Sai läbi viidud järjekordne üritus. Seekord siis laternaretk ümber Valgejärve toredale väiksele seltskonnale. Ajastus ilma poolest oli viimane hetk, juba päeval läks sulaks. Õnneks sula matka alguseks ei olnud veel puid lumest puhtaks sulatanud ja laternate valgel nägi mets väga ilus välja. Teel uurisime miks ja kuidas kasutati lupja. Kahjuks oli ilm pilves ja seetõttu ei hakanud vaatetorni ronima. Matkarajal oli näha hulgaliselt metsloomade jälgi. Huvitaval kombel oli korralik matkarada sisse tallatud ainult Järveotsa järve parklast kuni Valgejärve vaatetornini. Sealt edasi üle Rukkimägede ringil olid ainult mõned üksikud jäljed. Allikani oli ainult üks käinud enne meid 😀 😀 . Allikal maitsesime värsket vett ja liikusime edasi. Jõudes tipi juurde tegime väikse lõkke, maitsesime kaasasolnud võileibu ja kuuma teed.

Kui kõhud täis rääkisime veidi laternate kasutamisest ajaloos. Lõpuks mängis Reet meile lõkke ääres šamaanitrummi ja rääkis veidi nendest saladuslikest trummidest.