• Tripid,  Tsill

    Egiptuse trip. Hurghada. Politsei ja liiklus

    Sportlikust huvist sai veidi vaadatud politsei toimetusi. Autod on neil head ja ilmselt vastavalt vajadusele sõiduautod või kastikad. Džiipe ja tsikleid näeb ka, aga vähem. Ringi sõelutakse koguaeg ja igal pool, isegi hotellidest käivad regulaarselt läbi. Kuskil nurga taga kiirust mõõtmas neid ei näinud. Paikseid politseiposte ja blokkposte on ka päris palju. Isegi meie hotelli lähedal olid mõlemad olemas. Kuna see oli lähedal siis jalutasin aegajalt mööda ja vaatasin mis toimetused käivad. Pildistada neid ei tohi, kui näevad, et pildistad on kuri karjas. Vähemal juhul käsevad pildi ära kustutada aga võivad ka fotoka või telefoni ära võtta.

    Käisin paaril korral erinevates kohtades küsimas kas tohib pildidatada, vastus oli kategooriline ei. Postidel on tavaliselt katusealune kus auto sees seisab. Kuidas neil see tegelik töökorraldus on ei tea aga möödaminnes ühtteist ikka näed. Ilmselt tavainimene marsib mööda ja ei näe erilist midagi. Ühesõnaga tee on siin mitmerealine ja eraldusribaga, blokkposti juures on mitu “lamavat” ja tõketega liiklus piiratud nii, et mitu rida kokku aetud üheks reaks ja läbi sõidad siksakis. Otseselt lauskontrolli pole, aga markeeritakse ja pisteliselt kontrollitakse nö. “legoks”. Linnast väljuval suunal on ainult blokkpost aga kesklinna suunal on päris korralik teema. Blokkpost on mehitatud päris korralikult, mitu autot, tsikkel jne, isegi kergekuulipilduja toru jäi silma. Tee ääres on kergema varustusega politseinikud aga tee keskel eraldusribal on mõlemil suunal kõigepealt alustel laskeavadega kilbid ja täisvarustuses automaaturid jälgivad väga pingsalt liiklust.

    Siis edasi istub keegi ja näpib telefoni, tundus, et need on kontrollijad. Kui markeerijad annavad märku siis tema peab kinni ja kontrollib. Vähemalt mõnel korral tundus asi nii olema. Keskel on terve seltskond kes jälgib liiklust, siinsamas on ka laud kus süüakse – juuakse. Kesklinna minev suund oli kordades rohkem turvatud. Kõigepealt oli see ülalmainitud blokkpost siis sadakond meetrit edasi linna poole politseipost. Üks mees istub pidevalt autos ja kuulab eetrit. Auto kõrval on kuulivesti ja automaadiga paarimees laskeavaga kilbi taga. Ja veel veidi edasi linna poole on veel post. Aga see on vägagi märkamatu ja kui vaadata ei oska siis ei näegi. Kuskil heki vahel või all on veel täisvarustuses pehme kilbi varjus automaatur.

    Teel Luxorisse läbi kõrbe on ka siin seal blokkposte aga seal väga ei kontrollita. See hommikune söögi ja kempsupeatusega parkla oli ka politseid täis. Mitu autot, automaaturid katusel jne. Juba varasemalt vaatasin, et politseiautode numbrimärgid on politseil lausa politsei kirjaga. Siin peatuses jäi silma üks auto musta numbrimärgiga mille keskel kaalud. Küsisin giidilt mis värk, ütles, et see on maksukoguja auto. Linnades näeb selliseid siniseid nö. turistipolitsei putkasi, niipalju kui neist mööda jalutasin ei näinud nendes hingelistki. Hurghadas ühes kohas oli vennike putkast veidi eemal põõsa all tooliga ja näppis telefoni. Luxoris nägin isegi motopolitseid toimetamas, tõstuk kohal ja puha. Kiirabi masinad pole neil ka pahad.

