Türgi blogi. Tantsuetendus
Üleeile õhtul käisime lojmani rahvaga Trooja etendust vaatamas Aspendoses. Tegemist on legendaarse tantsuetendusega, mis jutustab Trooja legendi läbi tantsu, kasutades rahvatantsu, balleti ja moodsa tantsu ning rahvamuusika motiive. Etendus on suurejooneline, laval on korraga arvukalt tegelasi ning kostüümid väärivad veel eraldi auhinda.
Meile oli siis tegemist jälle treeninguga, et teaksime oma turistidele pakkuda. Kes vähegi sellise kultuurielamuse vastu huvi tunneb – see etendus on tõesti vägev elamus, julgen soovitada küll!
Etendus toimub vabas õhus asuval laval. Kemerist sõidab sinna oma kaks tundi. Meil oli väljasõit planeeritud 18:30 kontori eest ja kõik, kes pole tööl, said kaasa minna. Mul oli pärastlõunane lennujaama transeer sel päeval, vaatasin juba hommikul, et peaks nagu nibin-nabin jõudma. Kui hästi läheb, siis jõuan poole tunnise vahega koju.
Ikka päris napikalt läks. Esiteks jäi muidugi lennuk oma saabumisega hiljaks. Järgmise etapina sujus transfeer natuke aeglasemalt kui ideaalis oleks võinud. Suur buss lihtalt sõidab aeglasemalt ja hotellist hotelli keerutamistega kaotasime ma arvan võrreldes minibussiga (isegi midiga) rohkem kui pool tundi minu niigi piiratud aega. Tekirovat ei olnud, aga Camyuvas tuli ikka ära käia. Valmistasin juba mõttes ette, kuidas kõige kiiremini tuppa jõuda, kott nurka, riided vahetada ja dušši alt läbi hüpata. Vaatasin kella ja võrdlesin vahemaad… Lugesin minuteid… Jõuab 10 minutit enne… 5 minutit jääb riiete vahetamiseks… nüüd jääb… krt… hea kui viis pärast poolt jõuab.. Viimane pingutus, olime juba Kemeris tagasi, rahvas maas ja suund kontoril. Suure bussiga juba ei kihuta. Ja siis avastas bussijuht, et ta hüppaks Migrosest läbi, ainult 2 minutit… Selge, et tal ka pikk päev selja taga ja tahaks midagi hamba alla. Aga no ma tahaks oma treeningule jõuda ja enne vetsus ka käia.
Ega midagi, andsin kontorisse teada, et olen 5 minuti kaugusel, oodaku ära. Lubati oodata. Loomulikult jõudsin alles mingi 15 minuti pärast, aga rahvas ootas. Ahvikiirusel kott nurka ja teine riie selga. Dušši alla… jõuab homme, hommikul sai ka käidud… 😀
Tee peal tegime ise ka Migroses peatuse. Ühes teises küll, Antalyas. Ostsin natuke keha kinnituseks hamba alla. Ei taha küll pidevalt saiakestest ja küpsistest elada, aga mis sa näljaga teed. Leidsin ka ühe airani ja paki pähkleid ja õuna.
Enne üheksat jõudsime Aspendosesse. Väljas oli juba pime ja etenduse aeg käes. Kohad ei ole nummerdatud, niisiis läksime valisime omale sobivad istekohad ja võiski asi alata.
Show oli kahes osas ühe vaheajaga. Suur lava, vägev tulevärk, uhked kostüümid, osavad tantsijaid ja erakordselt hästi tantsudesse pandud lugu. Seda tasus vaatama tulla küll.
