• Viimne puhkepaik

    Odav, hea ja hooldevaba…. piirded hauale

    Meilt küsitakse sageli, et kas te hauapiirdeid ka teete. No ikka teeme miks ei tee. Aga tehke mu platsile üks odav ja hea piire ning hooldevaba võiks ka olla…. Mis see odav ja hea siis on? Ja mis see hooldevaba on… Ilmselt ei tea nendele küsimustele vastust keegi, vähemalt siiani pole ma veel vastust saanud. Eks asja paneb paika siiski rahakoti paksus. Mõne jaoks on ka lihvitud graniit odav. Katsun siin natuke kirjutada erinevatest piiretest nii internetist leitu kui ka oma kogemuste varal. Hauapiiret saab teha näiteks graniidist, paekivist, betoonist, metallist, puidust või ka mõnest muust materjalist.

    Erinevaid artikleid lugedes on sageli silma jäänud mingid väga kummalised soovitused…. Näiteks soovitatakse ise piiret ehitades võtta materjali tagavaraks ja peita see kalmistul põõsa alla. Vot ei saa aru sellistest soovitajatest kes soovitavad tahtlikult kalmistut risustada. Selline soovitus materjale põõsaste alla peita on vastuolus kalmistu kasutamise eeskirjadega, kõik hauaplatsil olev peab asuma hauaplatsi piirides ülejäänu on juba risustamine. Teine sage ja väga vale soovitus on hauakivi poleeritud pinda puhastada kas traatharja või liivapaberiga. Kust küll sellised “spetsialistid” tulevad….

    Betoonpiirded

    Alustuseks võtame betoonpiirded.

    Kui vanematel kalmistutel käia siis võib monoliitseid betoonpiirdeid näha igalpool. Tänapäeval on betoonivalu tegelikkuses enamusel kalmistutel keelatud. Piirded peavad olema lihtsalt lahtivõetavad ja tagasipandavad. Betoonivalu keelamine on täiesti põhjendatud. Juhul kui platsile tuleb matma hakata siis betoonivalu on väga töömahukas lammutada ja seda pärast endisel kujul tagasi panna ei saa. Samuti on see probleemne kõrghaljastuse puhul. Kui ei viitsi täna piirdenurka istutatud pisikest elupuud hooldada siis mõne hea aasta pärast kergitab see teie monoliitse piirde üles ja sellega pole midagi teha. Samas pole betoonivalu just ka kõige odavam ja kiirem piirde tegemise meetod. Samuti ei ole see hooldevaba, sammal ja mustus tekivad üsnagi ruttu kui ei hoolda.

    Piirdevaba plats ehk piirdeta muruplats

    See on mõnesmõttes hea, käid vahel ja pügad murukääridega muru ära ning ongi kogu teema. Samas kui piirded puuduvad siis kalmistu haldaja niidab enamuse juba ise ära ja sul ei ole eriti seal midagi teha. Paljudel kalmistutel, eriti metsakalmistutel, näeb selliseid ilusaid ühesuguste plaatidega muruplatse. Iseenesest on see suhteliselt hooldevaba ja tagasihoidlik variant, mis iseenesest pole sugugi kole. Sellise platsi saab peale matmist suht kiiresti ja praktiliselt olematu kuluga taastada.

    Plastmassist piirded

    Kahjuks liigub kalmistutel juba ka selliseid. Kuna selliseid ei paigalda siis ei oska kommenteerida. Ilmselt ei maksa need eriti midagi ja osta saab neid igast ehituspoest. Iseküsimus muidugi kas need kalmistule ikka sobivad. Eks ilu ole muidugi vaataja silmades….

    Murupiire

    Ilus aga nõuab veidi hoolt, et muru hauaplatsile ei laieneks. Siin on muidugi mõistlik kasutada peenrapiiret, see takistab muru kiire leviku platsile. Sellise platsi saab peale matmist suht kiiresti ja praktiliselt olematu kuluga taastada.

    Puidust piire

    Puit annab palju võimalusi, on looduslik ja ilus kui piire on maitsekalt tehtud. Puidust ehitada pole kallis, kuid hooldevaba ei ole seegi. Kui kasutada korralikku immutatud puitu siis kestab see piire aastaid ja vajadusel saab katkise tüki hõlpsasti asendada uuega. Sellise platsi saab samuti peale matmist suht kiiresti ja praktiliselt olematu kuluga taastada.

