-
Uus partii varustust väikestele viikingitele
Alles see oli kui tegin terve joru kilpe väikestele viikingitele. Aga see hunnik aurustus ootamatult ruttu. Korjasin kokku oma viimased vineerijäägid, tõin poest kotitäie värvi ja läks toimetamiseks 😀 😀
Kaks päeva möllamist ja väike varu on jälle olemas. Nüüd saavad huvilised omale valida meelepärase värvi ja logoga varustust kas meie poest või Viikingitekülas relvameisterdamise õpitoast. Sealsamas saavad hakkajamad viikingid ise proovida omale varustust meisterdada 😉
-
Näituse orgunn
Hobitegevuse käigus on kogunenud päris hulga manti Ruila piirkonna põldudelt. Põnevamad leiud on muidugi Muinsuskaitseameti spetsialistide käes uurimisel aga eks mulle ole ka midagi jäetud 😉 Ajapikku neid ikka on kogunenud erakogusse. Poiss hakkab varsti kooli lõpetama ja nad peavad tegema mingi loovtöö. Mis siin ikka pikalt mõelda… otsustasime, et teeme arheoloogilistest leidudest väikse näituse. Ruila koolis on juba varasemalt väike muuseuminurk olemas, viskasime pilgu peale kas sinna kannatab ära mahutada üks väike näitus. Ruumi jätkus ja paar sobilikku vitriini ka olemas.
Egas midagi otsisin kohaliku piirkonna leiud välja, andsin poisile grupeerimiseks. Leppisime kokku arheoloogiga kes vaataks leiud üle ja aitaks lapsel intervjuu käigus näituse esemed dateerida. Kui asi ühelpool proovisime katseliselt vitriinidesse paigutust ka. Kõik täitsa vinksvonks. Kahjuks selle paganama viiruse pärast lükkus näituse avamine ja esitlus uue kooliaasta algusesse. Loodame, et sügisel viirus ei sega ja saame ilusti loovtöö esitletud. Ehk saan esitluse päevaks ajutiselt Ajalooinstituudi arhiivist näitamiseks ka ühe minu poolt leitud väga ägeda ja haruldase leiu 😉
-
Veidi vaheldust kiiretesse tööpäevadesse.
Hullult toimetamisi viimasel ajal olnud ja veidi puhkust kulub marjaks 😉 Viikingiteküla hea koht vahelduseks. Seal saab tsillida aegajalt ümber kehastades viikingilaeva kapteniks või relvameistriks. Kõik on teretulnud laevaga sõitma või meisterdada. Kuna ma seal igapäevaselt ei toimeta siis tuleb sõidu või meisterdamise ajad eelnevalt kokku leppida… Või jälgida reklaami Viikingiteküla FB lehel 😉 Kui tunned endas olevat natuke viikingit siis tule meisterda omale varustus ja lähme laevaga retkele 😉
-
Sõjamuuseumi külastus.
Ajaviiteks sai käidud Viimsi Sõjamuuseumis. Päris ok kohake, natuke teistmoodi kui muud muuseumid ja siin on ühtteist ikka vaadata, alates viikingitest kuni suht tänapäevani välja ja linnuse makett on ka täitsa olemas 😉 😉 Isegi siin väikses muuseumis on väljas paar tervet vikumõõka aga ERMis ajakihtide näitusel oli väljas ainult paar mõtetut mõõgatükki, nagu terveid ei oleks olemaski. Muuseum asutati Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri päevakäsuga 19. jaanuaril 1919. aastal. Muuseumi korraldajaks määrati 6. jalaväepolgu reamees rindefotograaf Taavet Poska. 1921. aasta novembris määrati ta muuseumi varahoidja kohusetäitjaks ja hiljem juhatajaks. Taavet Poska juhtis Eesti sõjamuuseumi kuni 1940. aastani. Siis oli muuseumis umbes 10 000 eksponaati, neist paar tuhat püsiekspositsioonis. Muuseumi kogudes oli palju relvi, püsiekspositsioonis olid trofeed – lahingutes võidetud Punaarmee üksuste lipud, mannekeenid Vabadussõja-aegsetes mundrites, sõjakaardid, ülemjuhataja sõjaaegse töökabineti sisustus ja palju muud. Muuseum asus sel ajal vanalinnas Vene tn 5. Pärast Eesti okupeerimist Punaarmee poolt 1940. aasta suvel Vabadussõja muuseum suleti ja varad tuli Vene tänavalt välja kolida. Need viidi esialgu Koplisse nn Punastesse kasarmutesse. Hiljem anti kasutuskõlblik varustus Punaarmeele, osa eksponaate teistele muuseumidele, osa viidi Venemaale ja palju esemeid lihtsalt hävitati.
Siin näeb päris palju eksponaate vabadussõja ja II MS päevilt. Päris äge oli muidugi ka ordenite ja medalite näitus. Selles muuseumis tasub igaljuhul käia. Siin on veel eraldi sõjatehnika näitus ka aga sinna kahjuks seekord ei jõudnud aga eks ükspäev jõuan sinna ka.
-
Vikulaeva ujuvustest.
Just mõnda aega tagasi sai värskelt tõrvatud vikulaev vette, nüüd piisavalt paisunud, et võib pikema sõidu ette võtta. Kõigepealt muidugi natuke koristustöid, et viikingid saaksid pikemaid reise või aardejahte ette võtta.
Vot sellised vahvad vaated avanevad laevaretkel mööda Pirita jõge 😉 Ja seda kõike on teil võimalus oma silmaga näha… Laev ootab seiklejaid sadamas 😉
-
Ja vees ta ongi….
Nii… veidi pusimist ja laev sai kõhuli tagasi. Vette läks kah üllatavalt kergelt 😉 Nüüd natuke paisumist… siis veel ühtteist nokitseda.
Nüüd veel kõige keerukam töö… uued tullid teha ja külge panna. Ah jaa käilakujud kah külge vaja panna.
-
“Väike Tapper” hakkab ilmet võtma.
Nonii, laev piisavalt tahenenud. Nüüd saab praod täis toppida ja tõrvata. Üksi seda kaheksa meetrist laevukest hooldada oleks päris surm ja kahjuks abikäte leidmine tõeline probleem. Õnneks viitsis Ziil appi tulla tõrvaga mäkerdama 😉 Töö edenes kohe kordades kiiremini. Lõpuks sai laev tõrvatud, nüüd peab tahenema paar päeva siis keerame püsti tagasi ja ehk saab vette kah.
Nüüd oli aeg üle vaadata muu varustus. Aerukomplekt kuidagi väga väikseks kahanenud aga eks need ole päris tõsine kulumaterjal ka. Mitmest erinevast aerust tuli kiirelt kohandada üks sobilik komplekt. Egas midagi, relakaga paar tundi tööd ja valmis nad saidki. Seejuures kulusid marjaks ära mõned varutud “koonufiltrid” muidu pärast tuleb ninast kolle punnivinnaga välja tõmmata 😀 😀 Tubli abiline andis neile veel viimase lihvi. Nüüd jääb veel teha paar tulli ja muud nipetnäpet.