-
Narva lahing
Peale Narva lahingu eelmängu tuli Narva linnuses pärislahing kah 😉 Alguses tutvustati põhjaõues veidi tolleaegsete sõdurite eluolu, keedeti lõkkel sööki-jooki. Kes soovis sai isegi maitsta. Mina soovitan alati sellistes kohtades maitsta sööki, sellel on hoopis teine ja parem maitse kui kodus elektripliidil tehtud toidul. Ajakirjandus oli ka asja uurimas, isegi poiss sattus kuidagi asja kommenteerima 😀 😀
Lõpuks oli käes sõjapidamise aeg. Karla ja Petsi väed asusid positsioonidele ja läks madinaks. Kogu seda möllu siin kirjeldada on üsna keeruline, seda peab ise oma silmaga nägema. Möllu oli kõvasti ja “laipu” kah, kohe olid muidugi kohal nii põetajad kui marodöörid 😀 😀
-
Narva lahingu eelmäng
Seekord kuidagi nende lahingutega eriti tihe teema. Alles oli Kukrusel, nüüd on siin Narva servas miskis teeäärses pargis. Kusjuures seda sattusime vaatama puht juhuslikult nö möödasõidul olles 😀 Ega midagi loomulikult tuleb ju kohe vaatama minna mis toimub. Siin oli sõdimiseks ruumi laialt. Üks kahur oli seekord kuidagi eriti vallatu 😉 iga paugu järel tuli pikk suitsurõngas millel suur saba taga 😀 😀
Kui piisavalt pargis hullatud pandi kola kokku ja kimati Narva poole tagasi. Pärast pidavat linnuses väike lahing olema 😉
-
Põhjasõja lahing Kukrusel.
Kui tavaliselt tehakse Põhjasõja lahingut Narvas, siis seekord tehti Kukruse mõisa juures. Polnud siin mõisas varem käinudki, kuna ürituse alguseni oli aega siis luusisime vähe ümbruses ringi, osa hooneid taastatud, osa veel varemetes. Ehk kunagi taastatakse need varemed kah. Kui väljas tiir peal tegime asja sisse ka. Päris igalepoole ei lubatud aga ühtteist nägi. Mõis ise on kuulunud väga paljudele omaaegsetele kuulsatele tegijatele 😉 Von Tollide käes oli see ilmselt kõige pikemalt. Mõisa kohta lähemalt loe siit.
Lõpuks oli käes lahingu aeg 😀 Siin mõisa ees on muidugi üsna piiratud ala selleks aga osavad sõdurid said sellega hakkama 😉
Isegi kahurid paukusid siin pisikesel platsil 😉 ja lisaks nägi ka vähe mõõgavõitlust 😉 Sellised taaskehastuse üritused on lahedad ja üsnagi vaatemängulised. Kahju, et rahva huvi selle vastu on on suht jahe, aga olgem ausad…. ega selliste ürituste infot väga ei liigu. Mina igaljuhul soovitan võimalusel selliseid üritusi külastada. Lastele on see eriti põnev, saab asju näppida ja vahel lubatakse ka pauku teha 😉
-
Viuh Piiterisse
Nonii, ega ei saa siis sõpradest viletsam olla kes ühest kohast tulevad ja kohe teise põrutavad 😀 😀 Sõps helistas, et kle siuke teema vaja Pihkvasse minna tal miskit rauast “terviseketast” vaja…. meil siin pidavat müüdama ainult plastmassist. Nujh vaja siis vaja… ja ega mul midagi targemat teha ka polnud. Mõtlesin paras seal lõunat süüa ja tagasi kimada 😀 Veidi arutasime ja kaalusime värki, krt Pihkvasse Tallinnast ühistranspordiga suht nigel minna. Ma räägin sõpsile, et kle tõmbame parem Piiterisse, transport sinna liigub sama tihedalt kui Kopli tramm 😉 Mõeldud tehtud, kohe nett lahti ja pileteid sebima… Mõtlesin veel kas võtan 0.10 või 0.30 bussile piletid. Sabakont ütles, et võta 0.30 see paneb ühe jutiga kohale ilma peatusteta. Võtsin 2 edasi-tagasi piletit ära, pilet vaata, et sama odav kui Tallinnast Tartu. Kui piletid sebitud leppisin sõpsiga kokku, et haarab mind kodust peale ja lähme koos Tallinna bussijaama. Krt ma juba ammu täheldanud, et see on üks eriti värdjalik koht… Öösel kella üheni on lahti aga juba alates kella kaheksast õhtul on see välja surnud, kõik kohvikud-putkad kinni, rahvas tiksub tuimalt bussi oodates. Mitte ühtegi asja ei ole võimalik osta… Hea, et veel peldik pole kell 8 kinni 😀 😀 Vähemalt miski kohviautomaatki võiks olla aga kus sa sellega…
