-
Vatla linnus
Linnustest üle lendamise projekt sai täiendust Vatla linnuse näol. Linnus ise on olnud ilmselt kasutusel 11 – 13 sajand. Vatla maalinnus mis on tuntud ka kui Karuse linnus asub iseenesest looduslikult üsnagi soodsas kohas, madala paekõrgendiku serval ja huvitaval kombel on siin enamjaolt muldvall säilinud. Üks huvitav asi on siin veel. Nimelt 2016 aastal paigaldati siia Kaitseliidu poolt muinaslinnade kaardiga mälestuskivi. See ei ole mingi ühekordne projekt vaid jätk 1936 aastal Kaitseliidu ülem kindral J. Orasmaa ideele tähistada linnuseasemed metallplaatidega. Selliseid plaate mis on ilmselt veel tollest ajast kohtab vahel mõne linnuse juures. Huvitav, et vene ajal sibulad ei löönudki neile kange sisse.
Väike pilvepiirilt jäädvustus on siin
Kui juba sealkandis siis tuleb teistegi vaatamisväärsustega tutvuda. Paadremal jäi silma päris huvitava disainiga bussipeatus. Lonkisime veidi ka Tuhu raba laudteel, siin on muideks päris huvitava kujuga vaatetorn. Sealt eriti kaugele küll ei näe aga ehk polegi vaja.
-
Virtsu ja Kuressaare linnus
Mõnda aega tagasi sai Saaremaal drooniga linnuseid piilumas käia, aga siis ei õnnestunud eriti midagi tarka pildile saada. Seda eriti Kuressaares ilge tormi tõttu. Aga nüüd sai see asi parandatud ja Kuressaare linnus ka drooniga üle lennatud. Kuna praamini veidi aega jõudsime üle vaadata ka Virtsu linnuse. Sellest suht hilisest linnusest on paari sõnaga juttu siin. Siin maapealseid pilte ei hakanud uusi tegema kuna muutunud pole siin eriti midagi, piirdusime mõne pildiga pilvepiirilt ja oligi aeg praamile kobida.
Väike video Virtsu linnusest pilvepiirilt sai ka purki 😉
Viuh praamile ja Saaremaa poole minek. Muideks, Virtsus tekkis küsimus kus siin üldse on võimalik normaalselt süüa saada. Ma ei pea silmas hamburgerit ja friikaid, see ei ole söök. Ilmselt on vastus, et ei olegi sellist kohta. Tegelikult vale puha, Virtsus saab väga hästi süüa varahommikust hilisõhtuni välja, ainult sissepääs maksab paar juudirubla 😀 😀 Võtad praamile edasi-tagasi pileti ja söö palju jaksad 😉 Saaremaal kimasime ühe jutiga Kuressaarde drooni lennutama ja seiklus alaku 😉 Vaevu sain drooni lendu ja kohe leidus miski üliagar “kitseke” kes politsei kutsus ja seda esimest korda 5 aasta jooksul mil ma olen drooniga lennanud 😀 😀 Vot ei kannata seda 1949 aasta pealekaebamise stiili, kui sul on midagi öelda või küsida tule räägi mitte ära kiibitse.
Ütleks, et politsei oli väga viisakas ja asjalik, kuigi ilmselt drooninduse kontroll on nendele veidi uus ja tundmatu asi. Pole täpselt selge mida ja kuidas kontrollida. Aga eks me kõik õpime. Korraks oli kerge arusaamatus väitega, et kogu Kuressaare on lennukeelu ala, tegelikkuses see päris nii ei ole. Linnus jääb ilusti sellesse alasse kus võib teatud piirangutega ja lennujaama lennujuhiga kooskõlastatult lennata. Need protseduurid olid ilusti täidetud ja paberid korras 😉 Lõpuks läksime sõbralikult laiali, oleks rohkem selliseid toredaid ametnikke.
