-
Aegna
Pole sada aastat Aegnal käinud, paras aeg mälu värskendada ja vaadata mida uut saarel on. Egas midagi sebisime piletid, viuh laevale ja tuld ainukesele Tallinna saarele 😉 Merelt on Tallinnale päris hea vaade, kahju ainult, et kilukarbivaade on klaaskärakatega ära rikutud.
Sadamas maja ja kohe saarele tiiru tegema. Huvitav, et siin on veel varemetes päris ägedaid maju. Võiks ju olla juba ammu korda tehtud. Põikasime korra Hugo juurest ka läbi, vaatasin tal seal jummala äge kanatrepp tehtud 😉
Tagant tõugatuna professionaalsest kretinismist vaatasin üle ka kohaliku kalmistu. Esimesed kirjed Aegna kalmistust pärinevad 1736 aastast ja viimased matmised toimusid 20 sajandi alguses. Palju siia maetud on reaalselt ei tea ilmselt keegi aga arvatakse, et kusagil umbes 100. Siin ka paar mälestuskivi. Üks on püstitatud kahele Nõukogude mereväelasele, kes hukkusid 1947 aastal mingi plahvatuse tagajärjel. Teine on pühendatud 1996 aastal õnnetult hukkunud saare metsavahile Raevo Lillele. Kunagi olla siin ka kabel olnud aga see võeti lahti ja viidi elanike sundkolimise käigus 1922 aastal Rohuneeme külla kus see uuesti püsti pandi. Siinsamas on ka mõned rändrahnud
Nats lonkimist ja juba olimegi labürindi juures. Millal see rajati pole ka väga täpselt teada, arvatakse, et kuskil 12 – 15 sajandil. See oli pikki aastaid täiesti unustusehõlmas ja keegi isegi ei mäletanud enam kohta kus see asus. Aga nüüd on ta jälle nähtaval ja korras. Läbi käia aega kahjuks ei olnud aga eks ükspäev teen selle ka ära. Lihtsalt paari kohta oli veel plaanis külastada ja laevale oli ka vaja veel jõuda.
Tuustisime vähe ka Peeter Suure merekindluse varemetes. Siin seda ka ikka natuke on aga nii nagu Naissaarelgi on siin samuti enamus metalli sujuvalt Emexsisse tassitud omalajal. Siin oli miski ca 3 kilomeetri tuuris raudteed ka kasutusel. Aegna rannapatarei hävitati 1918 aastal sakslaste eest taganevate punaväelaste poolt kuid Vabadussõja ajal suudeti need riigikaitse seisukohast väga olulised rannakahurid taastada. Aegna saarele asutati 1922 komandatuur ja juba aastaks 1930 oli komandatuuri koosseisus 331 sõjaväelast. Koos Eesti okupeerimisega läks saar Nõukogude vägede kätte.
Eestist taganevad venelased hävitasid 1941 jällegi kõik rannakaitsekahurid, laskemoonalaod ja osa elumaju. Peale II MS oli siin õhutõrjeväeosa ning 1950 aastate lõpus asendusid need piirivalvega. Omalajal sai nendes patareides sees ka kolatud. Aga mõned head aastat tagasi arvati mingite lumehelbekeste poolt, et see ikka jube ohtlik ja pommigrupp käis seal pauku tegemas, et jumala eest midagi ägedat ei säiliks. Sellest tsirkusest ilmus Maalehes kirjatükk ka.
-
Paar uut asja jälle üle vaadatud.
