-
Hooaja kokkuvõte
Hooaeg hakkab vaikselt mööda saama ja nii nagu juba traditsiooniks saanud teeme väikese kokkuvõtte tehtud töödest. Loomulikult ei jõua siia üles panna kõiki neid sadu töid mis hooaja jooksul tehtud said, vaid piirdume väikese galeriiga. Siin on mõned pildid kuidas lihtsalt vana piirde asendamine uuega muudab kardinaalselt platsi ilmet. Igakord ei peagi uut piiret ehitama, üsna lihtsalt ja soodsalt saab platsile uue ilme kui see lihtsalt lahti võtta, pesta ja tagasi panna.
Vahel saab platsile uue ilme lihtsa liivavahetuse või mõninga kujunduselemendi lisamisega. Näiteks kaarjad peenranurgad näevad palju ilusamad välja kui sirged. Vahel oleme kliendi soovil mõned platsid plaatinud, et vähendada hooldekulu. Tegelikkuses on see petlik arusaam. Võibolla esimesed paar aastat saate vähese hooldusega läbi, aga siis hakkab plaatide vahedesse tekkima sammal ja kogunema mustus ning hoolduskulu läheb hoopis suuremaks. Nüüd tuleb hakata plaate pesema ja plaadivahesid käsitsi puhastama ja see on päris ajamahukas töö. Varasemalt olen siin juba piisavalt kirjutanud nö “hooldevabadest” platsidest. Kui tahate läbi saada vähese hooldusega siis traditsioonilisel kujul plaatimine see nüüd kohe kindlasti ei ole. Kui tahate ikkagi plaatida siis pigem kaaluge ühe suure monoliitplaadi paigaldust. Aga sellel on oma head ja vead, hooldust kordi vähem kui plaaditud platsil, aga kui on vaja kedagi matta siis tuleb igakord kraana tellida 😉
Loomulikult ehitame ka uusi piirdeid erinevatest materjalidest, näiteks lihvbetoon või erinevas versioonis paekivist. Muidugi kui keegi soovib paekivile sarnast alternatiivi, siis sobib selleks imehästi klombitud graniit. See on küll märgatavalt kallim aga ka vastupidavam ilmaoludele. Astumisplaatideks sobivad standardsete betoonist kõnniteeplaatide asemele vabakujulised looduskivid, mis näevad palju ilusamad välja. Meie kasutame selleks tumedaid ilmastikukindlaid kiltkiviplaate. Tavalised siseruumides kasutatavad plaadid välitingimustesse ei sobi.
Vahel kaob piire pinnasesse ja seda mitte lihtsalt külmakergete või vajumiste tõttu, vaid lihtsa laiskuse või teadmatuse tõttu. Vana läbikasvanud liiva ei viitsita pealt ära koorida ja utiliseerida, vaid tuuakse lihtsalt juurde. Lõppkokkuvõttes ongi piire peale toodud pinnasesse mattunud.
-
Mukri raba linnulennult
Üle pika aja sai käidud Mukri rabas luusimas, viimati sai käidud siis kui veel vana vaatetorn oli. Mukri raba on parajalt pisike, et isegi kõige nirumad jalutajad jaksavad selle läbi käia, laudtee on piisavalt korralik, et peaaegu kuiva jalaga tiir peale teha 😉 Siinse laukajärve äärde on RMK teinud mõnusad istumiskohad ja ujumissillad. Järve tumedas mineraalainete vaeses vees saab teha karastava ning nahka pehmendava “rabaspaa” ujumise. See laudtee haru mis läheb vaatetorni juurest otse üle raba taamal asuvasse metsa lõpeb RMK lõkkekoha juures. Siin on korralik katusealune ja muu vajalik mudru matkajatele olemas.
Kusjuures uuest 18 meetrisest vaatetornist avaneb rabale üsna muljetavaldav vaade.
Piilusime raba veidi ka pilvepiirilt, aga vist peab tulema sügise poole tagasi, siis on rohkem värve.
