-
Sagadi pilvepiirilt
Virumaal luusides sai möödaminnes üle vaadatud Sagadi mõis pilvepiirilt. Algselt oli plaan ka Palmse üle vaadata aga seal oli juhtumisi mingi väliüritus ja ei hakanud seal lendama. Seega panime rõhu Sagadile, seda mõisa on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud 1469 aastal. Aegade jooksul on see mõis olnud erinevate mõisnike käes, aga mõisa peahoone rajati väidetavalt alles 18 sajandil von Fockide juhtimisel. Mõisa peahoone on päris korralikult taastatud ja selles asub muuseum koos autentse mööbliga. Tõllakuuris on päris arvestatav metsamuuseum. Valitsejamajas on hotell ja restoran. Muuseumide külastus jäi seekord ära, aga eks nendes ole juba käidud ka ja soovitan teistelgi käia.
Niikaua kui droon lendas ja väikese video tegi sai luusitud kasvuhoones ja aias. Aias on päris huvitavad kastpeenrad lilledega ja muidugi saab aimu putukahotellist ning erinevatest pesakastidest. Iga pesakasti juures saab kuulata erinevat linnulaulu
Väike video Sagadist pilvepiirilt
-
Riias luusimas
Kui mõned head aastad tagasi Riias põgusalt hulgutud sai siis panin projekti pikema Riia linna tudeerimise. Nüüd lõpuks sai see teoks. Huvitaval kombel pole siin säilinud vana linnust ega linnamüüri sellisel moel nagu Tallinnas, aga vaadata siin siiski ühtteist on 😉 Väikese tripiga alustasime Riia ooperimaja ja vabadussamba juurest. 42 meetrine vabadussammas avati 1935 aastal mälestamaks Läti vabadussõjas langenud sõdureid. Samba tipus on naise pronkskuju mis hoiab käte vahel kuldseid tähti mis sümboliseerivad Läti kolme ajaloolist piirkonda: Kurzeme, Vidzeme ja Latgale.
Piilusime eemalt püssirohutorni, see on ainus säilinud torn Riia endisest kaitsemüürist. Algne torn ehitati 14 aga nagu ikka kippusid nad otsa saama sõdade käigus. 17 sajandil taastasid rootslased paksude müüridega torni ning siin hakati hoidma püssirohtu. Torni müürides on endiselt näha sinna Põhjasõja ajal tulistatud kahurikuule, kuigi ma arvan, et praegused on seal suht feik. Tänapäeval tegutseb tornis sõjamuuseum. Põgusalt piilusime ka taastatud linnamüüri jupikest ja kummituse pronkskuju. 2010 paigaldatud skulptuur on pühendatud Riia vanalinna põnevatele legendidele ja kummituslugudele.
Edasi piilusime vanalinnas kõige kitsamat tänavat, tänav on kõige kitsamas kohas vaid 2,25 meetrit lai. Väidetavalt olla see ajalooliselt nii kitsas, et vastasmajade elanikud said aknast teineteist kättpidi tervitada 😀 😀 Kui meil on raekoja platsis “Kolm õde” siis siin on “Kolm venda”, need peaksid olema Riia vanimad säilinud elamukompleksid. Ühel tänaval hakkas silma ka huvitav käesurumise laud, meil võiks ka selliseid olla. Tahtsime piiluda ka kuulsat Kassi maja aga kahjuks oli see tellingutes. Legendi kohaselt käskis jõukas Läti kaupmehest majaomanik paigutada tornitippudesse kassi skulptuurid nii, et nende sabad olid suunatud üle tee asuva Suure Gildi majale. See oli tema kättemaks ja protest selle eest, et sakslaste juhitud gild teda liikmeks ei võtnud. Hiljem olevat tüli lahendatud ja kassid pöörati gildi poole näoga 😀 😀
Huvitav on ka see, et siin on tänavanurkadel näha üsna palju kas maasse või seina müüritud kahureid, meil vanalinnas pole neid kuskil täheldanud. Muideks need pole miskid disainelemendid 😉 vaid vanad kahurid täitsid ühte väga praktilist ülesannet. Vanad nö. perses kahurid paigaldati tänavanurkade ja väravakäikude juurde selleks, et hobuvankrid ja tõllad ei lõhuks rataste ega rattavõllidega hoonete nurki.
