sai teel vähemalt elustolust rääkida 😉 Teel alla viskasin pilgu peale ka kohtadele kus varasemalt juba Ziiluga luusitud. Ja Ziilu on siin veel käinud. All teede lahknemise juures oli tehtud uus viitade alus kividest ja lauajuppidest, päris äge mõte nii teha. Värava juures pesid pardid ennast väikses minitiigis nagu alati 😉 Lõpuks oli aeg edasi sõita.
Linnas pidime minema kohe mošeesse aga kohapeal lükati see edasi, sest sattusime täpselt palvuse ajaks. Kimasime edasi lõunatama restorani.
Lõuna oli meil Kuzdere külas mägede vahel asuvas Canyon Park restoranis. Krt päris vägev ja hubane kohake oli. Kõikvõimalikud privaatsed katusealused tsilliks, kohapeal sai ka kala püüda kes tahtis. Siin restoranis ka nagu mujalgi jooksevad laudade vahel ringi kanad, pardid, kassid jne jne 😀 😀 Meil oli menüüs kas kana või kala. Kanast mul täiega kopp ees, valisin kala. Niikaua kui söök toodi luusisin vähe mööda territooriumi ja tegin mõned pildid.
Toit oli siis selline… Salat, koorekaste tilliga, terav kaste, väike forell mis maitsestatud ainult väga kergelt soolaga, maitse oli muidu ok aga sörts vähem oleks võinud küpsetada siis oleks olnud mahlasem. Natsa oli üle küpsenud ja seetõttu kuivavõitu. Meil kiputakse toppima kalale igasugu maitseaineid tappes sellega ära kala maitse. Kui kõhud täis liikusime edasi Phaselise poole.
Teel nägime neid vanu kanaleid millega juhitakse vett põldudele ja kusjuures täitsa toimisid ja vesi voolas. Ja jälle olime selle mind kummitava kahetipulise mäe juures 😀 😀
Phaselises anti meile 2,5 tundi aega. Luusisin vähe nendes kohtades kus eelmine kord käimata jäi. Siiasamma nurga taha sõidavad Kemerist piraadilaevad kah tsillima 😉 Phaselisest lähemalt kirjutama ei hakka kuna varasemates blogides oleme mina ja Ziilu sellest juba ühtteist kirjutanud.
Vaatasin üle ka need kohad kus sai juba varem käidud ja kus tekkis Ziiluga mõte uurida mis seal üleval kaljunukil on. Eelmine kord mul GPS kaasas polnud, aga seekord võtsin spetsiaalselt kaasa. Siit sain GPS jaoks punkti kätte ja nüüd tahtsin ülevalt mäe otsast jõuda sinna suunda välja. Vaatasin, et amfiteatri ja kaljunuki vahe on 180 meetrit. Mõtlesin see ju suht olematu vahe, käime kohe ära 😀 aga sellest seiklusest ja õhulennust kirjutan ükspäev eraldi.
Siit edasi kobisin kriimulise, muhkliku ja verisena bussi juurde, muidugi giid ja bussijuht pidid ehmatusest püksi tegema kui mind nägid, seal sai ennast enamvähem puhtaks pestud, isegi miskid desosalfakad otsis bussijuht välja ja kohe kimasime ka Kemeri poole tagasi. Bussijuht andis korralikult hagu, et ruttu jõuda mind arstile viia. Aga Kemeris oli veel meil mošee külastus, ei tahtnud sellest ilma jääda 😀 😀 ütlesin, et pole hullu küll ma saan. Krt teel tagasi hakkasid kõik kohad hullult valutama. Mõtlesin hambad risti, et nuh kannatan selle 5 mintsa mošees ka veel ära kui siiani pole ära surnud 😀 😀 Kuigi kohapeal tekkis mõte kas ma ikka lähen oma veriste riietega sinna vaatama…. aga õnneks rahvast ei olnud mõtlesin käin viuh ära, õnneks oli vähe käia, buss peatus otse trepis. Aga selgus, et sissepääs on hoopis taga. Lonkasin kuidagimoodi kaevuni seal sai veen natuke pestud ja pidigi pesema. Kõik kes lähevad mošeesse peavad ennast seal pesema ennem. Külm vesi vähe jahutas, ruttu tossud jalast viuh sisse paar pilti ja tagasi. Giid oli normaalne vana ütles teistele ka, et sees juttu rääkima ei hakka vaid bussis räägib, mind on vaja ruttu ära viia, et arstile saaks. Krt enesetunne läks aina sitemaks. Mošee oli päris äge seest ja isegi mõnda palvetajat oli näha. Mõtlesin, et huvitav miks seal on triibuline vaip… Giidi sõnul on see sellepärast, et seal seistakse triipude peal, vahekäigud peavad vabad olema. Lõpuks olin hotellis ja helistasin reisikorraldajale… Edasine läheb juba sinna õhulennu juttu 😉 Kokkuvõtvalt tasub käia küll sellel tripil, selle raha eest on asja sitaks. Kanjonis ja Phaselises tripid omalkäel omas tempos, giid seljas ei ela.
