-
Baltijets
Sai Narvas üle vaadatud kunagine salajane Baltijetsi tehase adminhoone, enne kui see ümberehitusse läheb. Baltijets ehitati peale II MS kunagise värvivabriku kohale. Tehas oli mõeldud haruldaste muldmetallide tootmisega seotud tehnoloogiate väljatöötamiseks. Nimelt plaanis NLiit hakata Kirde-Eestis kaevandama uraani eesmärgiga kasutada seda aatompommi loomisel ning Narva tehas oligi mõeldud just selleks vajaliku uraani rikastamise tehnoloogia katsetamiseks. Algselt Narva plaanitud uraanirikastuse peatehas kerkis mõned aastad hiljem siiski Sillamäele ja Narva jäi tegutsema tehase filiaalina katselabor. Oma aja kohta maksti siin väga head palka ning tehas ehitas oma töötajatele elumajad. Samas olid tehasel ka omad polikliinikud, puhkekodud, pioneerilaagrid jne. Nõuka ajal oli see tehas salastatud ja nagu ikka sellised asutused omas aadressiks ainult numbrilist postkasti. Pikemalt saab tehase kohta lugeda siit. Linnatänav on siin ümbruses huvitav, keegi on teinud asfaldile põnevaid loomajälgi 😉
Praegu adminhoone praktiliselt tühi kui mitte arvestada Vaba Lava teatrit ja loomeinkubaatorit. Need ruumid asuvad adminhoone esimeses madalas osas. Ruume saab rentida väga hea hinnaga. Siin on olemas isegi meigituba ja mõned hotellitoad näitlejatele. Vanadest tsehhidest on mõningad kasutusel tänapäevalgi aga osad lammutatakse.
Suures adminhoones on säilinud kõik see mis töötajatest töökohale maha jäi. Veidi muidugi segamini keeratud ja kultuuritolmuga kaetud 😉 Oi kurja kus siin on träna. Ilmselt on siin nii mõnelegi puhas kullaauk kui saab kogu siin vedeleva tehnika utiliseerida 😉 Mööbli ja paberi äraveoks tuleb ilmselt tellida kümneid konteinereid.
Osadele korrustele sai omal ajal ainult eriloaga, trepil lausa lukustatav võre ja okastraat. Mida kõike siin ei tehtud alates duššiotsikutest, münditaskutest kuni radiatsiooni ja tuumaenergeetikaga seotud seadmete väljatöötamiseni. NSVL esimesed kooliarvutid “Juku” tulid siit tehasest. Sarnase profiiliga tööstusettevõtteid oli NLiidus üsna vähe – leidus isegi tooteid, mida toodeti ainult Narvas. Hiigelaegadel olla siin töötanud ca 4500 inimest.
Viimasel korrusel on väga korralik vendiruum ja akendest vägev vaade Narvale.
-
Narva linnus uues kuues
Natuke plaanimist ja lõpuks saigi üle vaadatud Narva linnus peale uuenduskuuri. Kohati ütleks, et see “tegijate” poolt mahajäänud ääremaaks nimetatud Ida – Virumaa on edumeelsem kui näiteks pealinn. Viimasel ajal on siin väga palju korrastatud ja tegevust jätkub siin nõrkemiseni. Narvas leiad tänavalt kohviautomaadi, kusjuures hind on väga mõistlik. Miks mujalt nö. “edumeelsematest” linnadest seda ei leia? Põhjaõue ääres näeb linnaaeda ja täiesti tasuta saab tutvuda sellega kuidas kasvavad aedviljad jne. Porgand ei tule poest vaid peenrast 😉 Huvitav, et Põhjaõues oli sel aastal kuidagi vaikne, isegi nännipood oli kinni pandud. Kui Põhjaõu läbi luusitud võtsime piletid ja vutvutvut linnusega tutvuma.
Eelmisel aastal sai kogukonnareisi ajal siit läbi käidud, aga siis oli logistikas miski kala ja sattusime hoopis Kreenholmi. Võibolla parem oligi, ei meeldi see kiiruga muuseumist läbi jooksmine. Mulle meeldib muuseumis käia piisava ajavaruga, et jõuaks ikka eksponaatidega tutvuda ka. Pikalt ei hakka kirjutama, minge vaadake ise. Vana on ühendatud moodsaga, liftidega saab sõita korruste vahel jne. Aknaavade ette on aretatud klaasid ja kaevumajas näeb kaevu ka 😉
Ühes saalis on näitus apteeker Melhiori filmimisel kasutatud kostüüme.