Vaatasime üle ka Bremeni moosekandid ja liivlase pea. Bremeni moosekantide pronksskulptuuri valmistas saksa kujur Christa Baumgärtel 1990 aastal Bremeni sõpruslinna kingitusena Riiale. See vendade Grimmide muinasjutu ainetel tehtud skulptuur kujutab eeslit, koera, kassi ja kukke, kes vaatavad läbi raudse eesriide sümboliseerides sellega külma sõja lõppu ja raudse eesriide langemist. Reisiõnne saamiseks tuleb hõõruda skulptuuril loomade nina. Mida kõrgemal asuva looma nina ulatud sügama, seda suurem on tõenäosus soovi täitumiseks 😀 😀
Sellel näoga kivil on ka oma lugu, see olevat leitud 1851 aastal Salaspilsi lähedalt põllult. See viidi muuseumi kuid jäi seal kadunuks. 2000 aastal olla arheoloogid kivipea üles leidnud Riia toomkiriku hoovist uuringute käigus. Originaali säilitatakse praegu Riia Toomkiriku ristikäigus. Kivi täpne päritolu ja otstarve on endiselt ebaselge. Arvatakse, et see on seotud 13 sajandi alguse liivlaste pealiku Akoga, kes juhtis ristisõdijate vastast ülestõusu ja langes võitluses. Praegune tänaval olev kivi on 3 korda suurem koopia originaalist.
Muidugi näeb Riia tänavatel päris palju kohaliku tänavakunstniku Kiwie töid.
Piilusime sisse ka Peetri kirikusse, kusjuures siia sissepääs on tasuline ja päris krõbeda hinnaga. Siin hakkas kohe eemalt silma ülisuur küünlajalg, pole nii suurt kuskil mujal näinudki. Siinse kiriku teiselt korruselt saab liftiga kiriku tornis olevale platvormile. Aga sinna saamine pole niisama, et vajutad nuppu ja sõidad. Ilgelt umbses liftis on oma liftitädi kes üle kümne lõusta peale ei võta ja sedagi rangelt pileti alusel. Muidugi vaated on tornist vanalinnale päris head.
Väike video vanalinnast Peetri kiriku tornist
Veel sai pilk peale visatud Rail Peldiku Riia jaamahoonele ja luusitud Riia turul. Riia turg pidavat olema üks Euroopa suurimaid ja vanimaid katusealuseid turukomplekse. Turg ehitati 1930 aastatel IMS aegsetesse Saksa tsepeliinide angaaridesse. Mida kõike siin müügil pole, aga samas ma ei ütleks, et turg miski odav koht on. Poest saab asju juba odavamalt kui turult. Ja muideks joodikuid on siin vedelemas rohkem kui meil 😀
-
Ligatne tuumavarjend
Aastaid tagasi sai korra Ligatne tuumavarjendis käidud, nüüd paras aeg mälu värskendada. Punker rajati 1980 aastatel Nõukogude Läti poliitilisele eliidile. Selle peamine eesmärk oli tagada Läti NSV valitsuse, Kommunistliku Partei keskkomitee ning strateegiliste planeerijate juhtimisvõime tuumasõja või muu katastroofi korral. Punker rajati 9 meetri sügavusele maa alla suurusega ca 2000 ruutmeetrit. Peale ehitati muidugi täiesti toimiv pansionaat aga isegi pansionaadi töötajad ei teadnud mis pansionaadi all on. Midagi sarnast oli meil Kosel kutsekooli all aga see on paljaks varastatud.
Muideks Ligatne on ilmselt ainus täiesti töökorras säilinud punker baltimaades. Kõik on täpselt nii nagu ta ehituse ajal tehti. Ainuke asi mis pidi olema muutunud on see, et otseliini kremli Vovkale enam pole. Huvitav miks ta kuni aastani 2003 oli salastatud? Alles siis avati ta avalikkusele. Väidetavalt olla siin autonoomsus tagatud 250 inimesele mitmeks kuuks. Kahjuks pole meil ühtki töökorras punkrit säilinud, need varastati hetkega paljaks nagu vähegi võimalus avanes.