    Tänava äärekivi

    Kuigi see pole kalmistule mõeldud näeb see päris hea välja kui on korralikult tehtud. Neid on võtta tänapäeval juba mitmes värvitoonis. Sellise piirde saab ehitada üsnagi mõistliku hinna eest. Ka see piire tahab hooldust, aegajalt võiks üle pesta on kauem ilus. Matmise puhul on lihtne lahti võtta ja hiljem taastada väikese kuluga.

    Põllu- või merekividest piire

    Need annavad fantaasiaks palju võimalusi kuid nende kogumine ja kohalevedu on väga tülikas ning ajamahukas. Samas eeldab selliste kivide kogumine maaomaniku luba, niisama kellegi põllul olevasse kivihunnikusse sorteerima ei maksa minna. Teadmatusest võib see lõppeda suure pahandustega. Samuti on nende puhastamine kalmistul üsnagi tülikas tegevus. Odav sellise piirde tegemine ei ole. Matmise puhul on lammutus ja hilisem taastamine praktiliselt olematu kuluga.

    Paekivi

    See on kujundamiseks väga ilus ja looduslik. Kes viitsib võib neid põllult korjata ja kohale vedada aga ärge unustage maaomanikult luba küsida. Kuid põllult neid otsida mis oleks enamvähem sobilikud on vägagi ajamahukas. Need kipuvad üsnagi ruttu lagunema, eks põllutöömasinad ole oma teinud. Samuti ei tasu neid tuua karjäärist kus tehakse lõhkamistöid. Mõistlik on siiski piire teha juba valmis tükkidest mida saab soetada kalmistul piirdeehitusega tegelevatest firmadest. Saada on nii klombitud kolmnurkseid kui ka nelinurkseid. Kui otse tootjalt osta siis on võimalik väikese lisatasu eest lasta lõigata sobilikud tükid. Paekivile sobib paremine selline koht kus tuul või päike teda kiirelt kuivatab. Paekivist ehitamine ei ole väga kallis, hooldevaba pole seegi piire. Matmise puhul on paekivipiiret väga lihtne lahti võtta ja hiljem kokku panna praktiliselt olematu kuluga kui te just muidugi kive varasemalt betooniga kinni pole pannud. Neid betooniga kinni panna ei ole mingitki mõtet, seisavad niigi paigal piisavalt hästi.

    Pesubetoonist hauapiire

    Seda on saada mitmes erinevas värvitoonis kui ka lihvimisastmes. On olemas nö. krobeline, poleeritud ja lihvitud variant. Üldjuhul on kohe saada 50cm pikkused tükid millest saab sobivas suuruses piirde kokku panna nagu lego. Muidugi nendest lühikestest tükkidest tegemine on üsnagi ajamahukas ja tahab aluseks vägagi siledat ja kõva pinda. Võimalus on tellida ka 1 – 2 meetri pikkuseid tükke millest on piiret teha palju lihtsam, kuid nende tarneaeg on tavaliselt 4 – 6 nädalat. Sellest kõige odavamast ehk siis krobelisest variandist ehitamine on üsnagi mõistliku hinnaga aga häda on selles, et see kogub väga kiiresti mustust ja sammalt ning tahab üsna tihedat hooldust. Samas lihvitud variant on palju sobilikum selleks aga on juba umbes kolmandiku võrra kallim ja poleeritud variant on omakorda ca poole kallim. Matmise puhul on lihtne lahti võtta ja hiljem taastada väikse kuluga.

    Graniidist hauapiire

    On ilus aga kallis. Graniiti on saada mitmes erinevas värvitoonis. Üldiselt on vastavalt rahakoti paksusele kasutusel kaks versiooni. Valatakse betoonist alus ja siis kleebitakse sinna peale graniitplaadid või pannakse kokku plokkidest sarnaselt pesubetoonile. Esimese versiooni puhul on matmise puhul väga töömahukas ja kulukas selle lahtivõtmine ja pärast taastamine. Teise versiooni puhul on lahtivõtmine ja taastamine märksa soodsam. Selline poleeritud graniidist piire on peaaegu hooldevaba kuigi varjulisemates ja niiskemates kohtades kolib sammal isegi sellisele pinnale elama.