-
Türgi trip. Söök-jook
Seekord katsetasime siis nii, et tänavatoitu ei söönud kuna meil oli hotellis kõik hinnas 24/7 😉 Siin väike ülevaade menüüst, ma suht kõigesööja aga…. Suhteliselt üks ja sama toit koguaeg erinevate variatsioonidega juba kolmandal päeval viskas kopa ette 😀 Igatahes kana siin süüa ei kõlvanud, seda oli küll igas variandis aga müstika kuidas nad oskasid selle isegi kastmes nii ära kuivatada, et saepuru on ka selle kõrval mahlasem. Lambaliha või parti oli ka, need polnud kah suuremad asjad neil kuigi nad peaks seal lambaga suht kodus olema. Part samamoodi jube kuiv. Krt ei saa aru kes siin kokk on 😀 😀 Aga vasikaliha ja mingi tundmatu looma maks oli küll hea, see oli ikka praetud ohtra sibulaga ja mitte liiga üle küpsetatud/hautatud 😉 Põhiroaks oli ikka üldjuhul riis, vahel ka makaronid. Hommikul sai lisaks kas praemuna või omletti, seda nad õnneks väga p… keerata ei osanud. Vahel sai ka pitsat, vähki ja muid mereande. Mingi heeringa laadne kala oli ka saadaval aga jube luine ja soolane, väga süüa ei kannatanud. Magustoitudega sama teema, valik üüratu ja näevad edevad välja aga süüa kõlbab mõni üksik. Siin on 2 varianti kas üüratult magus või täiesti maitsetu. Kohviautomaadid on siin ka paljudes kohtades aga kohv alla igasugu arvestust. Ei ole veel nii sitta kohvi saanud kui siin hotellis. Lattest ei hakka rääkimagi see tehakse miskist valgest ollusest mis on piimast väga kaugelt mööda käinud. Isegi kohviku kohv oli täis saast kuigi automaat selle tegemiseks teine. Vahel oli küll selline tunne, et see kohv mis oli juba masinast läbi käinud kuivatati ära ja saadeti teisele ringile 😀 😀 või tehti seda kohvilaadse joogi puru vanadest rannaplätudest 😀 😀 Võtsid pika hambaga paar lonksu ja tormasid tänavale päris kohvi jooma. Ainuke asi millega kunagi mööda ei pannud on arbuus ja viinamarjad, õunad-pirnid on siin kummalise maitsega. Mett sai siin kärjest ise murda, see oli lahe teema muidugi. Mujal pole sellist asja kohanud.
Minumeelest on väga ok latte Qualista Beacil ja Osmanis. Forell oli täitsa ok Canyon Parki restoranis, kuigi oleks võinud veidi mahlasem olla, nats liiga üle küpsenud. Paar mintsa vähem ahjus ja asi oleks super olnud. Siin oli lisatud kalale ainult veidi soola ja kala maitse oli ilusti säilinud, meil kiputakse hirmsasti lisama kõikvõimalikke maitseaineid ja lisandeid kalale, et jumala eest kala maitset ei tunneks. Kui arvestada kultuurilist eripära teatud toitude osas mis peaks siin väga head olema siis ikkagi oskavad nad selle kuidagi sinnasamusesse keerata, ei tea kas on tegemist masstootmise või krt teab millega. Igatahes need 24/7 asjad on suht porno, vähemalt siin hotellis küll. Järgmine kord söön tänaval nagu siis kui Ziilul külas käisin on vähemalt valikut 😉 Ilmselt oli see esimene ja viimane kord minu jaoks kus ma võtan omale kõik hinnas variandi, hea mugav on küll aga paras porno kah. Kokkuvõtvalt võin öelda, et ma teen paremini süüa 😀 😀
-
Türgi trip. Tulekahju
Ühel hommikul peale hommikusööki tiksusime rõdul kui järsku hakkasid kopterid üle hotelli lendama veekotid kõhu all. Mõtlesime mis teema on? Hääle järgi oli kuulda, et suht meie hotelli juures rannas müdistavad.
