-
Stockholmi muuseumide tuur
Ükspäev sai tehtud kiire trip Stockholmi. Hüppasime Tallinnas laeva ja panime minekut. Laeval tuleb ikka kõigepealt paar pilti Tallinna panoraamist teha 😉 Üle majade oli T1 vaateratas täitsa jälgitav, ehk saab ükspäev sellega ka tiir tehtud. Luusisime vähe laeval ringi ja otsisime Victoria uuenduskuuri jälgi. Midagi erilist nüüd küll silma ei hakanud, kuigi natuke puhtam ja kuivem tunne oli. Kultuuriprogrammi vaatama minna ei viitsinud, selle asemel läksime hoopis sauna. Saun oli täitsa mõnus ja mullivann ka. Hea rahulik oli seal tiksuda, rahvast peaaegu ei olnud. Peale sauna kobisin kotile.
Hommikul peale sööki läksime käsitsi linna laiama. Kuna ilm oli vähe tuuline otsustasime teha tubase tripi ja ette võtta mõne muuseumi. Kõigepealt kargasime sisse ajaloomuuseumi. Muuseum oli tasuta sissepääsuga aga krt sattusin valel ajal 🙁 See osa mida näha tahtsin oli kinni. Tuleb suvel uuesti minna vaatama kullatuba, kus on 52 kilogrammi kullast ja üle 200 kilogrammi hõbedast esemeid. Ja mis veel kõigeparem uudis, et järgmisel aastal avatakse seal uus vikunäitus.
Muuseumis sai vähe jäädvustatud valuvorme, ehteid jne, iial ei tea millal tuleb tuju midagi järgi teha 😉 Kuigi nii suure muuseumi kohta oli näitusel ehteid häbiväärselt vähe. Kolm suurt saali oli täis mingit kirikustaffi mis täiesti igav ja emotsioonitu.
Ainuke vägev ekspositsioon oli 1361 aastal Ojamaal toimunud lahingu ühishaudade arheoloogiline uuring. Sadu ja sadu sõdalasi oli maetud ühishaudadesse koos varustusega. Ilmselgelt on selline uuring arheoloogidele ja konservaatoritele päris kõva väljakutse. Päris hästi on säilinud erinevat tüüpi raudrüüd, rõngassärgid, kindad ja muu varustus. Keegi oli isegi ühe leiupõhise kinda teinud ja vaatamiseks välja pannud. Nii, et taaskehastajad siit piltidelt saate inspiratsiooni omale kindad teha 😉 Matjad olid vist aumehed, ühel vennal oli isegi kukkur papiga kaasas.
Eksponeeritud luustikel oli näha ikka päris jõhkraid raiumise jälgi. Pehmodel ei soovita isegi vaadata mitte. Väidetavalt on seal ühishaudades 1800 mättasse löödud talupoega. Ah jaa isegi sel ajal pandi luid klambritega kokku vist 😀 😀 Miski sääreluu on pronksplekiga paigatud kunagi kellelgi 😀
Edasi oli kolm igavat saali kirikustaffi. Siis natuke filmides kasutatud “ehteid”. Üks hiigelsuur Tuula tutulus oli isegi kasutusel 😀 ja tiibadega kiiver 😀 Ekspositsiooni lõpus oli veel installatsioon sugu tegevatest huntidest 😀 Suvel on natuke põnevam ilmselt, siis on siseõu ka avatud, seal käib viikingiteemaline tegevus. Iseenesest ajaloomuuseum põnev ja suur aga noh 3 saali igavat kirikut on ikka liiast….
Edasi lonkisime Vasa muuseumi poole. Põhjamaade muuseumi ja viinamuuseumi otsustasime seekord ära jätta 😀 Vasa muuseum oli päris kõva teema ja seda soovitan küll külastada. See on ehe näide asjast kuidas hea tahtmise korral saab terve laeva üles tõsta, konserveerida ja panna muuseumi kõigile vaatamiseks. Meil kahjuks ei saa isegi Salme vikulaevadest miskit näitust tehtud.
