-
Talvel Minskis tsillimas
Seekordse Minski tripi orgunnisin lihtsalt tsillimiseks. Mingeid plaane ei teinud, vaid plaan oli tiksuda niisama. Hotelliks ikka traditdsiooniline Belarus keset linna. Kõik on aknast näha ja kesklinn üle õue
Õhtul tiksusime raamatukogu juures ja vaatasime tuledemängu, turnisime raamatukogu katusele. Sealt päris hea vaade linnale. See tuledemäng on vaatamisväärsus omaette. Krt korralikku pilti ei saanud statiivi unustasin koju 🙁
Järgmisel päeval luusisime natuke kesklinnas. Käisime maaaluses kaubamajas ja raudteejaamas, kus näeb ikka põnevaid silte 😀 Ah jaa Ostap Benderiga rääkisime ka paar sõna 😀
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Stockholm
Tiksusime sõpradega igavusest niisama….. Mõtlesime, et mis me ikka niisama passime, hüppame paati ja paneme Stokki 😀 Sebisime piletid ja juba olimegi teel D – terminali. Laevas tsillisime kõikvõimalikes kohtades seni kui kopp ette sai ja kotile kobisime.
Hommikul kui kõht täis kobisime välja dekile. Väikestesse kaljusaartesse olid militaristid hulga käike uuristanud ja isegi tehnikat oli mõnes kohas näha. Samas oli hulgaliselt ka pisikesi saarekesi millel pesitsesid linnud. Linnusitasaartel ei kasva peale raagus puude midagi 😀 Saared on lindude poolt nii täis lastud, et on sitast valged 😀
Sadamast panime käsitsi kesklinna poole. Kuna aega oli siis vaatasime igasugu kujukesi teel ja astusime sisse ka muuseumi.
Muuseum oli päris suur aga midagi ulmeerilist ei olnud. Riided, jalatsid ja muu eluolu.
Lõpuks kui mööda promenaadi kesklinna jõudsime läksime vaatama mis Karla teeb. Sattusime täpselt vahtkonna vahetuse tseremooniale. See oli päris huvitav ja kestis pikalt
Lõpuks kui tseremoonia vaadatud luusisime vähe linnas ja panime vaikselt sadama poole tagasi. Teel sadamasse läksime kohalikku teletorni. Seal oli päris kobe kohvik ja muidugi ka vaated linnale olid ka päris head.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Euroopa naba uurimas
Sõber kutsus Euroopa naba avastama. Mis mul saab trippimise vastu olla. Päälinnas kobisime eesti aeru peale ja minekut…
Otse ei saanudki euroopa nabasse, väike kõrvalpõige tuli teha
Lõpuks sihtkohas, ühistranspordiga hotelli ja linna laiama. Natuke linna uudistatud ja raekoda ka nähtud sai mindud hotelli kotile.
Järgmine päev oli vabakava. Mis meestel ikka muud teha kui autosi vaadata 😉 eriti kui need on üle õue. Eks ma siis veetsin pool päeva autode keskel 😀
Järgmisel päeval kolasin linnas kõikvõimalikes kohtades. Proovisin süüa ka seda paksu vahvlit, neid siin igal letil sajal erineval moel… Aga noh ei maitse mulle need. Pissiv poiss oli ka alles ja muudkui pissis ja pissis ja pissis 😀 Vanalinnas lammutati ägedalt maja 😀 Fassaadi hoiab raam püsti aga tagant tõmbab kopp kõik lagedaks 😀
Ühel päeval käisime sõbraga mini euroopas kah. Isegi meie Paks Margareta oli olemas. Kah selline huvitav atraktsioon kus kogu euroopa ühel platsil koos… Igatahes tasub vaatamist
Ükspäev käisime parlamendis kah. Läksime läbi pargi, nägime parditaksot. Parlamenti sisse saamine käis päris kiirelt. Mingi tädi tuli alla ütles ma tema külaline… Turvamehed panid mu koridoris miski ristikese peale seisma, küsisid dokumenti, tehti viuh mu molust pilt ja juba prinditigi välja plastikkaart andmetega. Sellega sain sisse. Aga sees käi kus tahad keegi miskit ei küsi. Eks ma siis käisin luusisin mööda saale jne. Lõpuks käisin ladvas söömas ka töötajate sööklas. Miskid saadikud seal midagi kobisesid, et praegu nende söögiaeg ja pärast külalised aga ega ma siis aru saanud mis nad tahtsid. Söök anti ikka kätte kobinata kui ma õlgu kehitasin ja ütlesin ma ei saa sittagi aru mis te seletate 😀
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Minsk
