-
Minsk 10 aastat tagasi
Nii nagu ikka, tuleb kui vähegi võimalik kuskil trippida. Kuna pool euroopat läbi uhatud ja selliseid kohti mis hirmsasti tagasi tõmbaks väga ei ole. Siis Minski kohta seda öelda ei saa, sinna tõmbab ikka tagasi. Ääretult puhas ja rahulik linnake. Kohe selline zennnnnnnnnnnn 😀 😀 Seekord sattus olema kogu tripi ajal väga mõnus soe ilm. Ja mis oli eriti äge, et hotelli läheduses olevas pargis olid olnud äsja mingid linna haljastajate võistlused. Muljeid olid ägedad.
Huvitav miks meil selliseid asju ei võiks korraldada…. Kusjuures fotodelt ei paista üldse nii äge välja kui tegelikult oli 😉
Minsk on selline kontrastide linn, pargis võid vabalt näha hobust muru niitmas ja parte p… täitamas 😀 Panime seekord rohkem rõhku parkidele ja kujukestele. Kindlasti tuleb Minskis vaadata inglit kuldse m… jne.
Promenaadi ääres kolasime ühes kirikus, seal oli just käimas kohalik pulmatseremoonia.
Kolistasime veel vabaduse väljakul. Piltidel paistavad ägedad klaaskuplid. Need on tegelikult maaaluse kaubamaja aknad. Väljaku servas on selline vahva punastest tellistest kirik. Seal oli ka tulemas mingi pühadetseremoonia, kõik oli ehitud
Järgmisel päeval käisime rahvusraamatukogu lähedal oleva puukiriku ehitust piilumas. Oli teine peaaegu valmis. Astusime läbi olümpialaste treeningkeskuse juurest ja suundusime turule. Turg keset linna täiesti arvestatava suurusega ja saadaval kõik mida hing ihkab. Kui meil prooviks turul keegi keset suve niimoodi liha müüa oleks turg juba kinni pandud ja miljon trahvi väänatud 😀
Peale turulkäiku käisime veel pildistamas fotograafi juures. lubas pildid koju saata aga siiani ei ole 😉 Postiljon kimas meile rattaga järgi ja tõi paki kah. Jube korralikult oli pakitud… ei saanudki lahti See pole miski meie Omnivää värk. Pargis rääkisin paar sõna Ostap Benderiga ja sebisin miski kaabuga totsiga
Ja saigi meie tegus tripp läbi ja padavai kodupoole jälle
-
Arad
Sõpradega jälle minek…. Seekord Rumeenia 😉 Nagu alati kohustuslik peatus Leedu 19-ndal. Kõhud täis, loomad vaadatud panime edasi
Lõpuks kohal ja staff hotelli. Hotell Parc kesklinnast ca 5 mintsa kaugusel pargis. Jõgi kah üle õue kohe. Hotell ise päris kobe. Linn ka äge, suht roheline, piki jõe äärt promenaad. Promenaadil iga natukese maa tagant suured laste mänguväljakud. Otse üle jõe oli ilgelt suur kindlus kunagi olnud.. Kahjuks sinna ei saanud 🙁 Hotellis oli muidugi äge kild 😀 😀 sõpradel netti vaja aga tibi ei saanud aru mida me tahame. Vist ei teinud vahet internetil ja wifil 😀 😀 Seletas, et neil internetti ei ole, see pidavat olema kesklinnas Mägi Donaldsis. Ei nuh mes teha… läpparid kaasa ja padavai Mägi Donaldsi poole. Krt seal hull tunglemine kõik internetis. Saime lõpuks sisse ja asjad ära ajada. Muidugi järgmisel päeval selgus, et hotellis oli wifi täitsa olemas ja päris kiire aga toimis ainult fuajees.. Tibi krt ilmselt meid sellepärast linna saatiski, et küsisime internetti mitte wifit 😀 😀 Neil seal ju wifi
Linnas sai kolatud kõik nurgatagused läbi. Keskväljakul oli miski miiting, rahvas vehkis lippudega ja kisas midagi 😀 Sai luusitud mõnes kirikus ja vaatasime sisse ka kangialustest. Seal hoopis teine elu kui tänaval
Järgmisel päeval kolasime hommikupoole vähe äärelinnas… See täiesti trööstitu ja kole. Tahtsime vaadata minngi vana kiriku varemeid aga sinna ei saanud ligi okastraataed ümberringi. Samuti ei saanud ligi hiigelsuurele vanale kindlusele. Midagi kaevati seal….