Punkri söökla on täiesti toimiv ja seal saab isegi tänapäeval ettetellimisega süüa. Meie külaskäigu ajal oligi mingi grupp seal söömingu tellinud. Meie oma kambaga sõime üleval pansionaadi sööklas. Kusjuures toitu lauda ei toonud jõhvikad vaid lükati käruga kohale nii nagu vanasti asi käis. Kokkuvõtteks päris lahe kohake kus tasub käia. Muidugi Ligatnes on veel peale punkri vaadata küll ja küll. Nagu näiteks ajalooline paberivabriku asula, liivakoopad ja keldrid jne jne
-
Teatrietendus “Viikingid”
Mõnda aega tagasi sai vaatamas käidud Südalinna Teatri väidetavalt just nimelt Viikingite küla jaoks loodud teatrit. Iseenesest reklaam oli hea 😉 Publikut ootab põnev lugu Skandinaavia jumalatest ja kangelase teekonnast, kirvevõitlused, ehtne viikingilaev drakkar, lahingustseenid, tulehiiglased ning valküürid – sõjaneitsid, kes hõljuvad lahinguvälja kohal ja otsustavad, millised langenud sõdalased pääsevad Valhallasse. Lavastuse kulgu saadavad nornid — kolm saatusejumalannat, kes kommenteerivad toimuvat poeetilise tekstiga nii eesti kui ka vene keeles. Kuigi lavastuses on palju võitlusstseene, puudub hirmuelement. Rõhk on eepikal, poeesial ja filosoofial. Etendus sobib nii täiskasvanutele kui ka kooliõpilastele.
Aga tegelikkus on hoopis teine, nii nagu elus ikka, et ootus ja tegelikkus ei klapi kokku 😉 Muidugi esietenduse päeval ladistas vihma sadada, päris kahju oli näitlejatest kes vihma käes ligunema pidid. Aga õnneks teise vaatuse ajal oli ilm juba päris hea. Muidu tükk iseenesest nii ja naa, aga ilgelt häiris see kakskeelne tekst. Ja ilmselt polnud ma ainuke keda see häiris. Mitte selle pärast, et vene keel miski out asi oleks, vaid hoopis tõlke pärast. Päris palju teksti tõlkes ei klappinud üldse kokku. Teater võiks siiski ükskeelne olla, siis ei lähe asjad tõlkes kaduma.
Väike video teatritükist
Muidugi vaatasime teatrit ka pilvepiirilt 😉
-
Virtsu ja Kuressaare linnus
Mõnda aega tagasi sai Saaremaal drooniga linnuseid piilumas käia, aga siis ei õnnestunud eriti midagi tarka pildile saada. Seda eriti Kuressaares ilge tormi tõttu. Aga nüüd sai see asi parandatud ja Kuressaare linnus ka drooniga üle lennatud. Kuna praamini veidi aega jõudsime üle vaadata ka Virtsu linnuse. Sellest suht hilisest linnusest on paari sõnaga juttu siin. Siin maapealseid pilte ei hakanud uusi tegema kuna muutunud pole siin eriti midagi, piirdusime mõne pildiga pilvepiirilt ja oligi aeg praamile kobida.
Väike video Virtsu linnusest pilvepiirilt sai ka purki 😉
Viuh praamile ja Saaremaa poole minek. Muideks, Virtsus tekkis küsimus kus siin üldse on võimalik normaalselt süüa saada. Ma ei pea silmas hamburgerit ja friikaid, see ei ole söök. Ilmselt on vastus, et ei olegi sellist kohta. Tegelikult vale puha, Virtsus saab väga hästi süüa varahommikust hilisõhtuni välja, ainult sissepääs maksab paar juudirubla 😀 😀 Võtad praamile edasi-tagasi pileti ja söö palju jaksad 😉 Saaremaal kimasime ühe jutiga Kuressaarde drooni lennutama ja seiklus alaku 😉 Vaevu sain drooni lendu ja kohe leidus miski üliagar “kitseke” kes politsei kutsus ja seda esimest korda 5 aasta jooksul mil ma olen drooniga lennanud 😀 😀 Vot ei kannata seda 1949 aasta pealekaebamise stiili, kui sul on midagi öelda või küsida tule räägi mitte ära kiibitse.
Ütleks, et politsei oli väga viisakas ja asjalik, kuigi ilmselt drooninduse kontroll on nendele veidi uus ja tundmatu asi. Pole täpselt selge mida ja kuidas kontrollida. Aga eks me kõik õpime. Korraks oli kerge arusaamatus väitega, et kogu Kuressaare on lennukeelu ala, tegelikkuses see päris nii ei ole. Linnus jääb ilusti sellesse alasse kus võib teatud piirangutega ja lennujaama lennujuhiga kooskõlastatult lennata. Need protseduurid olid ilusti täidetud ja paberid korras 😉 Lõpuks läksime sõbralikult laiali, oleks rohkem selliseid toredaid ametnikke.
