-
Viikingiteküla tegemised
Ühel ammusel ajal käisime vaatasime natuke Vikuküla tegemisi, suvel on seal alati põnev ja tegevusi huvilistele jätkub. Kõigepealt tegime kiire tiiru õuepeal ja siis läksime vaatama mis linnuses toimub.
Linnuse esisel käis hull sõjaplaani pidamine ja kohe tormati linnust vallutama. Kes võitis ei tea, aga ilmselt sport 😉
Mõne aja pärast läks linnuses mõõduvõtmiseks vähe tõsisemate meeste vahel. Nii mõnigi “langes” vapras võitluses.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Filmivõtted…..
Filmindusega esimene kokkupuude oli 90-ndate keskel. Istusin jaoskonnas valves kui korrapidaja kamandas, et mis sügad siin kotte, Õnne 13 on politseinikku vaja. Hüppa kohe pulti ja kihuta kohale 😀 krt aadressi enam ei mäleta aga miski eramaja oli. Kohapeal seletati siis mulle, et kle siuke värk, et meil relva vaja rekvisiidina 😀 Mina muidugi, et johhaidi kuda ma teile oma tuki annan. Režisöör siis seletab, et vaja ainult mõned sekundid filmida kuidas Kaljo Kiisk sahtlist relva võtab ja näitab kellelegi. Nuuh eks ma siis korjasin moona välja ja käisin ise panin tuki sahtlisse. Saadeti mind siis filmimise ajaks kõrvaltuppa, öeldi laud kaetud mine söö mida tahad 😀 No kui head paremat pakutakse kuda sa siis ikka söömata jätad. Sõin seal kõhu head paremat täis. Natsi aja pärast tuli miski vennike küsis mu kontaktandmeid ja ütles sai filmitud võin tuki ära korjata. Korjasin siis oma kolu kokku ja jaoskonda tagasi. Sellega oli asi unustatud. Miski paari kuu pärast rahakaart minu nimele postkastis. Krt mõtlesin, et kes küll mulle pappi saadab. Kobisin rahakaardiga sidesse uurima mis värk, seal laoti korralik hunnik pappi peole ja öeldi, et filmitegijad saatsid mulle. Ma isegi ei lootnud, et tuki näitamise eest saab pappi aga näe krt sai ja mitte vähe 😀 Vahepeal oli mingi mõõn ja ega ma ise väga viitsinud kuhugi trügida ka. Siis tuli tööl ühel minu abikal mingi filmiprojekt. Sai käidud kuu aega mikrid küljes ja kaameramehed kaasas. Pikastpikast mustast materjalist kribati kokku pool tundi filmi, kahju, et filmist jäeti välja eredamad hetked 😀 😀 Nagu nt see kui patrullis olles leidsime keset külateed magava naisterahva kes ei võtnud jalgu alla mitte sugugi. Polnud kuskile mujale panna kui Niva pagassi. Panime veel igaks juhuks kile alla. Algas Sauele sõit kaameramees autos. Mina pidin veel paarist kohast läbi käima ja siis ka Sauele minema…. Olin juba Sauel ja ootasin oma abikat “kliendiga” järsku tuli kõne rämeda vandumisega mis trükimusta ei kannata 😀 😀 Tuli välja, et see tädi kes oli nii täis, et jalgu alla ei võtnud oli sõidu ajal ennast püsti ajanud, püksid maha rebinud ja “kangi heitnud” 😀 😀 😀 peale seda magama tagasi keeranud “kang” nina all 😀 Mõtlesin miski nali… Aga kurja oligi nii… 😀 Filmi “ilusat” varianti saab vaadata siit. Siis tuli jälle vähe vaheaega filminduses. Aga nii nagu need asjad ikka juhtuvad tiksusin patrullis kui korrapidaja kamandas, et sa kõige lähemal mine Rahulasse seal patrulli vaja. Noh vedasime siis paarilisega ennast sinna ja ennäe imet Kättemaksukontor omas hiilguses kohal. Tegime väikse patrullistseeni ära ja jäime korra veel juttu ajama. Kohe lendas catering peale ja meid aeti ka sööma. Sõime kõhud täis ja kobisime liinile tagasi 😉