    Kõrbes näeb selliseid blokkposte kus maas on laskepesa ja posti otsas ka. Luxorisse sissesõidul on need isegi mehitatud ja automaaditorud paistavad välja ja kus siin on kõikvõimalikke kaameraid…. Sellise pildil oleva soomustatud autoga veetakse raha pangaautomaatidesse. Isegi muuseumi turvameestel on automaadid 😉

    Natuke siis erinevatest sõiduvahenditest ka, see on siin väga kirev ja sugugi mitte kehv. Tsikleid näed muidugi igas asendis. Kiiver on siin nõrkadele, kogu tripi jooksul nägin ainult ühte tsiklivenda kiivriga. Kusjuures tsiklid tunduvad olema kõik mingid tundmatud Hiina tooted, välja arvatud politseil muidugi 😉 Oi ja sinna mahub peale palju, nii titemamma imikuga kui pinutäis lapsi. Mis on muidugi huvitav, et siin on tsiklitel ka ees numbrimärk.

    Teine silmahakkav töövahend on siin trike kui seda võib nii nimetada. Sellega tehakse kõike, veetakse kaupa, inimesi, prügi ja jumal teab mida veel. Nende koormakujundus on ka imeline. Kahjuks nagu ikka kipub olema ei saanud pildile hiigelsuuri koormaid mis kuskil vilksamisi mööda panid. Ja mis veel huvitav, et üsnagi tihti näed mõnda vennikest veel seal ulmekõrge kuhja otsas istumas ka 😀 😀 Luxorist pimedas tagasi tulles oli trassil ühe sellise riista peal koorem kõrgem kui mõnel rekkal, kahjuks seda kottpimedas pildile ei saanud. Kurivaimud kipuvad sõitma siin tuledeta 😀

    Autodega sama teema, väga levinud on Chevi kastikad ja veoautod. Pole selliseid meil näinudki. Nii mõnigi RAM hakkas silma. Täiesti tavaline asi on, et kastid on inimesi täis 😀 😀 Muidugi vahel näeb kaubakoormaid ka, mille koospüsimine ei vasta mingitele füüsika seadustele aga koos nad püsivad… Keset linna olid filmivõtted, Rami taga treila peal sõiduauto ja kaameramehed, nii filmitaksegi sõitvas autos toimuv 😉

    Ühistransport on ka päris huvitav. Üldjuhul on marsadeks Toyota bussid. ja need mahutavad täpselt niipalju kui sisse suudetakse pressida 😀 😀 Kui kuskilt taga otsast tahab keegi maha minna siis esimesed kobivad ilma kobinata maha ja pärast peale tagasi. Qenas näiteks olid marsadeks ka kuudiga kastikad, need samuti silmini täis rahvast 😀 😀 Päris palju tuk-tukke ka toimetamas aga samas Luxoris neid ei kohanud, seal hobukalessid igal nurgal. Taksod kipuvad olema kõik Hyundaid ja ühesuguse musta-oranži värvised. Taksojuhid päris tüütud, nagu longid mööda tee äärt nii kõik signaalitavad ja pakuvad küüti. Taksomeetrid on küll peal aga neid praktiliselt ei kasutata, seetõttu saab hinda väga hästi kaubelda 😉

    Qena ja Luxori kandis on linnapildis eesel täiesti tavaline, paar traktorit oli ka näha. Küsisin giidilt miks siin kogu põllumajandus on eeslite toel tänapäeval. Ütles, et traktorit kallis pidada, eesel on hooldevaba, isegi heina ei pea talle tegema, kõik kasvab aastaringi 😀 😀 😀 Idee poolest ju täitsa ivaga jutt, siin saab põllult aastas 3 saaki.

    Räägitakse, et vaene maa jne, aga kui linnapilti vaadata siis praktiliselt ronte ei näe. Isegi vanad autod on väliselt heas korras. Siin liigub igapäevaselt isegi selliseid rariteete mille eest meie hobitajad kõhklemata palju pappi välja köhiksid. Eks maapiirkondades on pilt teine, aga pole käinud ei tea… Kasutatuna Euroopast toodud auto tunneb ära enamjaolt selle järgi, et vanu numbreid ei viitsita maha kruttida 😀 😀 Kohalik number kruvitakse vana peale. Need tsisternid mis vahetpidamata ringi uhavad pole mitte kütsiautod vaid veeautod.