    Muud materjalid

    Veel olen kohanud mingit kummalist ja uut piirdeehitusstiili kus valatud piirde peale kleebitakse tänava äärekivi. Ei saa nagu aru miks peaks betooni peale panema betooni…. Kas see on nüüd mingi uus moodus tellijatelt rohkem raha välja imeda või mis värk… Ja selliseid variante näeb juba päris palju näiteks Lääne – Virus

    Vanadel nõukaaegsetel platside võib näha muidugi veel kõikvõimalikke lähenemisi piiretele. Telliskivi ja toru on veel selline ok variant aga näeb nii vannitoaplaate kui jumal teab mida. Tundub, et nende vanade piirete järgi saab üsnagi hästi öelda kus kadunukeste omaksed töötasid. Idavirus on näiteks kaevanduspuur täiesti tavaline element kalmistul. Ühel kalmistul kohtasin isegi auto rooli ristil.

    Paljud inimesed arvavad, et kui nende hauaplatsi piire on sammaldunud või määrdunud siis sellest enam asja ei saa ning tuleks lammutada. Tegelikkuses saab paljude platside puhul renoveerimise käigus taastada endist välimust vältimaks kulukat lammutust ja uue ehitamist. Renoveerimine on lihtne ning odav hauarajatiste eluea ja ajaloo pikendamise meetod. Vaja abi, võta ühendust. Ükspäev katsun midagi kribada ka platsi täidetest.

  • Viimne puhkepaik

    Mõtlesin, et juba kõike näinud kalmistutel aga….

    Ühel surnuaial oli vaja platsile piire teha. Nagu ikka loen kõigepealt internetis läbi selle kalmistu kasutamise eeskirja kuhu toimetama vaja minna. Siis väike konsultatsioon kalmistuvahi või kogudusega, teemal millist piiret tohib ehitada ja kuidas on platsi tegelikud piirid. Marssisin siis asja uurima ja piire täpsustama. Kurtsin oma mure ära ja siis teiselpool vaikus ning pikad näod…. Peast käis kohe miljon asja läbi, kas nüüd miski konkurentsi värk või jumal teab mis teema. Uurin siis vaikselt, et kas selle platsiga või minu tegemistega mingi probleem. Sellepeale vastati, et ma olen esimene kes tuleb uurima millist piiret tohib ehitada ja täpseid platsi piire tuvastama. Ütlesin, et see ju täitsa loogiline ennem tegemist asjad paika panna. Sellepeale öeldi, et tavaliselt klient tellib mingi tegija, kes ilma konsulteerimata marsib tuimalt kalmistule ja kukub omavoliliselt majandama.

    Ehitatakse keelatud piirdeid, valedes mõõtudes, valesse kohta jne. Kalmistuvaht ei pidavat jõudma neid taga ajada. Mõtlesin see on mingi nali… No ei saa ju nii olla….. Lahkelt tuldi piire üle kontrollima ja ette näitama. Tegin oma toimetused siin ära ja kimasin teisele kalmistule hinnapakkumiseks platsi üle vaatama. Ega siingi oli üllatus varuks…. Tulid kaks soliidselt riides 40-ndates naisterahvast koristama platsi millel oli püsti hooldamata hauaplatsi silt. See murti raksaki pooleks selle asemel, et maast välja tõmmata. Jäin huviga vaatama mis edasi saab…. Haarati siis see silt kaenlasse ja praht platsilt ka ja pandi selle kandamiga kalmistu piirdeaia poole minema. Mõtlesin, et huvitav kuhu nüüd, prügikast nende platsist ca 10 meetri kaugusel aga aed oma tugev 50 meetrit… Ja visati siis kogu see s… tuimalt üle aia, selle asemel, et prügikasti panna. Ja täitsa eestlased olid….. Ei osanud nagu midagi kosta selle peale…. Kobisin järgmisele kalmistule.

    Kui asjad üle mõõdetud ja kontrollitud hakkasin toimetama. Järsku tuli mingi kuri tädi pärima, et kas ma valasin betooni ja panin graniitplaate ühele hauaplatsile siin kalmistul. Räägin, et kuna betoonivalu on keelatud siis ma seda ei tee ja ei tea ka kes tegi. Väidetavalt tema plats ära lõhutud, elupuu maha saetud platsil ja tema naaberplatsi hauakivi meetri jagu nihutatud…. Kutsus mind vaatama….. Omastarust juba igasugu asju kalmistutel näinud, kuidas oma platsi prügi visatakse naaberplatsile, põõsa alla, kraavi, üle aia jne jne. Missiis, et prügikastid paljudel kalmistutel igal nurgal.