Lonkisin vaatama mis toimub. Päris äge vaatepilt oli kuidas kaks kopterit käisid merest vett ammutamas ju kuhugi transportimas. Vaatasin, et ajaliselt teevad tiiru ära jube ruttu seega kaugel ei saa olla miski tulekahju.
Väike video kuidas profid töötavad 😉
Lonkisin hotelli ette ja nägin, et hotelli vastas mägedes mets põleb. Ilmselt oli see õhtune ja öine äike kuskile sisse lajatanud. Näha oli kuidas ühest mäekurust tõuseb suitsu ja kopterid heidavad sinna vett peale. Ega pikalt läinudki, kuskil pool tunnikest ja oli kustutatud. Mägedes ilmselt muudmoodi kustutamine pole mõeldavgi. Aga see oli jälle üks põnev kogemus näha kuidas kopterid vett võtavad ja tulle heidavad. Seda ilmselt igapäev ei näe ka sealkandis sest kogu hotelli personal oli välja jooksnud vaatama 😀 😀 Kui nägid, et ma pika toruga pilte tegin palusid näha mida ma suutsin jäädvustada 😉
Veel üks väike video 😉
-
Filmivõtted vol. 2
Juba mõtlesin, et sel aastal midagi põnevat rohkem ei tule filminduses. Kevadine Kekkilä oli selline kõige pikem, terve päev väljas filmimist. Aga eks ole juba aegade jooksul piisavalt osaletud kah 😀 😀 Siis ilmus tühjalt kohalt pakkumine O 2 võtetele, tsillisin kuskil poejärtsus kui järsku helistati ja pakuti osa. Egas midagi, tundus väga ok pakkumine ja andsin sõrme. Ükspäev tuli veel ainult ära käia linnas kostüümiproovis. Aga miskipärast sobis filmi mu enda ülikond 😉 mida ma miljon aastat pole kandnud… Viimati sai kantud ühel väiksel õhtusöögil 😉 Augustis saigi Kadriorus tiba massistseenides laiatud, päris lahe oli. Terve pikk päev läks siin ära. Raha muidugi selles projektis ei jagata aga söödetakse hästi selle eest 😉 Terve päev oli aias igasugu maiustusi täis laud mida näppida ei tohtinud… aga õhtul viimaste võtete ajal pandi mind sinna laua juurde seisma… ju mul oli kõige näljasem nägu 😀 😀 Kui võtted tehtud lubati laud lagedaks süüa 😀 mul hea ei pidanud kaugele minema 😉
Ükspäev otsiti Vääna võtetele palju sõdureid, vot siin ma küll korra ütlesin, et võin tulla ajaviiteks. Algselt oli jutt, et mind kindlasti vaja 1-2. oktoober, enne seda veel ruttu linna kostüümiproovi. Sealt sai küll hädapärase riietuse, kuid see oleks võinud number suurem olla. Pole hullu, mul siin ju muuseum üle õue ja omanikuga ka natuke sinapeal 😉 laenasin kiirelt vajalikud asjad. Aitäh Eesti Vabadusvõitluse Muuseumile. Viimasel hetkel selgus, et ka 30.09 on vaja osaleda, eks ma olin nõus, miskit muud tarka nagunii teha ei olnud. Kobisin hommiku kohale ja mõtlesin miski massistseeni teema aga siis tuli Silvia ja viis mind viuh otse platsile. Kurrrrja mitu tundi sain uksest edasitagasi adjutandina käia ja raporteerida saadiku saabumisest 😀 😀 Ma ei tea mida teised sel ajal tegid aga ilmselt tiksusid niisama. Kusjuures Vääna mõis oli täitsa kobedalt renoveeritud, filmimise ajal sai natuke ringi vaadatud. Lastel muidugi pidu, said seni kuni võtted käivad mitu päeva kodus õppida 😉 Peale lõunat sai väljas massistseenis kah vähe telkide vahel jalutatud. Muidugi järgmine võttepäev oli suht probleemne 😉 kuna ma eile juba olin suures kaadris siis täna kuskile väga panna ei saanud. Sai massistseenis mõisas vähe kolida ja pärast väljas veoka juhti mängida. A see sobis, ei pidanud väljas külmetama 😀 Kabiinis hea tuulevari.