    Liiklusmärke on siin kõikvõimalikke, nii tavalisi kui plinkivaid, pöörlevaid jne. Juhilubadega pidavat imelik teema olema. Kui juba autokooli eest oled maksnud siis load saad kätte igal juhul, olenemata sellest kas eksami ära teed või kukud läbi. Linnas küll kiiruspiirang 50 aga siin lastakse nii kuidas keegi heaks arvab. Võrreldes Türgiga on siin ikka väike kaos 😀 😀 aga eks igalpool omad kiiksud. Kiirust piiravad märgid on Egiptuses nagu meilgi, aga Türgis võib tee ääres olla ka nt kiirust piirav märk numbriga 82 😀 😀 Liikluse ohjamiseks on tänavad täis “lamavaid”. Nagu ma juba varasemalt olen maininud siis kiivrid, liiklusmärgid, suunatuled ja muu taoline on siin mõeldud nõrkadele 😀 😀

    Ülekäigurada kui sellist kohtab siin samuti harva, üle tee minnakse sealt kus parasjagu vaja on. Isegi käisime niimoodi ja teeületus polnud mingi eriline probleem. Ringteel või peateel sõitmine ei tähenda veel, et sul eesõigus on. Nii kummaline kui see ka pole siis kogu selle kaose juures on liiklus vägagi sujuv. Ettesõitmise või vahele trügimise peale ei signaalitata vihaselt ega vehita kätega, näitamaks rahvusvahelisi rumalaid käemärke. Lihtsalt lastaksegi vahele. Iga kord kui kuhugi tripile läksime siis vaatasin huviga kuidas liiklus toimib. Igaks manöövriks käib törts signaali. See on nagu morse…. üks lühike törts või 2 törtsu või siis pikad törtsud… Kõik tähendavad midagi. Ja sõrmedega näidatakse ka. Kui tagumine auto tahab mööda kimada paneb taga törtsu signaali, siis esimene võtab koomale või kui ei saa koomale võtta siis näitab näppudega aknast, kas saab mööda panna või ei 😀 😀 Meil tavaliselt tehakse seda asja suunatuledega. Samuti käib näiteks pimedale ristmikule lähenedes törts signaali. Igatahes on see päris pull teema.

    Aga kõige põnevam elu liikluses hakkab alles pimeduse saabudes 😀 😀 Päris tihti tiksusin rõdul nosisin kas maasikaid või mangot ja imetlesin tänavaliiklust. Pooltuled suht vähe kasutust leidvad vidinad auto küljes. Aga selle eest kõikvõimalikku blingi…. Meie osad rekkamehed kes autodest jõulupuid teevad on selle kõrval ikka poisikesed. Ees, külgedel, taga või all võib ikka näha igat värvi tulukesi. Isegi värvimuutvaid led ribasid ja tabloosid näeb. Ja kusjuures ega tsiklimehed kehvemad pole 😀 😀 Proovi sa meil sõita, et ees on nt rohelised, sinised või punased tuled. Kohe oled riigi suursponsor 😀 😀 Kurrja vat see on elamus omaette.

  • Muu värk

    Hoarder Õismäe moodi ehk mida kõike inimesed koguvad.

    Sai abiks käidud ühe kadunukese ühetoalist korterit koristamas. Kurrrrja küll mida kõike siin ei ole, isegi asjade sorteerimiseks pole kohta. Tuimalt prügikottidesse ja prügimäele. Kogu see nassvärk tuli viiendalt korruselt veel kuidagi mööda treppe alla tarida. Huvitav miks inimesed koguvad rämpsu, nagunii käid väljas võta kotiga näppu ja mine viska möödaminnes prügikasti aga ei…. kõik purgid, keefiripakid, toidukarbid, saiakotid, pudelid jne ladustatud toas. Isegi õlleankur oli tihedalt täis topitud saiakotte.

    Mööbel ehitatud käepärastest materjalidest naelu kasutamata 😀 😀 Nöör aitab kinnitada kõike 😉 Voodi üles laotud lauajuppidest ja praktiliselt ilma vahedeta… huvitav millal ta seda ehitas ja kuidas viitsis kogu selle kuhja kuskilt jupikaupa kohale tarida. Remondiga on siin korteris ka mitte just kõige parem sõprus olnud. Ah jaa süüa tehti siin mitte köögis vaid elutoas ja teravam silm leiab piltidelt ka selle täpsema koha 😉 Raamatud küll ilusti riiuli laadses asjas kus iga alumine rida hoidis paigal ülemist aga aru küll polnud saada mis raamatutega tegu. Kõik ilusti paberisse pakitud ja paari – kolme kaupa veel eraldi kilekottides.