    Aga see mida nüüd nägin tõmbas mul ikka noka väga lahti. Siin oli ikka päris korralik omavoli ja suva mõõdus plats tehtud nii, et tuimalt lõigatud naaberplatsist tükk ära. Oleks see siis veel naaberplats aga ei ole ju krt. Meenus kohe, et mõnda aega tagasi kui seal asjatasin siis oli seal teerada kahe platsirea vahel. Sain täitsa aru tädi pahameelest, sellise nalja peale oleks omal ka s… ventikas. Vot mis tähendab kui tellite suva vennikese ehitama ja ütlete tehke mulle sinna graniidist neljane plats mis sellest, et tegelikkuses on sul võibolla ühene plats. Kogu see teema pidavat olema politseis lahendada, ootan huviga selle lahendit. Ei tahaks olla praegu ei tellija ega tegija nahas 😀 😀 Aga eks see ole õpetuseks kõigile “tegijatele” kes puusalt tulistades asju teevad. Sellise nalja peale sobiks üks suurem tüli küll. Aga noh eks uurimine näitab kellel õigus kellel mitte.

    See on elus näide kui võtate kusagilt mingi suva ehitaja. Kuigi siin võib eeldada, et tegemist oli mingi suurema firmaga, iga külamees graniiti ei pane. Tegelikkuses pole raske üle kontrollida platsi piire enne ehitust aga kus sa sellega, see võtab ju oma paar minutit aega. Siin ilmselgelt ei ole vaadatud ei kalmistu plaani ega räägitud kalmistuvahiga. Kõige ehedam “pohhuism”. Ja see teema on järjest aktuaalsem

    Huvitav milline Eesti omavalitsus on esimene… kes omale lõpuks munad kasvatab ja selle omavoli ära lõpetab lajatades mõnele sellisele omavolitsejale sunniraha ning käseb ära lammutada eeskirju eirates ehitatud hauarajatised….

  • Viimne puhkepaik

    Kolm asja mida peaks teadma hauaplatside kujundamisel

    Panen siia spikriks kirja paar mõtet mida saab kasutada hauaplatsi kujundamisel. Hea tava kohaselt peaks kalmu kujundamise põhireeglina kasutama kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid järgides seadustes, määrustes, eeskirjades sätestatut. Kui enamjaolt panevad need paika piirid hauaplatsidele, siis nii mõnelgi kalmistul võivad olla kehtestatud ka kohustuslikud reeglid. Paraku ei taha omaksed hauaplatside kujundamisel neist midagi kuulda ja ega ei viitsita ka. Nii ilmuvadki kalmistutele platsid mis ei kannata mingisugustki kriitikat. Aga eks ilu on ikka vaataja silmades. Enne platsi kujundamist võiks võtta aega ja lugeda läbi vastava kalmistu kasutamise eeskiri ning kalmistul ringi jalutades ammutada inspiratsiooni. Kui internetist ei viitsi eeskirju otsida siis lugege seda kalmistu väravas olevalt teadetetahvlilt.

    Julgen väita oma kogemuse põhjal, et need on olemas valdaval enamusel kalmistutest. Võib minna ka lihtsama vastupanu teed, helistada kalmistuvahile ja uurida asja. Seda viimast kasutada on nii ja naa. Oma töös kooskõlastan alati renoveerimistööd kalmistu haldajaga, et vältida hilisemaid arusaamatusi. Kui näiteks tellija soovib platsile titaanist piiret aga eeskiri ütleb, et võid teha ainult alumiiniumist siis nii see ka on. Emotsioone sellest on nõrkemiseni.

    Enamjaolt on kalmistuvahid eeskirjade ja nõuetega vägagi kursis ja oskavad nõu anda. Aga on ka vastuseid… ooot mis?? Meil on miskid eeskirjad või??? pole kuulnudki. Olen saanud ka vastuseks, et jah meil on eeskirjad mis keelavad mõnda asja aga mul p… (siin käib see rumal venekeelne sõna 😉 ) tehke mis tahate. Mõnesmõttes on tal isegi õigus. Tema ju ei vastuta teie hauaplatsil korraldatud “porno” eest. Aga kui jamaks läheb, siis on ta esimene mees kes tuleb ja kangi teie “nägemuse” järgi hoole ja armastusega rajatud kuldsesse Swarovski kristallidega kaetud piirdesse lööb ning väikse sunniraha kah välja kirjutab. Väga paljud omavalitsused on oma kalmistu kasutamise eeskirjad kaasajastanud ja seadnud kindlad piirid mida tohib ja mida mitte.