Peale lõunat pühendusime promenaadile jõe kaldal. Vägev… laste mänguväljakud ja sportimisvõimalused igal nurgal. Kahju… meil ilmselt ei saa sellise asjaga ükski omavalitsus hakkama.
Mingil ajal käisime turult läbi, hinnad suhteliselt head võrreldes meie turuga
-
Luxembourg
Kui euroopa naba oli piisavalt uuritud piilusime mujale kah 😉 Hüppasime rongi ja kimasime Luxembourgi. Kotid hotelli ja kiire tiir linnas. Õhtune linn on muljetavaldav…. sillad, kaljud jne. Kobisime kotile, et homme valges kah vaadata.
Järgmisel päeval juba varakult linna laiama. Päris ägedad pisikesed tänavad vanalinnas. Sattusin majade vahel promenaadil luusides kalaturule. Valik üüratu ja enamus värske. Isegi mereannid siplesid veel letil aga meri ju kaugel…. Meil sellist asja ei näe, kuigi meri üle õue on meil kala enne kui letile merest jõuab vähemalt 3x vanadusse surnud. Iga vähegi võimalik koht on linnas ära kasutatud kas pargiks, aiaks või majaks. isegi kaljude sees on korterid :D. Lasnaka kanalisse võiks ka sellised teha 😀 😀
Kuskil nurga taga oli sõdur putkas, isegi kulmu ei liigutanud kui ma lähedalt uurisin mis tukk tal käes 😀 Teise nurga taga sattusin nägema tervet kimpu politseitsikleid ja terve park oli politseinikke täis. Mul ju ikka vaja näppima minna tsikleid…. ilmselt ametialane kretinism 😀 Tegin paar pilti ja siis nägin kui miski võll näitas näpuga minu peale ja kohe võeti mulle ring ümber. Taktikaliselt väga õigesti aga viisakalt. Midagi küsiti aga ei saanud aru mida. Lõpuks seletasime omavahel käte-jalgade abil. Öeldi, et pargis ei tohi praegu olla kuna kohe läheb mingi eskort. Ma siis seletan, et sorry mehed ma tahan seda tsirkust näha…. nemad ikka, et mine ära 😀 Mina sis seletan, et kle mehed ärge nüüd pullige ma sõidan teisest ilmaotsast siia, et politseieskorti näha aga teie ajate ära 😀 Lõpuks muud ei saanud kui näitasin neile klubikaarti… Krt kus see mõjus hästi 😀 😀 . Kohe tuldi ligi patsutati õlale ja öeldi, et see siis jube sitt koht eskordi nägemiseks… mine sinna tsiklite taha siis sõidavad eest läbi ja näed lähedalt 😀 Seal oli tõesti hea koht vaatamiseks 😉 miski politseivõll tõstis isegi käe tervituseks kui mööda sõitsid.
Vanalinn ja linnamüürid on ikka nii ägedad, et raske kirjeldada… Neid peab ise nägema
Teisel pool maanteed on moodne linn.. Seal ainult klaas ja teras. Sai vähe luusitud aga igav, ei midagi erilist… Aga vanalinn kutsus küll tagasi, ilmselt esimesel võimalusel lähen uuesti.