Ühes saalis näeb video installatsiooni mis lastakse projektoriga lakke nii nagu Narva kirikuski. Huvitav kas selle inspiratsiooniks oligi kirikus toimiv vaatemäng… Veel näeb päris põnevat seeriat linnuse saamisloo makettidest.
Veel oli päris huvitav näitus kelladest, sõjamudrust ja vormidest. Taaskehastajatel on siin mida vaadata.
Turnisime torni ikka ka 😉 Kahju, et Põhjaõue kohal olevale rõdule ja müüri pealsele ei saa. Tornist on ümbrusele päris hea vaade. Näeb nii Venemaal asuvat Jaanilinna linnust kui maalilisi vaateid linnale. Siit ülevalt sai hea ülevaate linnuse siseõuel olevatele müürijuppidele mis maapõuest välja puhastatud. Põnev oleks teada mis hooned seal olid. Aga ehk ükspäev saab teada midagi.
Linnuses on veel väike näitus teejoomise kultuurist ja vadjalastest. Kes ei tea vadjalastest midagi siis minge vaadake näitust, saate natuke aimu. Kokkuvõtvalt on päris äge, saab kohtadesse kuhu varasemalt ei lastud jne. Kui veel linnuse bastionikäigud ka avataks oleks päris äge. Mul riivas veidi silma see, et kogu teema kuidagi jube steriilseks tehtud, selline avar ja valgusküllane. Võiks veidi rohkem ehedust olla, nii nagu varasemalt oli. Peale muuseumikülastust saab siinsamas linnuse rondeelis keha kinnitada. Toidud on maitsvad ja teenindus hea.
-
Arkna mõis
Ükspäev sai möödaminnes Arkna mõis ka üle vaadatud. See on küll ilusti maantee ääres aga tavaliselt sinna sisse põigata pole mahti. Üldjuhul on mõisakompleksid sealkandis üsna suured ja nendega pole võimalik tutvuda 10 mintsase jalasirutuse ajal. Mõisa Peahoone ehitati 1887 aastal ja stiililiselt on peahoone neorenessanslike detailidega ehitud historitsistlik kahe korruseline kivihoone. Algselt olla olnud hoone teisel korrusel kitsad piluaknad, mis väidetavalt on 1920-ndatel ümber ehitatud. EV algusaastatel oli siin Virumaa põllutöökool ja ajavahemikul 1936 – 1993 oli siin loomakasvatuskool. Peale seda seisis paarkümmend aastat tühjana. Nüüd toimetatakse siin vaikselt ja ehk kunagi saab jälle vaadata üht korrastatud mõisa. Siin on ka üks silla laadne toode, huvitav mis ajast see pärit on…
Piilusime veidi sisse ka. Siin on isegi päris palju algseid asju säilinud, päris äge oleks kui need ka säilitataks. Siin näeb nii kahhelplaatidega kaetud põrandaid, nikerdatud uksepiirdeid jne. Eriti äge on reljeefsetest glasuurkahlitest suur kamin. Seina peal oli ka päris äge vints millega sai keldrist küttepuid üles vinnata 😉 Ühe akna peal vedelesid ka nõukaaegsed kommutaarorid, need oleks päris head muuseumieksponaadid.
Luusisime veidi ka keldris, siin veel paras segadus aga küll saab korda. Ühes ruumis olid isegi veel nõukaaegsed agitpunkti rekvisiidid alles. Neid saaks tänapäevalgi kasutada 😀
-
Narva Victoria bastioni kasematid
Sai veel üks põnev koht Narvas külastatud. Narvas on tegelikult põnevaid muuseume ja kohti nõrkemiseni, ole mees ja vea ennast kohale ainult. Ja pole vaja sugugi karta keelebarjääri, vähemalt mina ei ole seda veel kohanud. Lisaks Narva Kreenholmile, Narva linnusele ja kirikutele on nüüd käidud ka Victoria bastionis. Väga tsill, et osa on korda tehtud ja täiesti arvestatavaks huviväärsuseks loodud. Palju siinsetes bastionides tegelikult käike on jumal teab.. Ehk kunagi tehakse veel mõni korda.