Hea, et sellele 0.10 bussile pileteid ei võtnud… see silmini rahvast täis. Lõpuks tuli meie buss kah, näitasin bussijuhile moblas piletit ja kobisime peale. Saad sa aru kogu buss oli meie päralt, rohkem reisijaid ei olnudki… bussijuht ütles, et valige meelepärased kohad ja kobige kotile. Ega seda saanud kasutamata jätta 😉 viuh sirakile terve istmerea peale. Äratus oli siis kui me juba olime piiripunkti väravast sees, tavaliselt aetakse juba kuskil Narva keskel üles. Eesti poolel läks välgu kiirusel, ainult 2 passi ju kontrollida… ja juba kimasime Vene poole piiripunkti…. Krt seal hull järts bussidest Luxekspress ja see 0.10 väljunud bussid meie ees. Me juba mõtlesime nonii tunnike hooleta niisama tiksumist. Aga bussijuht hea säga ütles, et lipsame mööda… lähme sõiduautode reast. Mõeldud tehtud, käis näitas oma passi ära ja me kah, toll vaatas bussi üle ja tuld…. ei läinud vist kümmet mintsagi 😀 😀 Jaanilinna Neste tanklas oli veel miski 5 mintsane peatus, seni kuni tankimine käis. Hüppasime korra sisse, et kempsus käia ja väike unekohv võtta…. Saad sa aru mida kemps seal oli… veevabad pissuaarid, pildid, peeglid ja mis eriti teema…. täiesti puhas ja korras… Krt meil pole kuskil bensukas sellist ägedat ja nii puhast kempsu näinud. Kohviautomaadid olid ka päris edevad… pole ammu nii kobedas bensukas käinud. Kohv joodud viuh bussi kotile tagasi.
Äratus oli Piiteri bussijaamas, kurja see on nagu kindlus… mitmemeetrine aed ees politsei valvab jne jne. Viimati kui käisin siis sai välja saabuvalt bussilt läbi terminali aga nüüd lausa eraldi väljapääs ja terminali ei saa. Kui terminali tahad minna siis lähed väljast uuesti sisse täislaks kontrolliga, kotid röntgenisse jne. Meil polnud sisse asja, lonkisime metroosse ja tiksusime kesklinna. Kurja siin oli päris külm Admiraliteiski metroojaama juures kobisime kohe kohvikusse sooja saama. Seal nurga taga oli päris hubane pisike kohvik, sooja toitu seal ei saanud aga kohvi kõrvale sai saiakest või kooki. Kohv oli 100 rutsi ja täiesti ok värk. Türgis oli kohv ikka täis pask selle kõrval mis siin sai. Tiksusime tubli tunni kohvikus, kuskil pidime aja parajaks tegema, enne kui poed lahti tehakse ja saab seda “terviseketast” otsima hakata 😀
Kui kohv joodud lonkisime vaikselt mööda Nevskit Gostinõi dvori poole. Kaasani katedraali juures tegime väikse peatuse ja piilusime sisse kah, väidetavalt sellisel kujul ehitati ta pühendusega 1812 aasta sõdade kangelastele. Samas piilusime ka Singeri maja (tänapäeval tuntakse seda muidugi rohkem “Dom knigi” nime all) mille katusel oleva kupli olevat teinud Adamson aga eks Nevskil ole temast jälgi õige mitmetel majadel 😉 Huvitav, et lund kuskil ei näinud aga üks auto seisis siin täitsa lumine… kust ta küll tuli…