Ühel heal päeval helistas sõber, et kle vikus hakatakse reklaami filmima kas ma tahaks osaleda. Noh kuna midagi väga targemat ka teha ei olnud olin nõus. Filmimiseni oli aega miski nädalake ja meile öeldi, et ärge habet ajage. Eks me siis käisime siin võssa kasvanutena ringi, lõpuks kui õige aeg oli käes öeldi, et filmimine hakkab hommikul kell 5 aga me peaks grimmi jaoks kell 3 kohal olema. Me mõtlesime, et kodust öösel vikusse sõitma hakata on surm ja magama minna pole väga mõtetki. Läksime juba õhtul vikusse ja ööbiseme seal 😀 😀 Ja krt siis kui grimmiks läks arvas grimeerija, et meil ikka jumala sitad habemed minge ajage ära 😀 f…aga millega ajada… lõpuks saime mingi suht nüri žileti, üritasime kuidagi kahekesi sellega hakkama saada 😀 😀 Ega erilist vahet ei olnud kas selle nüri žiletiga kraapida või käiaga ajada 😀 😀 Lõpuks saime ikka lõua puhtaks ja vutvut grimeerijate juurde tagasi. Seal pandi meile uus habe 😀 😀 Lõpuks sai grimm valmis, kostüümid selga ja kobisime Aruvalla viadukti juurde põllule
Põllul oli kaamera ja muu staff juba üleval. Meie ülesandeks oli täisvarustuses üle põllu joosta imiteerimaks linnuse vallutamist. Noh ja eks me seal saime joosta ikka kordades 😀 😀 enne kui sobilik duubel valmis sai.
Lõpuks kui filmitud kobisime kõik vikusse tagasi ja tegime paar grupipilti. Isegi konnad tulid välja vaatama kust selline hulk viikingeid järsku ilmus täisrelvis. aga ega nad ei lasknud end häirida meie lärmist ja ajasid vaikselt edasi oma kevadisi konnaasju 😉
Mõni aasta tagasi sai osaletud hingelises filmiprojektis “The Beat of The Heart”. Osa filmist tehti viikingitekülas, päris huvitav projekt oli ja filmi ennast näeb siin.
Sel aastal sai osaletud ka teises eesti kultussarjas 😉 “Pilvede all” 5 sekundit kuulsust näeb siit 😀 😀 Ega sellega siis veel asi lõppenud. Mõned päevad peale filmimist kirjutati ja pakuti, et ma võiks osaleda ka Kekkilä reklaamis. Loomulikult olin nõus. Sebisin veel Ziilu ka osalema, et saaks vähe filmikogemust 😉 Nii, et osavamad tunnevad mind ära Kekkilä reklaamis 😉 Ziilu on lihtsamini leitav kui mina 😉 See oli terve päev võtteid Tallinnas, päris äge oli kui ainult nii külm poleks olnud. Jälle kogemuse võrra rikkam 😉 Osaleks teinekordki mõnes filmis kui pakkumisi tuleb 😉
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Vikuküla tegemised
Nagu kevad ikka on see hull koristusaeg. Lume alt sulab välja igasugu s… ja suurvesi veab kokku rämpsu. Seekord oli talvel igavene suur puu risti üle jõe langenud ja täpselt nii, et takistas laevasõitu. Egas midagi saega natuke oksi maha, panime nööriga mulle auto külge ja tuld 😀 Tuli raginal jõest välja 😀 😀 Teised talgulised üritasid laevaga teise kalda ka puhtaks saada 😉 Lõpuks sai jõgi laevatatavaks 😀 😀
Samal ajal muud tegelased toksisid üksteist mõõkadega 😀 😀 Mingi aja pärast liitusid nendega ka meie talgulised
Siis oli veel tiba võitlejaid ka aga viimasel ajal on see kuidagi kesiseks jäänud. Ei tea kas kõigil on kopp ees sellest ja enam ei viitsita või mis.