Ühesõnaga sisse saab nii ekskursiooniga kui ka audiogiidiga. Ei viitsinud ekskursiooni aega oodata, võtsime audiogiidi ja tuld. Piletid saab lunastada püssirohukeldrist. Siin on päris korralik väljapanek bastionite ajaloost, tolleaegsest relvastusest ja riietusest. Piletimüüjast noormees väga asjalik ja ajalooteadlik, samuti rääkis suhteliselt veatus eesti keele. Juttu jätkus kauemaks 😉
Kasemattidesse saab eraldi uksest. Praegu ülemisele korrusele ei lubatud, üks nahkhiir pidavat magama. Keskkonnaamet olevat sisenemise karmilt ära keelanud aga pole hullu suvel saab sinna ka. Ülemine korrus ei pidanudki midagi erilist olema. Igatahes on väga tsill teema, siin on näha erinevaid omaaegseid töömehi ja muid tegelasi, isegi põgenikud on kohal 😉 Käigud ise on igavesti pikad ja lähevad veel allapoole aga sinna ei saa pidavat vesi sees olema. Soovitan soojalt käia, saate aimu kuidas oli eluolu Põhjasõja ajal ilma elektri, keskütte ja wifita 😀 😀 Ükspäev plaanin uuesti minna ja siis ehk õnnestub luusida seal remontimata poolel.
-
Narva Kreenholm keldrist tornini.
Juba mõnda aega tagasi oli kuulda sosinaid, et Kreenholmis on plaan teha uus ekskursiooniprogramm. Mis on orienteeritud rohkem tehase ruumidele. Oleks juba aeg ka, vana programmi vist korda 4 käinud tudeerimas. Aga lõpus teoks see saigi. Siin trippima ilma kiivrita ei saa, nagu kaevandusmuuseumiski 😉 Egas midagi kiiver pähe, ajuvalgus põlema ja tuld. Sai nats mööda pimedaid keldreid kolistatud ja põnevat juttu ruumide kohta kuulatud. Ühes ruumis saab näha videot kunagise eluolu kohta.
Piilusime ka mõnda tsehhi, plekksepa tööruumi jne. Plekksepa tööruumis on korralik valik alkosiltidest 😀 😀 Paaril rauduksel panin tähele põnevat lukustuse lahendust. Selline oli vanasti talupidamises täiesti tavaline aga rauduksel sellist lahendust pole ma küll varem kuskil kohanud. Siin oli isegi lift korruste vahel sõitmiseks. Aga niisama uisapäisa seda kasutada ei saanud, liftitädi sõidutas vajadusel 😉 Ma muidugi ei kujuta ette sellist nüridat tööd, terve vahetus putkas elada ja sellega sõita üles-alla 😀 😀
Vaatasime ka hilisemat, nõukaaegset kohvikut. Väga korralik puitdisain nagu 70-ndatel kombeks oli.
Lõpuks vantsisime terve joru treppe torni tippu. Huvitav mis teema oli selle vintsiga trepikojas… Lõpuks olime üleval tornis. Siin täiesti rõdu olemas ja milline vaade siit ümbrusele avaneb. Mnjaaa isegi Narva Veneetsia paistab 😉 Venemaast rääkimata. Idee poolest on siin tornis veel üks korrus ca 6-7 meetrit kõrgemal aga sinna ei lasta, seal on Telia tugijaam.
Kui lõpuks maal tagasi ei saanud kasutamata jätta võimalust vaadata suurvett Joala astangul. Seda asja igapäev ei näe, et seal vesi on. Enamjaolt on astang kuival. Ühes kuivas kanjonis on kobras usinasti puid langetanud, vaene vennike kuhu ta need tassib kui jõgi kuiv enamjaolt. Keegi võttis siinsamas kasemahla, ilmselgelt see kobras ei olnud 😉 Selline mahlakogumine jube aeglane protsess, terve päev läheb, et pudel täis saada. Mina kasutan palju kiiremat meetodit. Ostan ca 10 tihu värsket kaske ja lasen läbi mahlapressi, poole tunniga ämber täis 😉 🙂
Väike video kah sellest veemöllust
Igatahes nüüd on mul lisaks eelnevatele programmidele ka see uus programm tudeeritud. Ütleks, et väga tsill programm ja soovitan soojalt käia. Lõpetuseks kiire pilk Narva promenaadile, elektrijaamale ja Narva ning Jaanilinna linnustele. Väike söök kaubakeskuse bistroos ja tuld kodupoole. Ütleks, et väga sõbralik linn ja kõik püüavad sinuga eesti keeles rääkida. Kasvõi vigases keeles aga räägivad, mis iseenesest on väga tervitatav nähe.