    Kui tulevikus on teie platsile plaanis veel kedagi matta siis võiks järgida järgmist reeglit…. Kõik hauarajatised võiksid olla lihtsalt eemaldatavad, sest matmist takistavate hauatähiste ajutise kõrvaletõstmise ja tagasi paigaldamise kulud tuleb teil katta. Mida kindlamalt ja keerulisemalt on hauarajatised ehitatud seda aeganõudvam ja kulukam on neid lammutada või taastada. Mõnda asja ei saagi endisel kujul taastada ja peate kogu platsi ümber kujundama. Paljud sellised monoliitsed piirded aitab “lammutada” ka loodus

    Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui ise ei jaksa või ei oska teha siis otsige omale sobilik teenusepakkuja kes asja ära korraldab. Sellega on ka nii ja naa. Kindlasti on palju tegijaid kes on seaduste ja eeskirjadega kursis kuid kipun arvama, et teatud hulk töötab siiski põhimõttel “Kas tohib või ei, oluline on tellijalt papp kätte saada” Kas lihtsalt pole aimugi eeskirjadest või vilistatakse neile, sest nemad ei vastuta millegi eest. Lõppkokkuvõttes vastutab platsi kasutaja asja eest.

    Kalmistutel toimetades on päris tihti ligi astunud mingid suve mehed ja pakkunud teenust kõikvõimalike imeasjade tegemiseks. Kes pakub survepesuriga juba kihiliseks lagunenud paekivipiirde pesu, kes traatharjaga poleerpindade puhastust jne. Hind on küll odav aga kus on garantii töö kvaliteedis. Omast kogemusest saan väita, et mõni tellija on meie pakkumist kalliks pidanud ja tellinud teenuse odavama tegija käest. Aga ringiga on ikkagi tagasi jõudnud meie pakkumise juurde, sest odavama tegija töö vajas üle tegemist aga praagi tegija oli kadunud nagu poleks teda kunagi olnudki. Omalgi on olnud juhtumeid kus töö käigus avastad, et hauakivil sambla alt ilmuvad nähtavale praod ja see võib kohekohe katki minna. Siis tuleb lihtsalt töö katkestada olukord maha pildistada ja tellijaga edasise osas kokku leppida. No ja kui nüüd sellist kivi survepesuriga pesta….

  • Viimne puhkepaik

    Töised pühad kalmistutel.

    Enne pühi tuli õige mitu hauaplatsihoolduse tellimust. Käisin vaatasin asjad üle ja tegin pakkumised. Tellijaid oodates tegin kalmistutel luusides aega parajaks. Kõik tellimused olid üsna töömahukad, mõtlesin kas jõuan pühadeks ära teha või ei.

    Egas midagi poest materjal ja toimetama. Kõigepealt katsusin ühe laialivalgunud platsi ilusti piirdesse saada. Isegi üks liblikas tuli uurima mida ma seal toimetan. Lõpuks sai plats valmis, uus liiv peale, hauakivi pestud ja üles tõstetud. Paar pilti kliendile ja edasi järgmisse kohta.

    Siin platsil sai piire ja hauakivid puhastatud ja pestud. Piltidelt ilusti vahe näha. Üsnagi puhtaks saab kui õigeaegselt toimetada. Mõnda aega tagasi pesin ja puhastasin Kullamaal ühte hauakivi. Seal oli ikka päris palju pusimist, et puhtaks saada. Ja päris puhtaks ei saanudki.

    Sellel platsil oli piirde ja hauakivi puhastus, liiva vahetus ning peenrapiirete paika ajamine. Võttis aega mis võttis aga asja sai.

    Õhtul koju minnes avanes muidugi väga äge loojangu vaade. Pildid pole pooltki seda mis tegelikult oli aga aimu asjast saab. Tükk aega istusin kiviaial ja nautisin vaadet.

    Järgmisel päeval sai ära lõpetatud üks pikem projekt. Kalmuküngas sai tasandatud, liiv peale ja puud istutatud.

