Vanast vöörihmast sai kopp ette.. Aga see tegemine kohe niisama lihtne ka pole. Kõik vajalik staff vaja ju kuskilt kokku sebida.. Eks tuli üks Tartu sõit ette võtta. Jõgeval väike kohvipaus ja nahavabriku külastus. Vajalik nahk sebitud panin edasi Tartu poole. Tartus Kaspari juures sai tükk aega vidinaid näpitud ja lõpuks meelepärased välja valitud 😉 Vaha sebisin ka mesinikult.

Kodus tagasi…. nahk ribadeks ja läks vahatamiseks. Mäkerdasin naha vahaga kokku, natuke fööniga sooja ja imbus ilusti sisse. Lõpuks Kasparilt sebitud vidinad rihma külge ja valmis saigi… Päris kobe ja meelõhnaline sai 😀 😀

Kui kellelgi tekib huvi sellise rihma vastu siis võin täitsa teha 😉