-
Leetse
Käisime vaatasime kas kevadine vitamiin karulauk juba kasvab. Täitsa kasvab ja kuidas veel, huvitaval kombel korilasi polnudki näha. Siinkandis õitsevad metsmaasikad ka juba täiega, varsti saab mammu.
Kui mõned peotäied karulauku korjatud kolistasime veidi Leetse mõisa taga pangapealsel. Seal kus omalajal oli raketibaas. Pole siin õige mitu aastat käinud ja ennäe imet terve posu maju on siia tekkinud. Ei tea mis nende angaaride ja muude varemetega siin tehakse. Igatahes kokku pole neid lükatud ning ühele on isegi lint ümber tõmmatud ja eravalduse silt väljas. Kpp putka on veel alles ja nagu ikka “mahajäetud sõjaväebaasid” poolt ära “märgistatud”. Mis imelik komme on tekkinud objekte sodida. Ei tea kuidas teistel aga mind vähe ärritab selline teema. Ükskõik kuhu urkasse sa midagi vaatama ei lähe siis keegi on juba jõudnud sodida ülalmainitud teksti. Kas ikka peab??? Meenutab koledasti vene sõjaväest paari sibulat, kes ka igal võimalusel kritseldasid kuhugi “Здесь я был. Вася“
-
Pirgu – Lohu
Ükspäev tekkis plaan Nõmme kõrtsu sööma minna aga nagu välja kujunenud siis otse need asjad ei käi 😀 Ikka tuleb kuskil nurgataguses ka kolistada 😉 Juhtumisi sattusime Pirgu mõisa juurde, ennäe imet täiesti vinks-vonks mõis. Kuskilt hallidest aegadest meenus, et see oli ju varemetes kunagi. Igatahes praegu on varemete asemel ilus mõis. Kahjuks sisse piiluma ei saanud. Tegime niisama tiiru ümber mõisa. Iseenesest on mõis hea vaikse koha peal. Siinsamas on jõel ilus puitsild ja jõe teisel kaldal mäekünka otsas on paar mõisa keldrit. Üks peaks olema jääkelder ja teine kartulikelder. Piilusin sisse ka, moosi polnud 😉
Põikasime korraks sisse ka Maidla mõisa juurde. Algul mõtlesime, et lähme kolame sees kui lubatakse aga kohapeal ei tekkinud sellist tunnet, et tahaks minna…. Jäigi seekord käimata.
Lõpuks jõudsime sihtkohta ka. Vanasti olid siin kõvad peod ja sai isegi seal töllerdatud. Krt, üritasin meenutada millal viimati käisin, nu 10 aastat tagasi kui mitte rohkem. Igatahes keset päeva on siin mõnus süüa, rahvast pole. Sai võetud väike praad, kurja see oli nii suur, et andis ikka ära süüa 😀 😀 Hea, et mingit eelrooga või magustoitu ei võtnud, siis oleks ilmselt pidanud seal õhtuni tiksuma. Igatahes koht on tsill ja toit hea, soovitan käia.
Kui kõhud täis tiksusime kodu poole. Põikasime korraks sisse Lohu mõisa vesiveski varemete juurde. Väidetavalt olla siin vesiveski olnud juba 1620 kui veski kõrvale rajati mõis. Praegune vesiveski on muidugi pärit 19-ndast sajandist. Ilus suur hoone on lastud laguneda päris korralikult. Iseenesest muidugi kuskilt otsast asi mõistetav, kõiki asju ei jaksa taastada ega korras hoida. Samas oleks tegelikult äge kui kuskil oleks toimiv vesiveski. Sai vähe sees turnitud, päris võimsad müürid. Isegi mõned detailid säilinud mida pole veel jõutud Kuusakoskisse viia 😀 😀 Vaatasin, et katuseplekk ETK templeid täis, huvitav kas see on Eesti Tarbijate Kooperatiivi tempel või on midagi muud 😉