Lõpuks jõudsime Gostinõi dvori juurde aga krt ikka oli meil aega veel pool tunnikest enne kui avatakse… Mõtlesime, et äkitse siin on esimene variant spordipoest kust saab selle otsitud vidina. Tegime vähe aega parajaks väise tiiruga kõrvaltänavates. Seal nägi nii sügiseseid kompositsioone kui ka elektrikust sõbrale silmailu juhtmete näol 😀 😀
Vahepeal sigines tänavatele miljon politseinikku…. Miski vippide saatmine käis. Lõpuks tehti Gostinõi dvor lahti aga selgus, et seal polegi sporditarvete poodi… Üks abivalmis müüa vaatas meile netist kus võiks olla sellist staffi. Ütles, et Moskovski prospektil on selline pood nagu “Sportmaster” äkitse seal on. Kuna sinna sai ka metrooga otsustasime käsitsi minna.. aega meil ju sitaks. Panime vaikselt mööda Sadovajat ajama… see tänav pisikesi poode täis ja isegi üks spordipood oli. Hüppasime kohe sisse aga sealt saadeti kohe viisakalt välja tagasi jutuga, et oodake vähe pood alles kinni. Lonkisime siis üle tee sööklasse aega parajaks tegema. Sellised sööklad kipuvad seal enamjaolt usbekkide omad olema… ega ei eksinud oli seegi nende oma 😀 😀 Võtsin spagetid… need tundusid kuidagi aktuaalsed olema hetkel. Spagetid olid seente ja kanaga… üllaülla kusjuures täiesti söödav oli. Peale sööki kobisime sinna poodi tagasi, ennäe imet saimegi sealt ühe selle vajaliku ketta, rohkem polnud. Egas miskit lonkisime edasi, teel oli mingi päris huvitav muuseum 😉 seekord sisse ei astunud aga jätsin järgmise tripi jaoks meelde. Lõpuks jõudsime sinna spordipoodi kah mida meile pakuti aga kahjuks seal ei olnud neid müügil. Lonkisime vaikselt Sennaja metroojaama poole vahepeal sai muidugi surfatud netis kus veel sporditarvete poodi on. Kuskil teises servas leidsime kah aga sinna küll käsitsi minna ei viitsinud. Sennaja metroojaama juures märkasime, et seal kah miskine kaubakeskus.. Põikame sisse äkitse on spordipood kah…. Täitsa oli aga väga spetsiifiline. Aga avastasin, et siin oli väga ok hobipood… väga suur ja hea valik kõikvõimalikku staffi. Leidsin sealt ühed tangid mida ma meil siin osta pole raatsinud kuna räme kirved on. Seal poes olid need jämedalt 14€ meie 35€ asemel. Ei tea muidugi kas ma ikka ostsin need ära 😀 😀 Muidugi kassas ootas mind päris huvitav üllatus mida ma pole veel Venemaal kohanud… Küsiti kas mul on poe kliendikaart…. ütlesin, et pole… müüja küsib uuesti, et aga äkki mul on üliõpilase tunnistus või pensionitunnistus.. Ma ütlesin, et pensionitunnistus küll on aga mitte kohalik. Müüja ütleb anna siia…. no andsin siis ja ülla ülla pea 300 rutsi tuli soodukat kohe viuh. Muidugi mis veel on siin äge, et kui Eestit kiidetaks IT poolest siis meil ma ei ole kuskil kohanud, et poetšekil oleks QR kood. Aga siin on igal tšekil see 😀 😀
Sennajast panime metrooga edasi Ploshad Vosstanija jaama ja sealt edasi käsitsi spordipoodi otsima, algul panime mööda ühele poole siis teiselepoole 😀 😀 ei oodanud, et see miski pisike keldripood on aga samas saime siit vajalikud vidinad kätte. Kui vidinad käes lonkisime metroo poole tagasi. Siinsamas jäi silma üks elektroonikapood… Astusime korra sisse… no meie oomipood on selle kõrval ikka väga porno. Sitaks hea valik oli poes kõikvõimalikku staffi ja hinnad ka väga head. Jätsin meelde kuhu järgmine kord suurema kotiga lähen 😉 Enne metroojaama põikasime korra sisse ka Nevski keskusesse, et Stokmanni vaadata 😀 😀 Tegelikul oli vaja põiel käia… Kuna paar tundi oli bussini aega siis kimasime uuesti kesklinna tagasi.