Möödaminnes on Kärde rahumajakest sada korda vaadatud ja Kärde mäe parklas selga sirutatud aga preilikivi siiani üle vaatamata. Nüüd sai see ka lõpuks üle vaadatud. Kärde viimase mõisniku Victor von Stackelbergi tütre Rita surma kohta liigub mitmeid legende. Teada on, et neiu uppus Kuremaa järve. Legend räägib aga, et 21-aastane mõisapreili uputas end õnnetu armastuse pärast talupoja vastu, mis oli temasugusele aadlikule keelatud. Mis tegelikult juhtus ei tea ilmselt keegi. Siia mäele plaaniti ka perekonna surnuaega aga kahjuks see ei teostunud segaste aegade tõttu. Väidetavalt olla mõnda aega tagasi miski talumehe keldri pealt üles leitud ka algse hauaplaadi tükid. Vaatasin, et varsti hakkavad õitsema ka piibelehed mida on siin metsaalune täis. Ja käbisid tuleb ka sel aastal kõvasti, kuused lausa punetavad nendest
Edasi kimades tuli korralik sahmakas vihma ka mis tekitas ägeda auru. Sai nats Türil ka asjatatud ja pilk peale visatud kitsarööpmelise raudtee auruvedurile. Kes veel ei tea siis Türil on teatavasti mitu vedurit, suur auruvedur ülesõidu juures ja väike raudteejaama juures. Siinsamas on ka päris edev veetorn mis elamiseks ringi ehitatud.
Lõpuks jõudsime suure ringiga Teenuse mõisa, tänapäeval siin raamatukogu, varasemalt oli kool. Mõis ise valla omanduses ja näeb nats õnnetu välja. Väidetavalt ehitati see mõis algselt vasallilinnusena, iseenesest on siin tõesti selleks väga sobilik vallseljak mis kolmest küljest piiratud jõega. Enne võõrandamist kuulus mõis Maydellidele. Ükspäev peaks minema katsuma sees ka tiiru teha, kui lastakse muidugi väljaspool raamatukogu kolada 😉
-
Von Rosenite kabel
Ida-Virus luusitud küll ja küll aga ikka on jäänud mõni asi uurimata 😉 Mäetagusel asuv von Rosenite kabel sai seekord siiski üle vaadatud. Polegi teine mõisast väga kaugel, täpselt selline paras jalutuskäik. Päris hea koht kabeliks, kõrge künka otsas ja paistab kaugele. Mõis ise põletati põhjasõjas maani maha ja 1733 aastal parseldati Rosenitele. Rosenite käes oli mõis kuni 1919 aasta võõrandamiseni. Algselt asus valitsema Otto Fabian von Rosen, kellele kuulus Eestis veel 4 mõisa. Ametilt oli vennike Liivimaa maanõunik ja auastmelt Venemaa Keisririigi kindralmajor.
Otto on “kuulus” oma deklaratsiooniga millega põlistas pärisorjusliku Balti eriolukorra. st mõisnikule saab kuuluma täielik õigus talupoja isiku ja omandi üle ja neilt võetava koormise suurus on mõisniku enese määrata. Kuid samas vennastekoguduse liikmena toetas ta talupoegadele hariduse andmist. Mis müürid siin kabeli kõrval konserveeritud on ei tea ja kuskilt pole lugeda ka. Erinevate allikate põhjal võiks see olla olnud kunagi kirik. Kabeli kõrval olev Rosenite rahula on ka praktiliselt hävinud, paar risti on veel püsti ja tiba raudaeda. Mäetaguse mõisa kabel ehitati arvatavalt 1874 aastal, kuid esimene matus oli sellele kalmistule alles 1915. Kabel iseenesest äge ja ühtteist on isegi säilinud. Korralik plekiga ülelöödud uks on päris kobe.
Kabeli tagaseinas oleva ukse kaudu saab kabeli hauakambrisse või keldrisse. Kes seda teab mis see täpselt on. Muidugi huvitav, et seinad on keldris kihiti väikse õhuvahega. Muidugi küngas ise on huvitav, jube hästi sobiks omaaegseks linnusekohaks….
-
Raasiku kalmistu
Mõned hooldus ja renoveerimistööd on olnud Raasiku vanal kalmistul aga nüüd paar väiksemat hooldust ka uuel kalmistul. (Võtan tellimusi, võta ühendust). Suhteliselt kiriku lähedal on üks omapärane kivirist ja hauaplats, mis teema sellega on ei lugenud kuskilt välja. Aga lõpuks kalmistul, siin paar platsi korda ja uurima mida huvitavat siin kalmistul on. Siin on isegi II MS langenute mälestusmärk ja isegi suhteliselt korras teine.