Vasa on maailma ainus säilinud 17. sajandi laev ja ainulaadne kunstiaare. Üle 95% laevast on algupärane, seda kaunistavad sajad nikerdatud kujud. 69 m pikkune sõjalaev Vasa uppus 1628. aastal oma esimesel reisil Stockholmi kesklinnas ja päästeti 333 aastat hiljem, 1961. aastal. Ligi pool sajandit on laeva aegamisi ja läbimõeldult taastatud ning nüüd on see peaaegu oma endises hiilguses. Kolm masti spetsiaalselt laeva tarbeks ehitatud muuseumi katusel näitavad, kui kõrged olid laeva algsed mastid. Vasa muuseumi 15€ pilet on täiesti asja eest. Üks kummaline asi oli ka… Välguga laeva pildistades jäid pildile terved pikad sirged read punaseid täpikesi. Mis need olid, või miks need välguga tekkisid ei saanud pihta 😀
Vasa muuseumist edasi läksime Viikingite muuseumi. Miski kummaline interaktiivse ja tavalise muuseumi hübriid. Paar vennikest näitasid ka veidi võitlust ja rääkisid varustusest. Üks väike saalike kus vaadata pole midagi. 16€ piletiraha eest seal nüüd küll midagi tarka ei näe. Igaljuhul mina seda muuseumi küll ei soovita, täiesti mõtetu teema. Aga noh kui raha üle on ja midagi pole sellega peale hakata siis võib külastada kah 😀 😀
Peale muuseumide üledoosi tiksusime vaikselt sadama poole tagasi. Pargis kollased ülased juba õitsesid. Miski Narva kirurg oli oma keskuse kah teinud 😀 😀 Sai veel jäädvustatud paar kohalikku linnukest ja olimegi sadamas tagasi. Laevas väike õhtusöök ja kotile 😉
-
Ruunide õpituba vol.4
Täna sai Viikingite külas läbi viidud järjekordne ruunitalismani õpituba. Sissejuhatuseks rääkisin veidi mis need ruunid on, kes neid kasutas ja kuidas. Peale seda arutasime veidi ruunide müstilist poolt. Kui eellood räägitud proovisid huvilised ise valmistada omale sobiv talisman. Selleks kasutasid meisterdajad oma vabal valikul kas puitu, kivi või nahka. Samuti said osalejad proovida erinevaid ruuni tegemise viise…. Kas joonistada pliiatsiga, lõigata noaga või kraapida “stiilusega”.
-
Ruunide õpituba vol.3
Täna sai Viikingite külas läbi viidud sel aastal juba kolmas ruunitalismani õpituba. Seekordseteks õpilasteks olid tore seltskond rahvatantsijad. Nagu ikka rääkisin sissejuhatuseks veidi mis need ruunid on, kes neid kasutas ja kuidas. Kui “teaduslik” pool lahti räägitud jätkas Reet müstilise poolega. Õpitoas osalejad said ise proovida valmistada omale sobivat talismani. Kasutusse läks nii puit, kivi kui ka nahk. Samuti prooviti erinevaid ruuni tegemise viise…. Kas joonistada pliiatsiga, kraapida stiilusega või lõigata noaga omale meelepärane ruun.
-
Ruunide õpituba vol.2
Täna sai Viikingite külas läbi viidud ruunitalismani õpituba õige pisikeste seltskonnale. Varem ei ole nii väikestele veel ruunidest rääkinud. Tegemist oli Tallinnast tulnud venekeelse lasteaiarühmaga. Lapsed pidasid ennast üllatavalt hästi üleval ja said ilusti hakkama ruunide joonistamisega. Sissejuhatuseks rääkisin veidi mis need ruunid on, kes neid kasutas ja kuidas. Kui “teaduslik” pool lahti räägitud jätkas Reet müstilise poolega. Huvilised said proovida ise valmistada omale sobiv talisman. Selleks sai kasutatud nii puitu, kivi kui ka nahka. Samuti sai proovida erinevaid ruuni tegemise viise…. Kas joonistada pliiatsiga või kraapida stiilusega. Nii väikestele igaks juhuks väga teravaid skalpellnuge kätte ei andnud 😉 Lõpuks kui kõigil talismanid valmis täiustasime vastavalt soovile mõnda neist nööriga, et saaks kaelas kanda.
-
Ruunide õpituba
Uue aasta esimesel nädalal viisime Viikingite külas läbi ruunitalismani õpitoa ühele toredale seltskonnale. Sissejuhatuseks rääkisin veidi mis need ruunid on, kes neid kasutas ja kuidas. Kui “teaduslik” pool lahti räägitud jätkas Reet müstilise poolega. Huvilised said proovida ise valmistada omale sobiva talismani. Selleks sai kasutatud nii puitu, kivi kui ka nahka. Samuti sai proovida erinevaid ruuni tegemise viise…. Kas joonistada pliiatsiga, kraapida stiilusega või lõigata noaga omale meelepärane ruun.
Lõpuks kui kõigil talismanid valmis täiustasime vastavalt soovile mõnda neid nööri või nahkpaelaga, et saaks kaelas kanda 😉
-
Ruunide tegu
Viikingitekülas sai läbi viidud mõned ruunide õpitoad kus sai osalistele veidi tutvustatud ruunide saamislugu kuni tänapäevani. Sai katsetatud neid traditsiooniliselt kraapida, joonistada või lõigata kivile, nahatükile, puidule. Kive sai rannast. Nahka jäi järgi vöö ja vöökoti teost. Puiduga vähe probleemi…. Lõpuks inspekteerisin läbi kuuris puuriidad…. Leidus nii kaske, kuuske kui ka kirssi, ploomi…. Mõeldud tehtud… saag keldrist välja ja seibe saagima. Paar tundi möllu ja terve kilekotitäis klotse-seibe olemas. Aga kurja küll… neid veel vaja tiba lihvida jne. egas midagi kott ja lintlihvija kaasa ja sõbra juurde maale…..
Valmis tükid sai suuruse ja kuju järgi sorteeritud, ruunimärgid peale ja voilaa… saidki ruunid 🙂
Siis oli vaja veel kotikesed sebida, veidike ilusamaks tuunida ja tulemusena valmis mitu komplekte ruune, millest mõned on Viikingite külas ja osad Iisaku muuseumi müügiletis omanikke ootamas. Oma poodi jäi ka 🙂