Põikasime korra paleeväljakule aga mööda Bolshaja Morskaja tänavat ja ennäe imet jälle midagi uut. Ei teadnudki, et seal on illusioonimuuseum ja veel üks vahakujude muuseum. Need said ka kirja järgmise tripi projekti 😉 Ermitaaži kah seekord trügima ei hakanud kuna aega nii pikalt pole kui vaja oleks 😉 Ermitaaž on maailma suurimaid kunstimuuseume, mis asub kunagistes keiserlikes paleedes. Omavahel galeriidega ühendatud hoonetes paiknevas muuseumis olla ühtekokku üle kolme miljoni eksponaadi. On öeldud, et kui seisatada iga eksponaadi ees ühe minuti, kuluks kogu muuseumiga tutvumiseks 70 aastat…. Paleeväljakul polnud midagi muutunud… ikka tõllad ja taaskehastajad kohal pildistamiseks või sõitmiseks.
Egas midagi edasi väike tiir vaskratsaniku ja Iisaku katedraali juurde ja oligi aeg bussijaama sõita. Kobisime metroose ja tuld. Enne bussile minekut veel kohustuslik Prisma ja apteegi külastus 😀 😀 Mõned rohud nii omale kui perele, siin need märksa odavamad.
Ostsin nagu ikka terve kuhja kohukesi 😀 mulle meeldib, et nad on pakitud karpidesse siis ei lähe kotis lögaks. Ja suht söödavad on need ka. Peale shopingut oli nats veel aega ja põikasime läbi siinsamas Ligovski prospektil olevast Vietnami sugemetega kohvikust “Dedushka HO” siin olen korra varem ka käinud, täitsa ok söögikoht ja paras enne bussile minekut midagi hamba alla pista kui kebabist ja shavermast on kopp ees… siin on muud ka 😀 Kõhud täis kobisime bussijaama. Seal nagu ikka sisse saad läbi röntgeni ja metallideteka aga sellega asi veel ei piirdu 😀 terminalist edasi bussi juurde saamiseks pead politseile pileti ette näitama ja just sellele bussile mille väljumine on välja kuulutatud. Seekord oli bussis 19 inimest aga sellegipoolest sai laiutada ja magada 😀 Piirist saime ka viuh üle ja Tallinnas olime 40 mintsa varem kui oleks pidanud olema 😉
-
Maakaitsepäev Paldiskis
Vahel harva olen käinud vaatamas maakaitsepäeva üritusi. Siis kui toimuvad kuskil huvitavas kohas ja programm on ka enamvähem. Üldjuhul kipub see programm olema suht igav. Mõeldud tehtud pesakond autosse ja kohale. Ega seekordki see algus midagi erilist ei olnud. Erinevad jõustruktuurid marssisid mööda paari tänavat, paar soomukit kah ja kogu moos.