Siin hakkas silma ka paar huvitavat piiret. Üks selline mustast graniidist ja üsnagi tagasihoidlik jäi silma, ei midagi suurejoonelist nagu need tavaliselt kipuvad olema aga päris ilus iseenesest. Paekivi ja tänava äärekivi kohtab siin üllatavalt palju igas variandis. Ja see plastmassmuru….. ehhh…
Kuuskede all oli üks omamoodi suure alusega raudrist, selliste massiivsete alustega tavaliselt väga ei näe. Siinsamas ka väike platsike kohalike sportlaste mälestamiseks. Sellist asja ka väga kalmistutel ei näe. Aga eks sellepärast ongi meie kalmistud huvitavad, et igaühel oma stiil ja mida kõike põnevat sealt ei leia. Ega ilmaasjata pole mujal maailmas kalmistuturism kuum teema.
-
Hooldus- ja renoveerimistööd kalmistutel
Tehtud töödest on küll väike pildigalerii üleval aga inimesed vahel küsivad mis töid te mingi platsi juures tegite. Eks ma katsun siin mõned tehtud tööd lahti kirjutada. Kahjuks on kalmistutel hooldamata platse aina rohkem ja rohkem.
Panen ka paar pildikest värskenduseks, et mis juhtub siis kui istutate platsile kena pisikese elupuu aga pügada seda ei raatsi. Mõne aastaga läheb asi käest ära. Õnneks tänapäeval on olemas spetsiaalselt kalmistutele aretatud elupuid mis on väga aeglase kasvuga. Aga väikest pügamist tahavad needki.
Teine teema on massiivsed monoliitsed platsipiirded kõrghaljastuse alla. Kasvades puud lõhuvad teie ilusa piirde, seetõttu on mõistlik ehitada piirded sellisest materjalist mida saab vajadusel ringi tõsta. Ega ilmaasjata ei nõuta, et piire peab olema lihtsalt eemaldatav. Paljud hooldamata hauad antakse teatud aja möödumisel välja uutele kasutajatele peale matmiseks ning monoliitsete piirete eemaldamine on väga tülikas. Kujutage nüüd ette, teil on matused aga paar hauda eemal lammutavad töömehed piikidega betooni… et ka seal saaks kedagi sängitada.
Betoonist hauapiirete hooldus
Viimasel ajal olen samuti kokku puutunud ühe omapärase nähtusega. Betoonpiirdeid soovitakse miskipärast üle värvida kas siis kohe otse mustuse peale või siis puhastatud pind üle värvida. Kui küsid, et milleks see vajalik on…. rikkuda ilusat piiret värviga. Siis tavaliselt vastata ei osata. Tuleb väike jutt, et keegi kuskil soovitas üle värvida siis ei pidavat määrduma. Küsin, et kui põranda üle värvid kas siis sinna tolm ja mustus ei kogune?? Tuleb väga ruttu vastuseks, et ole nüüd, ikka pesta tuleb põrandat. Aga mis piirdega teisiti on…. Kas värvid või ei, mustus koguneb ikka. Nii, et ma küll ei näe mingit mõtet betooni või kivi värvida, sellega rikute ära hoopis. Kui kunagi on vaja see määrdunud ja lahti koorunud värv eemaldada siis näete sellega kurja vaeva.
Liiva vahetus ja hauaplaatide pesu
Eks hoolduse puhul käib see ikka vastavalt tellija võimalustele, kes tahab ainult liiva vahetada või ainult hauaplaate pesta jne jne. Mõnda platsi käidki jupikaupa tegemas, ükskord teed hauakivi puhtaks, siis piirde puhastus või ehitus, lõpuks jupikaupa muud asjad. Allolevatel piltidel on näha üks selline väike platsike, kus oli sooviks ainult plaatide pesu ja liiva vahetus. Aga ega see pole niisama lihtne, et tood liiva kohale ja viskad peale, tõmbad lapiga üle hauakivi ja valmis ongi. Kõigepealt tuleb pealt ära vedada sinna kogunenud mitme aasta lehed, välja juurida juba kasvama hakanud võsa, siis veel vana liiv ära vedada ja utiliseerida. Alles siis on tekkinud koht kuhu saab uut liiva panna ja seegi tuleb kuskilt tuua. Sageli küsitakse miks paljas liivavahetus nii kallis on… Aga ei ole see ju sugugi poole tunni töö nagu arvatakse ja vastavalt töö mahule on ka hind.