Väike video pilvepiirilt
-
Rootsi maakalmistu
Seekord vaatasime üle Rootsis Högbo kalmistu. See on pisike tagasihoidlik külakalmistu millel asub ka vana puitkirik. Kusjuures väidetavalt oli kirik algselt mujal ja alles 1777 aastal toodi see kirik praegusesse asukohta. Kalmistu vanimad matused ulatuvad 18 sajandisse, kalmistu ise on üsnagi korrapärase kujundusega. Ühesõnaga pargi laadse stiiliga metsakalmistu. Ei ole mingit blingi, vaid ilusad sirged hauaread, korralikud jalgteed ja isegi pingid väikeseks puhkuseks. Kohati on pinkide juures päris huvitava lahendusega lillepotid ja vaasid. Ma seda teemat selgeks ei saanudki miks on selline omapärane lahendus. Ja muideks isegi kaamerad on kalmistul üleval
Muidugi näeb ka siin erineva disainiga hauakive ja mõningaid raudaedu kuid valdav osa platse on siiski muruplatsid tagasihoidliku lillepeenraga. Üks huvitav lahendus jäi siiski silma. Vaatasin, et osade platside juures väikesed sildid miski rootsikeelse kirjaga. Algul mõtlesin, et äkki mingi sama teema nagu meil, et hooldamata platsile lüüakse silt püsti. Samas mõtlen, et plats ju vinksvonks korras, mis nagu sildi point on? Aga vot mis selgus, siin pannakse silt hoopis sinna platsile kuhu on tellitud aastane hooldus.
-
Purtse kindluselamu pilvepiirilt
Sai natuke täiendatud oma linnustest ülelendamise plaani. Seekord lisasime sinna Purtse kindluselamu. See on üks omamoodi kohake mis kuulub veel vist Lüganuse vallale, kuigi mingid jutud käivad selle müügi kohta. Iseenesest äge kohake, aga eks sellele ole nurgataguses päris keeruline kasumlikku rakendust leida. Selleks peab ikka väga hea äriplaan olema, puhtalt söögikohana ei ela seal ära. Pikemalt kindluselamu ajaloo kohta olen juba kirjutanud siin ja uuesti kirjutada pole mõtet. Aastate jooksul on seal käidud nii kogukonnatripiga kui ka niisama uitamas ning söömas. Söögid on seal enamjaolt olnud maitsvad ja teenindus hea.
Viimasel ajal on Purtse kindluselamu lahtiolek suhteliselt kaootiline ja koduleht on ka maas. Eks ta praegugi nägi välja suht õnnetu, aga loodame, et siia saabub ükspäev uus hingamine 😉 Muideks siinsamas läheduses Purtse jõe ääres on veel kindlalt 2 linnusekohta kui mitte 3, aga nende ülelend jääb teiseks korraks 😉
Väike droonivideo ka 😉
-
Valjala maalinn
Sai üle vaadatud ka Valjala maalinn. Muideks siin on lausa kaks linnust lähestikku, vana linnus asub maalinnast ca 700 meetri kaugusel. Seekord me vana linnust ei külasta, muidu ei jää järgmiseks korraks midagi 😉 Linnuse tee otsas näeb ilmselt Eesti ainukest ruunikivi, võibolla on neid veel aga näinud ei ole. Lätis võib neid ka näha mõnes kohas. Aga ega need pole ajaloolised vaid tänapäeva moodsad arendused. Valjala maalinna juures on ka täitsa arvestatav RMK lõkkekoht, natuke küll väsinud aga toimiv asi. Valjala on üks esimesi maalinnu mida Eestis näinud olen kus saab QR koodiga linnuse lugu uurida.
Kuigi Saaremaa ajaloos kõlavad rohkem Pöide ja Maasi nimed, on siiski ehk kõige võimsam hoopis Muinas-Eesti vastupanu pärandit kandev Valjala maalinnus. Just siin toimus Saaremaa muistse vabadusvõitluse viimane lahing. Läti Henrik kirjeldab oma kroonikas linnuse piiramist 1227 ja mainib Valjalat kui kõige suuremat linnust Saaremaal. Arvatakse, et 1260 aastate paiku jäeti linnus mingiks ajaks maha aga võeti uuesti kasutusele enne Jüriöö möllu. Viimaste uuringute põhjal kaitses siinset linnust lausa kolm valli ja sinna pääsemiseks tuli minna läbi “linna” ja nii mõnegi värava. Inimtegevus on siin olnud juba 5 – 6 sajandi paiku. Juba tõsisem tegevus maalinnas algas ilmselt 11 sajandi paiku, seega võisid siin laiata juba viikingid 😉 Pikemalt maalinnast ja sellel toimunud värskest arheoloogilistest kaevamistest saab lugeda siit.