Suur šamaanitrumm oli välja tuulduma toodud ja mõned huvilised said proovida. Okserattaga sai ka keerutada 😉 see oli päris hea atraktsioon 😀
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Viikingiteküla vol.4
Kuidagi tihedaks oli see sõdimine vikukülas läinud. Alles sõdisid ja ei tea mida ära ei jaganud nüüd juba jälle 😀 😀 Suures saalis sätiti siis omale vastav pesu selga, tehti väike eelmäng ja tormati linnusesse taplema 😀 😀
Linnuses anti üksteisele relvadele valu ja tapeldi usinasti. Ei tea mida jälle ära ei jagatud 😀 Vanasti oli seal ikka võitlejaid hullult, viimasel ajal asi kuidagi kokku kuivanud. Kui piisavalt tapeldud mindi tagasi sooja.
Toas tehti vähe kuiva trenni ja näidati rahvale varustust. Huvilisi uudistamas ikka natuke oli. Kui veidi puhatud mindi uuesti välja taplema.
Seekord taplesid need kes eelmises tapluses kõvemad olid. Nüüd valiti välja kõvematest kõvem 😀 😀
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Viikingiteküla vol.3
Ükspäev läksin lihtsalt möödaminnes Viikingitekülla kohvi jooma. Tegin väikse tiiru õues aga ega ilma salasilma jälgimiseta saa seal midagi teha 😀 Kass luuras kuuse alt mind aga võibolla passis kala tiigis 😀 😀 Vett oli tiigis nii palju, et ujutas tee üle. Aga noh mööda kive hüpates sai ikka kuiva jalaga üle.
Olin vaevu jõudnud mööda kive hüpates teisele poole kui selja taga kostus vähe kurjustamist. Algul mõtlesin, et keegi minu kallal kurjustab aga kus sa seda.. Ei tea kust oli järsku ilmunud salk viikingeid kes ei jaganud midagi omavahel ära ja läks tapluseks. Kui nad olid vähe tapelnud ja mõne venna ka maha löönud mindi rahulikult edasi nagu poleks midagi juhtunudki 😀 😀
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Ruunide õpituba väikse vimkaga…
Täna pidi vikus olema mul teha kaks ruunide õpituba kokku ca 80 inimest. Panin õhtul asjad kokku ja vaatasin igaks juhuks veel üle kas materjali on piisavalt… Kõik oli kontrolli all ja kobisin kotile. Öösel nägin unes, et teen mingile rahvale üritust õues ja siis järsku tuleb mõte tühjalt kohalt…. 😀 😀 Hüppan võssa murran mingi jämeda pajuoksa haaran vöökotist juhuslikult kaasas olnud nöörijupi ja teen vibu. Noolteks korjan võsast ilgelt pikki kuivanud kõrkjaid ja läheb vibulaskmiseks 😀 😀 Ja siis äratuskell… Väike kohv ja mõte, et mis krt imelik uni…. see ei tõota head. Korjan kola kokku ja viskan auto peale ja siis telefon….. küsimus, kes teeb täna õpituba, kas mina… mina ikka jh…. ahah…. Kõne lõpetatud istun autosse… uus kõne 😀 😀 kle äkki saad rutem tulla meil siin miski jaanika-paanika keegi kuskilt pidi tulema mingit programmi tegema aga ei tulnud, olevat unustanud 😀 😀 Nojah ega ma enam kiiremini minna nagunii ei saanud kui arvestanud olin 😉 Kohale jõudes viskasin kiirelt vikuriided selga ja asja uurima, mis paanika on. Noh selgus, et poolel grupil oli tegevus linnuses ja teisel poolel ei olnud, tiksusid niisama. Samas hakkas ka see teine osa lõpetama oma programmiga. See tähendas, et paugust tuli leida tegevus 81 inimesele. mitte 40 nagu algne programm