Viltuvajunud kivide kohendamine
Siin platsil oli sooviks piirde ja hauakivide puhastus, ühe viltuvajunud hauakivi otseks panek, põõsa väljajuurimine, istutusnurkade ehitus. Siin oli plats naaberplatsist kõvasti kõrgemal ja päitsis puudus piire mis takistaks uue liiva valgumist naaberplatsile. Sai soovitatud sinna piire panna. Iseenesest kõik lihtsad tööd aga ka nende lihtsate asjade juures võib ette tulla üllatusi ja kõvasti lisatööd. Nii juhtuski siin, üldjuhul vajub kivi viltu koos alusega, pole midagi hullu kivi aluselt maha, alus otseks ja kivi tagasi. Aga siin selgus peale kivi aluselt maha võtmist, et betoonalus on ajahambast nii puretud, et järgi ainult tükid. Kõik see piltidel nähtav betoonkärakas tuli kuidagi kätte saada, et saaks kivile uue aluse panna. Lõpuks said ülalmainitud tööd tehtud ja jupp piiret ka juurde ehitatud, et liiv platsilt “reisima” ei läheks.
Kivide ja vaaside puhastamine
Siin natuke lihtsamat tööd ka, hauakivide ja vaaside puhastus, piirde pinnasest väljapuhastamine ja liiva vahetus.
Erimõõdus hauapiirde ehitamine
Samas sai tehtud ka üks tavapärasemast laiemast paekivist hauapiire. Kõigepealt nagu ikka, kalmistuvahiga kooskõlastus kas platsi tohib suuremaks ehitada, materjalide kasutus jne. Kui need protseduurid korras tuli üles võtta ja utiliseerida hiidvana piire, tasandada plats, uus piire paika panna. Lõpuks oligi asi niikaugel, et aluskate alla, uus liiv platsile ja muld peenrasse. Nüüd ootame veel uut hauakivi plaadi asemele siis saab lõplikult valmis.
Viltuvajunud hauakivi ja mätaspiirde korrastamine
Siin platsil katsusime sirgeks saada viltuvajunud hauakivi. Õnneks oli siin alus terve ja peale väikest pusimist saime kivi otseks. Lõpuks eemaldasime vana liiva, lõikasime platsile mättapiirde ja panime uue liiva peale.
Betoonpiirde puhastamine
Siin mõned näited erinevatest piirdepuhastustest. Esimestel piltidel siis nö. kõige tavalisem ja odavam “pesubetoon” see on lihvimata variant ja kui seda koguaeg puhastada ei viitsi siis on sammal mõne aastaga peal ja puhastada on seda ülimalt….. Survepesuriga on tükid taga, ainult käsitsi nühidki sammalt maha. Teisel platsil puhastasime piirde pinnasest välja ja puhastasime. Betoonpiiret on palju lihtsam puhastada aga siingi peab vaatama kuidas piire säilinud on. Kui ikka vana ja pude siis samuti ainult käsipesu, survepesurimehed võib kohe ära unustada sellisel puhul.
Hauaplatsi ühe külje remont
Sellel platsil puhastasime piirde, ajasime sirgeks viltuvajunud hauakivi ja piirde, pesime hauakivi ja vahetasime liiva. Katkiste kõnniteeplaatide asemele panime uue piirdetüki.
Killustiku vahetus
Siin vahetasime välja vana ja väsinud hauapiirde, ehitasime uue peenrapiirde ja panime uue killustiku. Siinse platsi tegemisel tekkis ka üks täiesti ootamatu olukord. Platsile sooviti samasugust heledat graniitkildu nagu algne oli aga võta näpust. Tuleb välja, et meie moodne viirus on ka siin oma mõju näidanud. Helehalli graniitkillustikku ei toodagi maale vähese nõudluse tõttu. On kas päris valge või selline hall nagu lõpuks platsile sai. Päris kadunud muidugi see killustik siiski ei ole, seda võib ehituspoest kilo kaupa osta eksklusiivkattena. Kui seda läheb platsile ikka ca 800 kilo siis tuleb hind kordi ja kordi suurem kui ta varasemalt laoplatsil maksis.