Natuke massipilte kah, siin võimlas oli meil garderoob ja muu teema. Minu jaoks olid võtted läbi juba enne lõunat, aga kodu ei viitsinud minna luusisin ringi ja tegin paar pilti massistseenidest 😀 😀
Lõpuks oli asi niikaugel, et mindi piiripunkti. Kurja ilm läks ikka väga koledaks, ilge tuul ja vihm. Päris äge oli vaadata kuidas kolonn veokaid kahuritega mööda maanteed vurab võttekohale 😀 Kiias oli majade taha põllule tehtud Eesti – Vene piiripunkt. Tegin paar pilti ja kobisin kodu ära, nii kuramuse tormiks läks, et anna olla. Mõtlesin, et peab kolmas kord kah minema aga õhtul saadeti sõnum, et pole vaja. Juba pidin liiga tuntud nägu olema 😀 😀
-
Türgi trip. ATV safari Maxwell toursiga.
Siis kui ma noorte peale vihastasin ja hamami läksin käisid need ja sebisid ATV safari järgmiseks päevaks. Aga noh nagu neil kombeks siis ega ju küsida ei viitsita a’ la “mes sa vanamees ikka asjadest tead” 😀 😀 Võeti miski suva pakett, ma ise oleks tahtnud minna mitte Maxwell touriga vaid Ginza touriga. Vahe selles, et Ginza korraldab asja Göynüki kanjoni juures aga Maxwell korraldab Kuzderes. See selleks hommikul kokkulepitud ajal oli jälle buss hotelli ees ja minek. Huvitav, et seekord saime selle kummalise palja kahemättalise mäe taha tsillima. See mägi paistab tee pealt kui Kemerist Tekirova poole sõita ja on mind kuidagi kummitama jäänud. Kusjuures seal see pisike külake mille servas Paradise Quad Safari asus oli täis tühje majakarpe, katused peal aga uksi-aknaid pole ja neid oli seal ikka nii kümnete viisi.
Lõpuks olime kohal. seal tehti kiire juhend kuidas ja mis. Minu jaoks polnud midagi uut peale selle, et ATV oli 250 kupsine. See suht võrr minu jaoks. Kunagi töö oma oli ikka 650 kupsine 😉 Lõpuks jagati kiivrid ja prillid välja. Kes pilte tahtis pidi natsa peale maksma, see tüüpiline teema igalpool ja hind ka suht sama 25$ Tegelt päris kirves aga noh poistel pappi oli võisid vähe laiamist lubada 😀 Kõigepealt tehti sealsamas prooviring, et näha kes oskavad sõita kes mitte. Mitteoskajad saavad kaasa sõita kellegi tagaistmel 😀 😀 Ma sõitsin kõige viimasena siis oli hea ülevaade ees toimuvast. Vaatasin, et vanem sõitis enamvähem aga noorem on ikka põline rollumees 😀 😀 igas kurvis tahtis jalga maha panna 😀 😀 😀 Nuh aga prooviringi said kõik edukalt tehtud. Edasi sõitsime siit keskusest mööda asfaltteed mäest alla orgu.
Irrrwwww mööda sirget teed mäest alla sõites arvas noorem poiss miskipärast tühjalt kohalt paremale keerata 😀 😀 Pani raginal alla päris järsust kohast krt hea, et üle kuudi ei käinud. All maandus sellesse kohalikku ilgelt pikkade okastega põõsasse 😀 😀 Sääred olid nagu oleks läbi kibuvitsasalu jooksnud 3 kilomeetrit 😀 Õnneks muud häda ei olnud kui hullid kriimud, tiba verd, isegi ATV jäi terveks. Egas midagi instruktor pani teise poisi taha istuma ja sõit jätkus sujuvalt. Kes ATV võsast ära korjas ei tea aga ju see orgunnitud. Krt kahju, et see vennike kes tsikliga kaasas sõitis ja pilte tegi ei jõudnud pildistada seda maandumist 😀 Edasi läks sõit sinkavonka mööda jõekallast ca paar kiltsa.