    Elekter oli korteris ikka korralik elektriku õudusunenägu 😀 Ainult miski pikenduste teema ja, et elekter jalga ei laseks nööriga kinni seotud 😀 😀 Virnade viisi sigarillode karpe kus kruvid, poldid, naelad jne ilusti sisse ritta laotud. Väga ratsionaalselt ruumisäästu mõttes keefiripakid lahti lõigatud ja piimapudelid sisse pandud 😉 huvitav, et kuskil ei olnud näha neid keefiripakkide ülemisi pooli… äkitse need ikka jõudsid prügikasti. Igati praktiline purkide ärakasutamine sokkide, kinnaste, trussikute jne hoiustamiseks.

    Tegelikult oleks saanud veel kokkuhoidlikumalt kui keefiripakkides olevad piimapudelid ka midagi täis oleks pannud 😉 aga võibolla olid need meelega tühjad, et kui enam kuskile ei mahu siis saab sinna panna. Muidugi kilekottide kogujate jaoks oli seal täielik klondike, ikka selliseid ägedaid kotte oli, et anna olla. Kõikvõimalikke vinkli-, torujuppe, metallplaate, suurte kerade viis traati jne jne. Kusjuures enamus sellest rämpsust ilusti pakendatud nagu jõulukingid 😀 😀 Vaatad ilus pakk, harutad paela ja paberi lahti ning voilaaa… sees on näiteks kaks lauajuppi või torujupp 😀 😀 Muidugi neid väikseid ajalehte pakitud pakikesi kempsus kraanikausi all virnas ei hakanud lõhna tõttu igaks juhuks isegi mitte avama…. Las see rõõm jääb mõnele jäätmejaama töötajale 😉

    Kõikvõimalikke seepe, pesupulbreid ja muud mudru nõrkemiseni. Selle seebi ja pesupulbrikogusega mis seal leidus saaks sada aastat pesta 😀 Kusjuures siin leidus ka üks selline huvitav pesupulber millest ma isegi kuulnud ei olnud varasemalt…. nii universaalne asi, et sellega võis pesta nii riideid, aknaid, autot kui ka toidunõusid, ühesõnaga kõike. Isegi Eesti tubakatööstuse hiilgeaeg oli esindatud

    Mnjh, ega keldriboks parem polnud, tegin ukse lahti ja maast laeni rämpsu täis. Vot nii, ühetoalisest korterist sai terve suure prügikonteineri täis, mitu kuhjaga kärutäit jäätmejaama veetud, mitu hunnikut küttepuid, muuseumile eksponaate jne jne. Kokkuvõtvalt nägi see asi nii kole välja, et kodus vaatasin kohe kriitilise pilguga ringi ning palju “äkki läheb vaja” mõttega mudru lendas suure kaarega prügisse.

    Peale mitmeid pikki päevi ja kilomeetreid tallates mööda treppe üles-alla sai elamise lagedaks. Siit moraal, ükskõik mida sa kogud tagavaraks või milleks igane, siitilmast lähed minema nagunii tühjade pihkudega jõudmata kõike seda kasutada. Ärge jätke kõike seda “päranduseks” järeltulijad seda nagunii ei hinda.

  • Tripid,  Tsill,  Viimne puhkepaik

    Korraks Rakverre

    Pidime minema korraks Rakverre ühte objekti üle vaatama ja siis koju tagasi. Asja uurides selgus, et päris koledas seisus see kalmistu osa, aga saaks veel asja kui käsile võtta. Kalmistut uurides nägin kuidas miski vennikene tuli autoga parklasse haaras autost lilled ja kadus võssa…. Natsi aja pärast tuli lilledeta tagasi ja kimas minema. Hing ei andnud rahu mida värki ta seal kalmistu taga võsas lilledega tegi 😀 😀

    Egas midagi, käisin piilumas mis värk on. Oi kurja… tuli välja, et võsas miski hauaplats. Ja sugugi mitte kalmistu piirides. Asi vinksvonks korras, värsked lilled ja küünlad ka. Algul mõtlesin see jumal teab mis värk.. koha nimi juba ju selline põnev 😀 😀 “Palermo” Millest sellel kohal selline nimi ei tea. Uurisin vähe ristilt mis värk sellega on. Tuli välja, et see rist tähistab sadade Vene tsaariarmee sõdurite ja allohvitseride matmispaika. Sõjamehed surid Krimmi sõja päevil 1854 – 1855 siinmail levinud koolera- ja tüüfuseepideemia ohvritena. Polnud varem isegi kuulnud sellisest matmispaigast sealkandis.