ette nägi 😉 Paar sõna programmijuhiga ja kiire plaan köögi – baariga, sest programmijuht ei saanud süveneda, uued grupid tulid peale… Tegin sujuvalt grupi kolmeks. Osa kanuudega sõitma tunniks ajaks, teine osa tunniks lõkkel kooki küpsetama ja kolmas osa ruune tegema. Huuuuh selleks korraks oli paanika läbi ja asi kiirelt ümber mängitud. Õnneks tuli tunnikese pärast lõuna ja siis oli aega mõelda mis programmiga peale lõunat edasi minna, sest sinna tekkis ka tänu sellele “unustajale” tunnine auk mis oli vaja nüüd täita. Tunnikese pärast oli jooksult aretatud esimene programmimuutus õnnelikult lõppenud ja kogu grupp läks lõunale. Nüüd jäi vähe aega paika panna pealelõunane programmimuutus. Minu õpituba oli paigas aga enne seda tunnine auk oli vaja täita mingi tegevusega. Mõtlesin, et Siniallika matk on selline tunnine lugu äkitse sobib neile…. Uurisin ääriveeri grupijuhtide käest kas see variant sobiks… Et siis see pool gruppi kes veel linnusetegevustes ei olnud osalenud lähevad sinna ja teise osaga lähen matkale ning kes matkale ei viitsi tulla saab seni sõita kanuuga. Õnneks see sobis ilusti. Peale lõunat jagasin grupi ära nii nagu grupijuhtidega kokku leppisin. Üks osa linnusesse teine osa minuga matkale. Lasin veepudelid allikavee nautimiseks kaasa võtta. Matkal nagu ikka natuke juttu misasi see hiis on ja millega seda süüakse. Juttu ka Tölpist, et mis mees on jne. Vaatasime ilusti üle nii sinise, musta kui ka valge allika 😉 Maitsesime allikavett ja naised pesid ka vähe nägu. Ma palju ei lubanud pesta kuna vesi noorendava mõjuga siis…. natuke keeruline beebikarjaga tagasi minna 😉 😉
Lõpuks jõudsime õnnelikult tagasi ja läks uuesti ruunide õpitoaks. See osa gruppi mis ennem linnusesse jäi läksid omal käel Siniallika matkale. Seekordne ekspromt ümbermängimine õnnestus vist üsna hästi ja pretensioone tegemata geopeituse pärast väga ei olnud. Õnneks ei olnud see ka meie korraldatav programm. Ja selle natukese mis oli lahendasime vist ka ära, õnneks oli pealik kohal ja need väiksed lahkarvamused said kohe operatiivselt lahendatud 😉 Aga üldiselt oli väga mõistlik grupp arvestades seda väikest segadust mis tekkis. Et siis ütle veel, et unes asju ette ei näe 😀 😀
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Ruunitegu.
Tegin Viikingite külas järjekordse ruunitalismani õpitoa. Järjekorras juba enam ei mäleta mitmes. Seekordne oli jälle veidi eriline seetõttu, et esimene õpituba mille tegime väljas. Ilm oli täitsa mõnusalt päiksepaisteline, kuigi tuul oli tiba jahedavõitu aga see väga ei seganud. Sissejuhatuseks nagu ikka rääkisin veidi mis need ruunid on, kes neid kasutas ja kuidas. Peale seda arutasime veidi ruunide müstilist poolt. Kui eellood räägitud proovisid huvilised ise valmistada omale sobiv talisman. Selleks kasutasid meisterdajad oma vabal valikul kas puitu, kivi või nahka. Samuti said osalejad proovida erinevaid ruuni tegemise viise…. Kas joonistada pliiatsiga, lõigata noaga või kraapida “stiilusega”.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