Mukri raba pilvepiirilt
-
Virumaa idaalad
Sai veidi hulgutud Virumaa idaaladel. Kõigepealt viskasime pilvepiirilt pilgu peale Mäetaguse mõisale. Varasemalt siin mõned korrad käidud tsillimas, hetkel on vald pannud kogu kompleksi müüki. Huvitav oleks teada, kas sellele leidub ostja ja mis on uue omaniku plaanid. Tahaks loota, et see mõnus vaikne SPA jääb ka edaspidi toimima. Mõtlesime, et piilume sisse ka Mäetaguse kirvehalli, see pidavat olema Euroopa ja Eesti suurim kirveviskamise sisehall, kas asi tegelikult ka nii on ei tea, aga lootma peab 😉 Sinna lonkides vaatasin, et sellel nõukaaegsel imeehitisel moodsa nimega mitmeotstarbeline korter- teenindushoone hakkab fassaadilt värv kooruma ja välja on ilmunud tolleaegne lööklause “Meie siht on kommunism”. Ei teagi kas see on nüüd hea või halb, et kommunismini ei jõutud 😀 😀 Võta sa kinni kumb on parem, kas “vsjo Naša” või “vsjo hui znaet tšei” tegelikult bardakk on viimasel juhul kordi suurem. Paberil oleks justkui omanik aga tegelikkuses ongi see ainult paberil.
Aga sisse me seekord kahjuks ei saanud, seega tuleb veel siinkandis luusida. Muideks kirveviskamise pesas saab ka vibu ja ambu lasta ning mitte ainult seda. Meeleheitel koduperenaised saavad ennast välja elada panni ja kulpi loopides 😀 😀
Kuna eriti õues enam luusida ei saanud rämeda vihmasaju tõttu siis tegime aega parajaks Iisaku muuseumis, piilusime Nostalgia näitust. Polnud paha näitus, kindlasti soovitan seda vaatama minna, eriti neil kes pole nõuka ajal elanud aga targutavad sellel teemal kui sitt siis elu oli 😀 😀
-
Võisiku mõisa kalmistu
Võisiku mõisa kalmistu rajati mõisnike von Bockide perekonna poolt ilmselt 18 sajandi teises pooles mõisahäärberist ca 1,3 kilomeetri kaugusele ja on miskipärast poolringi kujuline. Kalmistut ennast ümbritseb paekivimüür mis restaureeriti 1980ndatel aastatel. Väidetavalt paigaldati siis ka Timotheus eberhard von Bocki(1787-1836) uus hauakivi ning puhastati kalmistu võsast. Miks just temale uus hauakivi pandi ei tea. Aga selle balti aadlikust Võisiku mõisniku, vene polkovniku ja oma aja teisitimõtleja kirjutas kuulsaks Jaan Kross oma romaaniga “Keisri hull”.
Erinevate allikate põhjal peaks siin olema haudu kolmekümne tuuris, aga algupärast siin eriti midagi säilinud ei ole. On üksikuid säilinud riste ja hauaplaatide fragmente, muud ei midagi. Eks see nõuka aeg oli üks imelik aeg, siis polnud miski püha. Seda kalmistut on püütud aegade jooksul isegi traktoriga siledaks lükata, ikkagi buržui värk ja see tuleb hävitada 😀 😀 Väidetavalt olla kabelis hoitud isegi peete ja kaalikaid. Seda ma muidugi eriti ei imesta ka, kabel näeb välja nagu maakelder, pole sellist varem kohanudki. Algul mõtlesingi, mida värki, kes kalmistule maakeldri ehitanud on…
Kusjuures selle künka sees mis ümbritseb kabelit on 5 hauakambrit kuhu saab turist veidi sisse ka piiluda 😉 Seal muidugi midagi põnevat näha ei ole. Need korrastati ja avati huvilistele 2007 aastal restaureerimise käigus.
-
Aidu karjäär
Miljon korda sealt mööda sõitnud aga luusima pole jõudnud. Seekord sai asi teoks tehtud ja veidi sihitult kolatud. Aidu on ehe näide sellest kuidas tööstushiiglasest võib saada põnev veeparadiis. Aidu põlevkivikarjääris löödi kopp maasse 1974 aastal ja pidurit tõmmati siin 2012 aastal, kui kaevandamine muutus siin majanduslikult ebaotstarbekaks. Väidetavalt kaevandati siin selle ajaga umbes 90 miljonit tonni põlevkivi. Kui siin pood kinni pandi ja pumpade juhe seinast tõmmati täitusid karjäärikraavid põhjaveega. Vee tõusu tõttu jäi kanalite põhja tuhandeid puid ja muud mudru, mis teeb piirkonnast põneva paiga sukeldujatele ja aerulauduritele. Vesi on siin üllatavalt selge ja läbipaistev. Väidetavalt olla siin kanaleid 30 kiltsa tuuris ja kohati on nende sügavus 20 meetrit. Mingil ajal tehti siia rahvusvahelistele nõuetele vastav 2 kiltsa pikkune sõudekanal. Siin on olemas ka matkarajad ja RMK lõkkekohad.