Kääpa tasandamine ja platsi korrastamine
Siin platsil eemaldasime kääpa ja vana pinnase, puhastasime välja vana piirde ja lisasime puuduolevad piirdetükid, kujundasime platsi, ehitasime peenranurga, tõstsime ringi hauakivi ja panime uue liiva. Samuti läks platsile uus vaas koos mulla ja lilledega. Teise platsi kujundasime samuti ringi, puhastasime piirde ja hauakivi, ehitasime peenranurga, parandasime pingi ja panime uue liiva. Sellele platsile läks samuti uus vaas lilledega. Igakord ei ole mõtet asju minema visata, siin sai pingi kasutuskõlblikuks laudise vahetusega.
Teenuse tellimine
Kuna surnuaedade korrastamine ja hauapiirete ehitamine on minu töö, siis kasutan võimalust ka endale veidi reklaami teha. Minu teenust saab tellida siitsamast kodulehelt. Hind sõltub tehtavatest töödest, haua suurusest, praegusest seisukorrast ja ligipääsetavusest, iga plats ja töö on erinev, seega küsi hinnapakkumist.
-
Põnevaid leide kalmistutel
Vahepeal sai kõvasti toimetatud kalmistutel ja eks ikka hakkab silma mõningaid ägedaid asju. Muidu ikka näed hauakividel kas portreid, puid, maju, maastikke, meremotiive jne. Nüüd jäi üks stiilne traktor ka silma. Puht juhuslikult sattusin Liival ka meie Julka hauale. Väga äge ja ilus pilt hauakivil Julkast koos teenistuskoeraga. Samuti on silma jäänud stiilne hammikatest küünlajalg. Ühel üleaedsel kalmistul nägin ägeda disainiga metallristi. Ja kui piirdeid olen näinud kõikvõimalikest materjalidest mis üldse kättesaadavad on olnud siis siiani polnud veel näinud klaasplokkidest piiret. Nüüd on see ka nähtud.
Samuti kohtab kalmistul kõikvõimalikke elukaid, kahjuks muidugi ei ole koguaeg aega neid pildistada. Aga linnud, oravad ja jänesed on täitsa igapäevased. Isegi rebaseid, kitsi, lambaid jne on silma hakanud. Vanade platsidel olevate kõnniteeplaatide alt tuleb ka nähtavale nii sitikaid kui sisalikke, ükskord isegi oli seal peidus väike nastik. Isegi Türgi lippu näeb. Ühel kalmistul, kus oli pikemalt asjatamist käis kass aegajalt vaatamas kuidas platsi renoveerimine edeneb 😉
-
Harju-Madise kalmistut uurimas
See oli üks väheseid Harjumaa kalmistuid kus veel toimetanud pole. See on suhteliselt uus kalmistu, matma hakati siin 1915 aasta paiku, samal ajal on rajatud ka väike kabel. Siia on maetud ka vange nii II MS paiku kui ka tänapäeval. Kui toimetused tehtud vaatasime veidi ringi, mida põnevat kohtab siin kalmistul. Kalmistu ise suhteliselt korras ja puhas, siin näeb päris palju omamoodi ristiga hauasambaid. Mõned huvitavad metallist õigeusu ristikesed ka. Miks mõnel ristil on all veel üks risti pulk pole siiani täpsemalt teada saanud, nii mõneltki inimeselt küsinud aga selgust pole ikka.
Eks siiagi kalmistule ole jõudnud sillutiskivid, puidust peenrapiirded jne. Muidugi paar huvitavat asja oli ka mida pole kuskil mujal veel kohanud. Metallist küünlalatern mida ei kustuta ega kõiguta ükski torm. See on hea, kõik püsib paigal ja tühjaks põlenud plasttopsid ei veere mööda kalmistut. Teine äge asi oli klaasist hauaplaat, päris stiilne nägi välja.