Muula mägedes oli asi juba tiba huvitavam, seal sai näha ka vana militaartehnikat jne. Taaskehastajad on ikka päris korralikult sellele rõhku pannud. Seekord näidati laval erinevaid vorme mis olid nii sõjaväe kui tsiviilkasutuses. Diktor isegi oskas suht hästi kirjeldada erinevaid vormielemente, varustust ja nende sihtotstarvet.
Mingi aja pärast oli kuulda helikopteri tulekut ja jõustruktuurid tegid väikse demoesinemise kuidas kurjakaid kinni võtta. Pürotehnikud tegid ka natuke tuld asja juurde. Muidugi hea on vaadata sellist esinemist aga kui iga aasta maakaitsepäeval näidatakse üht ja sama situatsiooni siis suht igavaks muutub asi. seekord isegi kannatas vaadata kuna kohavalik oli hea, karjäär andis vähe efekti juurde.
Kui jõustruktuurid lõpetasid oli taaskehastajate kord käes. Ja krt nagu muid ideid poleks 😀 😀 Igakord pannakse mingi suva kohaleveetud putka põlema 😀 😀 nii oli see ka seekord. Paar ülelendu tegi ka kuuevarbalistelt laenatud lennuk. Pauku tehti muidugi kõvasti ja lastele vaatamist jätkus
Peale kõva paugutamist korjati pillid kokku rivistati üles ja diktor seletas jälle kes sõdis, kus sõdis, miks sõdis. Tutvustati ka taaskehastajate klubisi kes olid kaasatud üritusele.
Lõpuks lasti bronto putkat kustutama, kuigi noh mis nendest tukkidest ikka kustutada. Luusisime veel platsil pesakonnaga ringi, seal sai igasugu träni näppida ja sooviad said ka väikse tiiru sõjaaegse tsikliga teha. Tavaliselt see ürituse lõpp on selline huvitavam just tänu sellele, et saab näha ja näppida neid asju mida muidu ei lubata näppida 😀 Seda üritust on niimoodi raske seletada, seda peab ise nägema. Rixu sai Leoga koos pilti kah teha 😉 Nii, et varsti tulekul kobige vaatama 😀
-
Maakaitsepäev Kosel
Mõned head aastad tagasi korraldati maakaitsepäev Kosel. Kui asi juba peaaegu oma õuel korraldatakse siis tuleb ju ikka vaatamas käia. Asi Algas keset küla paraadiga kust osalised ja mõningane sõjatehnika liikus lauluväljaku poole. Lauluväljakul näidati rahvale lähemalt veidi sõjatehnikat, päästetehnikat jne. Püsti olid ka erinevate jõustruktuuride promotelgid. Erilist rõõmu valmistas see muidugi lastele, kes said igalpool turnida ja näppida kõike 😀
Päästeamet oli oma Bronto püsti ajanud ja mürasid veekahuriga metsa kohal. Ega hing rahule jäänud 😀 😀 tahtsin ka korvist alla vaadata ja paar pilti teha. Vähe kauplemist ja juba saimegi sõbraga korvi. Ülevalt metsa kohalt oli päris hea vaade alla, sai isegi mõned pildid tehtud mälestuseks.
Kindlal maal tagasi käisime uurisime mida promotelkides näidatakse. Nagu mehed ikka näppisime veidi relvi ja läksime helikopterit vaatama heinamaal. Mõne aja pärast lendas helikopter minema ja platsi said enda käsutusse jõustruktuurid ja taaskehastajad demoesinemiseks.
Kõigepealt politsei näitas kurjakate kinnipidamist ja muid vigureid. Natuke tehti tossu ka 😉 Isegi üks sisalik pistis pea urust välja ja uuris mis toimub tema jahimaadel 😀 😀
Ja lõpuks oligi taaskehastajate aeg käes. Aadu ja Jossifi mehed läksid kokku. Tegid palju pauku ja maja panid ka põlema.
Kui maja maha põletatud, palju tossu tehtud ja lahing peetud korjati oma “laibad” kokku ja marsiti platsile. Platsil väike rivistus ja mõlema poole varustuse tutvustus.