    Kui juba sealkandis siis tuli ikka see uus Rakvere tsillimiskoht ka üle vaadata. Mnjaa päris korralik arendus vallimäel tehtud. Lava, pingid, sillad, kõnniteed jne. Äge igatahes, ainult vähe nüri oli see kõnniteede imepeenike killustikukate mille tassib jalgadega laiali. Kõik trepid olidki seda juba täis. Killustiku asemel võiks küll sellises kohas vähe mõistlikum lahendus olla. Kui nad sellesse kompleksi nüüd suudaksid sebida ka kasutult seisva tuuliku oleks asi veel ägedam. Plaanisime korra linnusesse ka minna aga tuli üks kiire töö vahele ja tuli toimetama minna 😉

    Võtsime suuna siis mitte kodu vaid hoopis teisele poole 😀 😀 Torma kalmistul oligi veel käimata 😉 Enne kalmistule asjatama minekut tuli ikka kirik ka üle vaadata. See jälle natuke teistsugune. Muidu tavaliselt on kirikutornis kas kukk või rist kui just mitte arvestada Kanepi kirikut mille tornis on aotäht. Siinse kiriku tornis on aga nii kukk kui rist. Jälle midagi uut. See kirik olla siinkandis juba kolmas ja sellel on põnev saamislugu. Nimelt kui keisrinna Katariina II külastas Eesti- ja Liivimaa kubermange, esitles pastor Eisen ennast keisrinnale Ninasi postijaamas ja andis talle soola-leiva asemel kirsse, eelmise aasta õunu ja tsentifoolia roose, mispeale keisrinna olla küsinud: «Kelle inetu vana kirik oli 20 versta eespool, kust ma mööda sõitsin?» Kuulnud, et see ongi pastor Eiseni kirik, soovitas valitsejanna Liivimaa kindralkuberneril Browne’il, kes teda oma kubermangu piirides saatis, uue kivikiriku ehitamisega kiirustada. Teatavasti tähendas keisrinna soovitus tegelikult käsku, alustati kiriku ehitust juba järgmisel aastal ning see õnnistati 1767. aasta maikuus. Kirikul on veel üks iseärasus, nimelt on ta natuke laeva kujuline… keskelt laiem kui otstest. Aga miks tornis on kukk ja rist ei saanudki teada…. Kiriku taga oli päris äge ja korralik kemps. Ehitusmeister oli isegi oma nime naeltest meisterdanud seinale 😉 Siinsamas on ka vabadussõja ausamba tükid, need ilmselt originaali säilinud osad. Uus ausammas on paigaldatud kalmistule.

    Kalmistul tegime kiirelt töö ära ja uurisime veidi mida põnevat siin on. Paar teistsugust risti jäi ka silma kiire tudeerimise käigus. Ja muidugi kabel on siin äge, nagu väike kirik.

    Kui asjad aetud võtsime suuna kodupoole. Teel põikasime korra läbi veel laiuse linnuse juurest. Mõned head aastad tagasi oli siin ikka puhas ja korras aga nüüd…. Ilmselt prügi pole siin ammu ära viidud, kõik on kuidagi trööstitu ja mahajäetud. Iseenesest on see olnud päris kõva linnus kunagi. Püstitati see ordu valduste kirdeossa tähtsa maantee teetõkkelinnusena. Laiuse paikkonda läbinud tee ühendas tollal kahte tähtsat maanteed Tartu-Jõhvi maantee ning praeguse Piibe maantee sihti mööda kulgenud Tallinna-Tartu maantee. Seda teed mööda oli Kesk – Eestist võimalik pääseda Virumaa idaaladele ja sealt edasi Venemaale. Siin on möllanud poolakad, rootslased, venelased ja krt teab kes veel. Aga täpsemalt saab lugeda siit.