Siis oli väike 5 mintsane joogi ja suitsupeatus. Instruktor tuli rääkima minuga, et kle ma algul instrueerisin kõiki, et püsti ei tohi sõita aga ma peeglist vaatasin, et sa kõik kurvid ja mättalised kohad lasid püsti nagu proff. Sina küll esimest korda ei sõida. Nu ma siis vaikselt mainisin, et ATV mul operatiivsõiduk aastaid oli 😀 😀 Vana kohe rääkima, et kle sa võiks siia instruktoriks tulla, meil hädasti vene ja eestikeelseid instruktoreid vaja. Lubasin mõelda ja tulla kui neil on normaalsed ATV. Vana ütles, et varem neil olid ka 650-sed aga turistid panid nendega võssa koguaeg, liiga äkilised. Küsisin palju siis võrridega võssa pannakse, ütles, et ikka oma 5-6 korda hooaja jooksul. Aga tagant otsasõite pidi olema hullult, pidurdada unustatakse 😀 😀 sellepärast ka megarauad ehitatud ATV ette ja taha 😀 😀 Kui suitsukas läbi kimasime ringiga algusesse tagasi ja buss viis hotelli. Kogu sõit kestis ca 45 mintsa. Kokkuvõtvalt kes ATV esimest korda näeb sellele täitsa sobilik teema, minu jaoks ei midagi erilist. Ma oleks oodanud ikka palju kurvilisemat, mättalisemat ja kiiremat rada.
-
Türgi trip. Crystal Aura
Siin natuke pilte meie nädalase kodu õuest 😉 Õues sai malet mängida ja basseinis hullata. Hullult igasugu baare ja muid söögikohti. Isegi oma cathouse oli peatänaval 😀 Ja need kassid….. on igalpool 😀 😀
Rannas oli igasugu variante lebotamiseks, siitsamast sai rentida nii kaatrisõitu, parasailingut kui ka jette. Kõik asjad käe-jala juures. Söök saadaval väidetavalt 24/7 aga meie kogesime, et ega ikka ei olnud küll asi päris nii. Nii mõnelgi õhtul olid mitmetunnised augud kus ei saanud süüa kusagilt. Söögikohtade lahtiolekuajad muutusid sujuvalt, kui infolehel ajad kirjas siis see igakord päris nii ei olnud. Oli juhuseid kus vaatad infolehelt, et peaks lahti olema… Marsid kohale aga asi kinni, kohapeal hoopis teine kellaaeg ja need kellaajad muutusid sujuvalt. Ilmselt iga kohvik või söögikoht otsustas ikkagi sujuvalt millal nad lahti on 😀 😀 Isegi see kus oli igapäevaselt hommiku ja õhtusöök tehti öösel uuesti lahti kuidas jumal juhatas ja ükspäev ei tehtudki lahti nt.
Õitses siin igasugu asju. Meie toa juures oli isegi banaanipuu 😉 Polnudki ennem banaanipuud lähedalt näinud. Üldiselt täiesti ok hotell kus ei ole miskit öö läbi toimivat läbu, hiljemalt kell 1 öösel oli laval üritus läbi. Samas isegi kui poleks siis meie tuba oli nagunii sellises kohas kuhu see poleks kostnud kuidagi. Toad siin hotellis enamjaolt oma rõdudega, konditsioneerid toas jne. Külmik oli vett täis aga need olid väiksed klaaspudelid. Kusjuures see klaaspudelis vesi oli palju parem kui plastpudeli oma. Seda plastpudeli vett sai niisama väljas pea igal nurgal asuvatest külmikutest ise võtta. Ja kohviautomaate on ka igal nurgal aga kohv on siin täis saast. Siin hotelli territooriumil ei õnnestunud kordagi saada normaalset kohvi. Ei tea millest seda siin tehti ja piima asemel oli mingi hall ollus mis oli piimast ikka väga kaugel. Kokkuvõtvalt päris ok hotell, tasub elamist küll 😉 Selle hotelliga on ka muidugi üks kummaline asi mis mulle nüüd meenus kui seda jutukest kirjutasin. Mitu kuud tagasi Ziilu ütles, et nägi unes kuidas ma sain 2 piletit Kemerisse Crystal Aurasse…. Ütle veel, et unes asju ei näe ette.
-
Sügises on värve…
Ilus sügisene ilm tuli kohe viuh ära kasutada ja pilk peale visata looduse värvidele…. Juba täitsa on värvi… ehk mõned päevad veel ja siis on veel rohkem. Kui just miski marutuul lehti maha ei raputa 😉
Kui juba ringi luusimas siis tuleb pilk peale visata ka sinna mida varem oled pimedas näinud ja lubanud uuesti valges vaadata 😀 😀 Siin mõisa juures on ka 2 päris pirakat kaheharulist tamme. Valges on see Lehtse mõis veel kobedam kui pimedas paistis. Aga suures õhinas unustasin ikka keldritesse luusima minna 😀 Seega tuleb sinna ka veel kolmas kord minna….