Väike pilvepiirilt ülevaade Valjala linnusest
-
Kaarma linnus
Vaatame pilvepiirilt üle järjekordse linnuse, seekord siis Kaarma linnus. Kirjalikes allikates mainitakse Kaarma linnust esmakordselt Liivimaa vanemas riimkroonikas. Väidetavalt olla Kaarma linnus üks Saaremaa võimsamaid muistse vabadusvõitluse eel rajatud kaitseehitisi. 1261 aastal oli see Liivi ordu vastu võitlevate saarlaste viimane kants. Selleks ajaks olevat ristiusust taganenud saarlased maha nottinud enamuse tulnukkristlasi. Aga ju mõnel ikka õnnestus pääseda ja Riiga ordumeistrile “kitse” panema minna. Sellele see värk muidugi ei meeldinud ja kogudes kokku suure väe läks 1261 aastal üle Väikese väina jää Saaremaale rüüsteretkele. Rünnak linnusele löödi küll tagasi aga peale ammuküttide kaasamist läks asi käest ära ja linnus vallutati. Kristlased olevat peale võitu linnuses peatunud paar päeva ja laadinud oma regedele üüratu koguse linnusest saadud sõjasaaki.
Huvitaval kombel pole seda linnust eriti uuritud, siin on kaevanud üksnes J. B. Holzmayer 1860 aastal. Tema andmetel on linnuse hoovis kividega vooderdatud kaev, linnuse vallid on kokku kuhjatud mullast ja kividest ning valli peal on olnud täiendav palkkindlustis, mis põlenud. Paar tolleaegset leidu on pärit tõenäoliselt 13 sajandist. Huvitav oleks muidugi teada kas rüüstajatest jäi maha ka mõni peidetud aare. Mõned aastad tagasi on linnust uuritud küll georadariga aga sinna see asi ka jäänud on. Loodame, et kunagi lüüakse ka siin labidas maasse.
Väike video pilvepiirilt
-
Pöide maalinn
Lõpuks ometi sai üle vaadatud ka Pöide (Kahutsi) maalinn, seda ei maksa segamini ajada mõne kilomeetri kaugusel asuva Pöide ordulinnusega. Need on kaks täitsa erinevat asja. Pöide ordulinnuse põletasid saarlased Jüriööl maha. Arvatakse, et siis juba oli linnusega ühes tükis kirik. Praegune kirik on ilmselt ehitatud maha põletatud kiriku ja linnuse varemetele.
Pöide maalinn arvatakse olevat üks Saaremaa tugevamaid esiajaloolistest ja keskaegsetest linnustest. Mis on huvitav, et väidetavalt on see linnus olnud topelt valliga. Välimisest vallist pole muidugi tänapäeval enam haisugi. Ja linnuse sünniaeg on ka veel teadmata, selle tuvastamiseks käivad seal praegu päris usinad uuringud. Loodame, et ükspäev on see saamislugu täpsemalt teada. Mõned leiud ja veidi eemal asuvad kivikalmed viitavad, et mingi elu käis siin juba tol ajal kui ajaarvamise kell nulli löödi.
Arvatakse, et esimene linnuselaadne asi ringikujulise valli näol oli siin olemas enne vikuaega, aga seda pole veel arheoloogiliselt uuritud. Viimaste uuringute käigus linnuseõuel on sealt leitud päris palju huvitavaid leide alates hoonepõhjadest eheteni välja. Leidude põhjal võib arvata, et maalinn oli veel kasutusel 14 sajandil. Muidugi oleks põnev teada kui palju elu oli väljaspool linnust, aga eks see on seal üsnagi hävitatud nii kunagise välise valli äraveo kui ka maaparanduse tagajärjel. Kui maapeal luusitud proovisime teha paar pilti pilvepiirilt, aga ilmataat seda ei soosinud ja midagi ilusat kaadrisse ei saanud.
Pöide maalinn pilvepiirilt. Muideks põnevat lugemist värsketest maalinna uuringutest saab lugeda siit.