  • Tripid,  Viimne puhkepaik

    Virumaal tuuldumas

    Ühendasin mitu asja ja käisin luusisin vähe Virumaal. Sai natuke tuuldutud, iseendaga olemist nauditud, maailmaasjade üle mõeldud, paar asja muuseumi viidud, mõned viikingikilbid tellijatele toimetatud, venelaste uusaasta vastu võetud, surnuaedades luusitud jne jne. Vahel on lihtsalt vaja aega iseendale ja teha seda mis pähe tuleb. Tiksusin vaikselt sõbra poole, rääkisime maailmaasjadest ja kobisin kotile. Järgmine päev võtsin suuna Iisaku poole, paar vidinat oli vaja sinna toimetada 😉 Muuseumis läks vähe pikemalt nagu ikka ja sõbrants kutsus külla. Õhtul pidavat olema väike uusaastapidu vanausuliste juures. Ma tükk aega praadisin kas minna või mitte, luusisin vähe ringi, tegin kirikust paar pilti ja otsustasin minna. Nagunii midagi targemat plaanis ei olnud. Vedasin ennast sõbrantsi juurde ja käisime peol ära. Väga tore üritus oli. Võibolla kuluski ära natuke rutiinist välja saada.

    Järgmisel päeval tiksusin vaikselt kodupoole. Otsustasin luusida nendes kohtades kust ma tavaliselt hooga läbi sõidan 😉 Ilm oli muidugi vastikult tuuline aga pole hullu. Esimese peatuse tegin Roela käbikuivati juures. See on päris huvitav asjake, sisse küll ei saanud aga seekord polnud ka oluline. Järgmine kord katsun sisse ka saada ja uurida mis värk. Väidetavalt ehitati meil kuivatid peale 1925 aasta seemneikaldust. Roela kuivati rajati kui üks moodsamaid Eesti Vabariigis. Tänapäeval on see kuivati taastatud ja nö. muuseumina kasutusel. Sealsamas on ka RMK lõkkekoht ja matkarada mööda oosi.

    Järgmiseks tegin väikse kõrvalpõike Viru – Jaagupi kiriku juurde. Alati tuiskan sealt mööda ja sisse põigata ei viitsi. Seekord mõtlesin asja uurida. Väidetavalt olla see kolmas kirik sealkandis, esimesed kaks on hävinud. Praegune gooti stiilis kodakirik ehitati 1455 – 1460. Liivi sõjas kirik purustati ja hoone taastati aastal 1667. Põhjasõjas rüüstati kirik taas. Kirikuaias on säilinud kaks 17 sajandi rõngasristi, mõlemad on tänapäeval kaitse all. 1989 ehitati kirikuaeda Eesti esimene stalinismiohvrite mälestusmärk.

    Kirik uuritud kimasin edasi Rakvere poole. Rakveres sirutasin natuke jalga ja lonkisin kohalikul Tõrma surnuaial. Sportlikust huvist vaatasin kuidas siin on kunstlillede ja pinkidega lood. Üllataval kombel oli siin kunstlilli väga vähe aga samas pinke nagu putru 😀 😀 Surnuaed ise üllatavalt korras ja hooldamata haudu vähe.

    Edasi põikasin sisse Kadrina kiriku juurde. Esimene asi mis kohe silma jäi oli parklas olev lasipuu 😉 Pole seda juba ammu kuskil kirikute juures näinud. Kirik ise ehitatud ilmselt 15 sajandil. Paksud müürid ja võlvipealsed lubavad oletada, et kirikul oli ka kaitsefunktsioon. Kiriku sisustusest on huvitav ilmselt 1490. a Saksamaalt toodud peaaegu elusuuruse Kristuse figuuriga saarepuust krutsifiks. Tegemist on ainsa meie ajani säilinud esemega, mis on ligikaudu sama vana, kui kirik ise.
    Kirikuais on päris huvitava kujundusega vabadussõja ausammas. Lonkisin väheke ka surnuaial, see samuti üllatavalt korras ja puhas. Siin samuti kunstlilli väga ei näe ja pinke kah mõõdukalt. Päris huvitavad kohakesed sattusid kõik need olema millest muidu otsejoones tuimalt mööda kiman. Nii, et alati tasub teha väikseid kõrvalpõikeid 😉

  • Viimne puhkepaik

    Faktikontroll.