Meid muidugi huvitas mida on näha pilvepiirilt. Kusjuures varasemast teadsin, et seal peaks kuskil ka parv olema, sai päris pikalt drooniga otsitud kus see on. Nägime pilvepiirilt küll silda ja mingit ujumiskohta aga parvest ei haisugi. Ja poleks ilmselt leidnud ka kui ühed matkajad poleks sellega üle kanali sõitnud. Nüüd kui suund käes siis üritasime kuidagi käsitsi sinna saada.
Panime mööda offroadi rada käsitsi minema. Käisime vaatasime üle ujuvsilla, Sellel on keskel väike jõnks sees, et alt saaks paatidega läbi sõita. Sealt edasi oleks miskit matkarada pidi ilmselt saanud ka selle parveni, aga milleks käsitsi minna, kui saab autoga 😀 😀 See oli muidugi paras seiklus mööda miskeid metsaradu. Paar korda sõitsime isegi üle selle hiidpika põlevkivi transportööri, enne kui kohale saime. Mõtlesime, et jube hea pikk toru migrantide või tööliste transpordiks 😀 😀 Aga lõpus saime kohale ja tegime tiiru üle kanali ka 😉 Ühesõnaga päris äge kohake kus tasub luusida. Muideks siin tehakse kõikvõimalikke matku, kaatrite, kanuude, džiipide jne
Väike video karjäärist pilvepiirilt.
-
Sagadi pilvepiirilt
Virumaal luusides sai möödaminnes üle vaadatud Sagadi mõis pilvepiirilt. Algselt oli plaan ka Palmse üle vaadata aga seal oli juhtumisi mingi väliüritus ja ei hakanud seal lendama. Seega panime rõhu Sagadile, seda mõisa on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud 1469 aastal. Aegade jooksul on see mõis olnud erinevate mõisnike käes, aga mõisa peahoone rajati väidetavalt alles 18 sajandil von Fockide juhtimisel. Mõisa peahoone on päris korralikult taastatud ja selles asub muuseum koos autentse mööbliga. Tõllakuuris on päris arvestatav metsamuuseum. Valitsejamajas on hotell ja restoran. Muuseumide külastus jäi seekord ära, aga eks nendes ole juba käidud ka ja soovitan teistelgi käia.
Niikaua kui droon lendas ja väikese video tegi sai luusitud kasvuhoones ja aias. Aias on päris huvitavad kastpeenrad lilledega ja muidugi saab aimu putukahotellist ning erinevatest pesakastidest. Iga pesakasti juures saab kuulata erinevat linnulaulu
Väike video Sagadist pilvepiirilt
-
Vainupea kabel
Sai pilvepiirilt üle vaadatud Vainupea kabel, esimene kirjalik märge siinse puidust rannakabeli kohta pärineb 1741 aastast. Väidetavalt enne seda peeti siin jumalateenistust lageda taeva all. Vainupea oli üks neljast Haljala abikirikust. 19 sajandi teiseks pooleks oli vana puukabel aga tugevalt lagunenud. 19 sajandi lõpus alustatid Aaspere ja Sauste mõisniku parun Eduard von Dellingshauseni eestvedamisel uue kivikiriku ehitust. Siinjuures on huvitav see, et kui tavaliselt tol ajal ehitati ennem kirik ja siis ükspäev ka torn sinna külge siis siin tehti vastupidi 😀 😀 Kõigepealt ehitati vana puukiriku külge kivist kellatorn ja alles hiljem torni külge uus pikihoone. 1948 aastal kabel suleti nõukogude võimu poolt ning see rüüstati ja lagunes. Kabel taastati ja pühitseti uuesti sisse 1989 aastal. Tänasel päeval korraldatakse siin nii kiriklikke talitusi kui ka kontserte ja külaseltsi koosviibimisi.
Siinsamas kabeli läheduses on ka pisike kalmistu kus näeb päris huvitavaid omaaegseid kalmukujunduse lahendusi. Isegi üks korrastatud metallpärg hakkas silma. Siinse kalmistu vaikuses ja meretuulte vallas puhkavad vanad kaptenid, koolmeistrid, kalamehed, rannalapsed ja mitmed põlvkonnad randlasi.
Vainupea kabel pilvepiirilt