-
Minsk
Seekord sattus Minskis luusimiseks jube niru ilm. Õnneks ei sadanud aga jube udu. Tegelt pole sitta ilma on hoopis sitt varustus 😀 Nagu Minskis traditsiooniks tuleb ikka vähemalt rahvusraamatukogu juures ära käia 😀
Kui kohustuslik tuur tehtud mööda peatänavat, tuleb ajalooga tutvust teha. Tutvusime siis vähe suure isamaasõja muuseumiga keskväljakul. Jäädvustasin ka mõned objektid. Nüüdseks on valmis täiesti uus muuseum, mida plaanin ükspäev kindlasti külastada
Muidugi omaette vaatamisväärsus on õhtune Minsk, mida peab kaema promenaadilt oma silmaga 😀 Kusjuures keskööl kustutatakse ära kõik see bilng valgus ja jääb ainult tänavavalgustus. Keset linna on jõkke tehtud väike tehissaareke, kus mälestusmärk Afgaanis langenutele ja pisike ingel. Kohalik pulmakomme on see, et peigmees peab pruudi süles üle silla saarele viima ja pruut peab seal katsuma lasteõnne saamiseks ingli tiiba 😀 😀 Aga tegelikult näpivad kõik ingli tilli 😉 see särab nagu päike 😀 😀
Minskis on ka päris palju parke ja igast pargist või suuremalt tänavanurgalt leiab kõikvõimalikke pronkskujukesi. Kusjuures kõigil neil on mingi oma lugu. Näiteks turu ees on sihvkamüüja kuju. Väidetavalt oli seal kunagi olnud memmeke kes müüski sivkasi aga tema lahkus taevastele jahimaadele. Mälestuseks pandigi kuju. Ah jaaa Vovka väljakul on maa all 3x kaubamaja mis nõuab ka kindlasti oma silmaga üle vaatamist. Kaubamaja parkla om ka maa all. Saad kas mööda kaldteed või liftiga alla
Muidugi siltidega on seal nagu on 😀 Oma keel neil ju aga mõnda sõna näed ja tead mida see vene keeles tähendab siis on tilgad püksis 😀 Nii mõneski spordikompleksis näeb WC huvitavat installatsiooni 😀
Ükspäev katsetan ära ka mõne valgevene sanatooriumi -
Petseri
Hommiku ärgates plaanisime käia välismaal. Jätsime staffi tuppa ja linnukese neid valvama. Ise kimasime kagupiiri poole. Enne piiri jätsime auto parklasse ja panime käsitsi üle piiri. Lonkisime mööda teed küla poole. Tee ääres nägime vedelemas paari treppi, millest tundis puudust üks reisisell, kellel just plaan oma onn ehitada. Kuna trepid osutusid liiga raskeks, siis me neid kaasa ei võtnud.
Jõudes külla läksime sebisime kohaliku turult manti. Mandi eest sai maksta nii kohaliku kui ka euro rublaga. Kui turul tiir tehtud, mant ostetud, võtsime seina seest kohalikku rubla. Kinnitasime keha kohalikus sööklas, hinnad olid väga inimsõbralikud. Peale kehakinnitust näppisime suveniire. Kui suveniirid näpitud, hüppasime sisse üle tee kirikusse. Tahtsime pilti teha, aga mingi mutt tuli õiendama. Viskasime kirikust varvast ja otsustasime minna uurida, miks mehed kloostris on. Teeäärsest putkast sebisime väikse papi eest mingi tädi, kes räägiks meile kloostri saamislugu ja elu-olu.
Tädi näitas meile kloostrit nii seest kui väljast. Rääkis tegelikult päris põnevat juttu ja oli üsna kursis ajaloo teemaga.
Kuna ilm oli äärmiselt sitt, vihma sadas, siis enam elavas järjekorras passida ei viitsind, et näha neid muumiaid katakombides. Otsustasime järgmiseks korrax ka midagi jätta.
Olime kõik läbi külmunud ja märjad, siis lonkisime küla keskele pelmennajasse. Sõime kõhud täis ja soenesime üles. Hakates piiri poole tagasi kõmpima käisime laiasime veel mitmes poes ja ostsime kokku manti, lõpuks jõudsime tagasi auto juurde. Pakkisime mandi autosse ja kimasime ööbimiskohta tagasi.
Ööbimiskohas ootas meid soe saun. Tiksusime saunas niikaua kui ära väsisime. Siis kobisime jälle oma kuuese voodiga tuppa kotile.