    Selle kalmistuvärgiga tegeledes on läbi tudeeritud miljon artiklit ja räägitud vanemate inimestega. Niipalju kui on artikleid ja inimesi kellega räägitud niipalju on ka erinevaid arvamusi pinkide ja kunstlillede osas. Osad ütlevad, et milleks neid vaja… Teine osa räägib, et pink peab olema seal all hea asju hoida 😀 😀 ja kunstlilled ka kui pole aega kalmistul käia, säilivad igavesti 😀 😀 Nuuh egas midagi lappasin oma kalmistupildid läbi suurema tähelepanuga. Ja mida ma näen…. Need kunstlilled pole sugugi ainult venelaste teema, nii mitmelgi kalmistul kuhu on maetud valdav osa eestlasi näeb päris palju kunstlilli. Seega ilmselt suht kasvav trend ilmselt. Lonkisin ka mõnel kalmistul spetsiaalselt. Huvitav on see, et enamusel kalmistutest on platsiread kaootilised ja korrapära puudub. Samas oli huvitav Maardu surnuaed…. Ilusad sirged read ja praktiliselt puudub haud kus pole mõnda kunstlille. Päris paljudel on neid lausa kilode viisi. Surnuaed ise oli üle ootuste suhteliselt korrastatud. Korrastamata haudu nägi märgatavamalt vähem kui mujal surnuaedadel.

    Pinkidega sama teema neid on siiski üllatavalt palju ka eesti surnuaedadel. Aga korrashoiu poolest ei ole erilist vahet, valdav enamus on väga halvas seisukorras ja ilmselt istumist väga ei kannata ning tõesti nende alused näevad välja nagu prügimäed. Isegi vanad küünlatopsid vedelevad seal, kuigi surnuaiad on prügikaste täis….. Müstika…. milleks neid hoida. Nii mitmelgi hauaplatsil oli pingi kõrval ka laud olemas 😉 Huvitav kas on veel olemas mõni päris õigeusuline kes käib kirikupühadel kalmistul söömas…. Pingid on äärmusest äärmusesse, näeb ampluaad betoonist valatud pingist plastikust suvilatoolini välja.

    Hauaplatse on samuti äärmusest äärmusesse, on nii maitsekalt kujundatud kui ka….. mnjh… Silma jäi muidugi riivama see, et päris palju oli hooldamata, võib öelda isegi, et väga hooldamata hauaplatse aga ometi oli sinna pandud värskelt palju küünlaid…. Kui juba kalmistule lähedasele küünalt viima lähed siis võiks ju see mõni minut aega olla ja plats vähemalt kulust ja kuivanud lehtedest ära puhastada. Üldjuhul on ju kalmistutel olemas mingi kuurike kust saab reha võtta.

    Tudeerimise käigus nägin päris huvitavat nähtust mida ma ei ole mujal tähele pannud…. Kalmistul puudub tööriistakuur aga tööriistad, aiakäru jne on olemas keset kalmistut, miski metallikäraka najal. Abiks ikka… Kui siinsamas tööriistade läheduses ringi vaadata siis…. Siin nägi kõige rohkem hooldamata haudu, kuigi neile olid küünlad värskelt pandud.

    Ja veel üks huvitav tähelepanek, Jõelähtme kalmistul tuleb eeskirja järgi korrastada mitte ainult plats vaid ka platsi ümbrus ja sealhulgas jalgrajad. Vot nii…. Kalmistutel kehtivast seadusandlusest ma juba ühes varasemas blogis rääkisin. Ilmselt pole kaugel see aeg kui kalmistul hooldamata platsi eest hakatakse sunniraha nõudma.

    Maardus nägi muidugi ka kunstlillede kõrgemat pilotaaži. Põgusa luusimise käigus leidsin ühe kalme millel oli küngas silumata ja kunstlilled välimuse järgi pandud jumal teab millal. Matmisaega ei viitsinud andmebaasist tsekkama hakata. Ilmselt seda peale matuseid väga korrastatud ei ole, kõik on juba sammaldunud aga küünal pandud kalmele äsja värskelt. Samas oli veel üks sarnane küngas püsti aga see oli hooldatud. Lihtsalt mätas suure hulga kunstlilledega juba 3 aastat peale matust. Kokkuvõtvalt on jah kunstlilled tõusev trend ja lagunenud pingid prügihoidlatena kasutusel. Faktid peavad paika.