Väike video pilvepiirilt
-
Purtse kindluselamu pilvepiirilt
Sai natuke täiendatud oma linnustest ülelendamise plaani. Seekord lisasime sinna Purtse kindluselamu. See on üks omamoodi kohake mis kuulub veel vist Lüganuse vallale, kuigi mingid jutud käivad selle müügi kohta. Iseenesest äge kohake, aga eks sellele ole nurgataguses päris keeruline kasumlikku rakendust leida. Selleks peab ikka väga hea äriplaan olema, puhtalt söögikohana ei ela seal ära. Pikemalt kindluselamu ajaloo kohta olen juba kirjutanud siin ja uuesti kirjutada pole mõtet. Aastate jooksul on seal käidud nii kogukonnatripiga kui ka niisama uitamas ning söömas. Söögid on seal enamjaolt olnud maitsvad ja teenindus hea.
Viimasel ajal on Purtse kindluselamu lahtiolek suhteliselt kaootiline ja koduleht on ka maas. Eks ta praegugi nägi välja suht õnnetu, aga loodame, et siia saabub ükspäev uus hingamine 😉 Muideks siinsamas läheduses Purtse jõe ääres on veel kindlalt 2 linnusekohta kui mitte 3, aga nende ülelend jääb teiseks korraks 😉
Väike droonivideo ka 😉
-
Stockholm. Ajaloomuuseum
Nädalavahetusel midagi tarka teha plaanis ei olnud, seega tuleb korraldada mingi plaaniväline asi 😀 😀 Võtsime puusalt tulistades Rootsi kruiisi piletid ja kimasime Stokki laiama. Kurja, laev oli silmini noori täis, kõik tulid 5 Miinust vaatama vist 😉 Laevas sõin kõhu täis, vaatasin põgusalt üle showprogrammi ja kobisin kotile enne kui kontsert hakkas. 5 Miinusest pole mul sooja ega külma. Hommikul arvas rahvas, et linna võiks sõita sadamast bussiga, jah tore mugav värk ostad äpis pileti ja sõidad. Tagantjärgi tarkusena ütlen, et ilusa ilma puhul pole küll pointi hullude rahvamassidega pool tundi bussi oodata ja siis pool tundi linna sõita. Käsitsi oled selle ajaga juba ammu kohal.
Stokis oli mul ainult üks plaan mis juba ammu sügeles. Eelmisel korral ei saanud ajaloomuuseumis sisse vikunäitusele ja kullakambrisse, seekord proovisin uuesti ja ennäe imet, kõik ilusti lahti. Vikunäitus on päris arvestatava suurusega ja siin on mida vaadata. Kõikvõimalikke ehteid ja relvi on nii, et tapab. Huvitav miks meil kardetakse hirmsasti selliseid edevaid asju muuseumis näidata. Kuigi viimasel ajal on sellel teemal näha mõningast progressi, näiteks Järvamaa muuseumis juba on ühtteist väljas. Näitusel on isegi mõned ruunikivid olemas. Ehted on siin äärmusest äärmusesse, võid näha lihtsat pronkstraadist kokku keeratud sõlge kui ka filigraanset täppistööd. Igatahes vikunäitus jättis vägeva mulje ja soovitan soojalt kõigil skeptikutel käia näitusel ennast harimas.
Kui üleval saalis näitusele tiir peale tehtud piilusin keldrikorrusel olevasse kullakambrisse. Turvatud on see päris korralikult ja ilmselt peabki, sest siin on ikka kümneid ja kümneid kilosid kulda nii ehete kui ka toormaterjali näol. Lisaks kullale on siin ka veel arvestatav kogus hõbedat. Muidugi pildistada siin veidi kehv, topelt turvaklaasid ja valgustus tekitavad hullult peegeldusi aga ühtteist sai siiski pildile ka nikerdatud 😉
Ühes saalis oli uus ajutine näitus Rootsi rahadest, eelmine kord oli siin Ojamaa lahingu ühishaua väljakaevamistest näitus. Mõni vaskraha on siin ikka arvestatava suuruse ja kaaluga. Palgapäeval saad 2 raha millele tuleb hobusega järgi minna 😀 😀 Kusjuures need 3 näitust on juba nii mahukad, et mujale ei jõudnudki, aeg sai otsa ja tuli vutvutvut laeva kobida 😉