Seekord sattus Minskis luusimiseks jube niru ilm. Õnneks ei sadanud aga jube udu. Tegelt pole sitta ilma on hoopis sitt varustus 😀 Nagu Minskis traditsiooniks tuleb ikka vähemalt rahvusraamatukogu juures ära käia 😀
Kui kohustuslik tuur tehtud mööda peatänavat, tuleb ajalooga tutvust teha. Tutvusime siis vähe suure isamaasõja muuseumiga keskväljakul. Jäädvustasin ka mõned objektid. Nüüdseks on valmis täiesti uus muuseum, mida plaanin ükspäev kindlasti külastada
Muidugi omaette vaatamisväärsus on õhtune Minsk, mida peab kaema promenaadilt oma silmaga 😀 Kusjuures keskööl kustutatakse ära kõik see bilng valgus ja jääb ainult tänavavalgustus. Keset linna on jõkke tehtud väike tehissaareke, kus mälestusmärk Afgaanis langenutele ja pisike ingel. Kohalik pulmakomme on see, et peigmees peab pruudi süles üle silla saarele viima ja pruut peab seal katsuma lasteõnne saamiseks ingli tiiba 😀 😀 Aga tegelikult näpivad kõik ingli tilli 😉 see särab nagu päike 😀 😀
Minskis on ka päris palju parke ja igast pargist või suuremalt tänavanurgalt leiab kõikvõimalikke pronkskujukesi. Kusjuures kõigil neil on mingi oma lugu. Näiteks turu ees on sihvkamüüja kuju. Väidetavalt oli seal kunagi olnud memmeke kes müüski sivkasi aga tema lahkus taevastele jahimaadele. Mälestuseks pandigi kuju. Ah jaaa Vovka väljakul on maa all 3x kaubamaja mis nõuab ka kindlasti oma silmaga üle vaatamist. Kaubamaja parkla om ka maa all. Saad kas mööda kaldteed või liftiga alla
Muidugi siltidega on seal nagu on 😀 Oma keel neil ju aga mõnda sõna näed ja tead mida see vene keeles tähendab siis on tilgad püksis 😀 Nii mõneski spordikompleksis näeb WC huvitavat installatsiooni 😀
Ükspäev katsetan ära ka mõne valgevene sanatooriumiKui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Minsk-Brest
Panin sõpradega kamba kokku, sebisime Tulika rendist auto ja kimasime Valgevenesse tuulduma. Minskis Eesti saatkonnas oli tulek kokku lepitud. Parkisime auto saatkonna hoovi ja ise linna laiama… Ööbisime otse kesklinnas kaubamaja kõrval sebitud korteris 😉
Õhtul enne kotile kobimist panime plaani paika, et hommikul Bresti minek… Hommikul kui kõik pestud-kustud-kammitud võtsime auto ja andsime tuld Bresti poole. Minski servas turnisime korra ka miski kurgaani otsas… nägi päris kaugele. Mõned vennikesed olid vist tulnud kurgaani vaatama tankidega… igatahes olid ilusti parklas pargitud 😀
Kimasime edasi… Vahepeal põikasime ka trassilt kõrvale Hatõni memoriaali vaatama. Ärge ajage Hatõni segamini Katõniga…. need kaks eri asja. See olevat olnud pisike külake metsas mille Aadu mehed maatasa tegid. Memoriaal iseenesest päris sünge. Korstnajalad väidetavate talukohtade peal püsti koos nimedega kes ära tapeti selles talus… Kellad löövad… tekitavad päris sürr oleku…. Igatahes tasus vaatamist…
Kui see ka vaadatud sügasime edasi… Ah jaaa täitsa maksuline kiirtee oli…. igavene lai ja sile, lubatud oli 120 km/h, me nagu turistid ikka üritasime siis kah 120 sõita. Krt kõik panid meist mööda nagu postidest isegi žigullid….. Vaatasime, et 150 oli see tempo millega kõik lasid trassil. Miilits mõõtis kiirust aga maha ei võtnud…. Pärast kohalikelt küsisime mis värk… öeldi, et 150 ei võta miilits kiirteel maha aga nagu üle lased saad trahvi 😀 😀 Lõpuks jõudsime Bresti…. Kõigepealt sattusime väidetavalt endise NSVL kõige suuremasse raudteemuuseumi. Kõik eksponaadid pidavat olema töökorras. Muuseumi väravas sattusime kokku ühe papiga kes oli just pinsile jäänud. Kuuldes meie eestikeelset juttu kargas kohe ligi, et tal ka keegi eestist pärit ja meie nagu zemljakid talle. Haaras kohe meil nööbist ja tegi vägeva ekskursiooni….
Marssisime üle tee Bresti kindlusesse. Kah päris kõva memoriaal….. Luusisime seal tiba ja siis veel kindluse taga mingil surnuaial.
Peale kultuuri manustamist mõtlesime sööma minna… Tee ääres suur kaubamaja, hüppasime sisse…. Ennäe kohvik aga krt püstijalakas ja noad kahvlid ketiga laua küljes kinni 😀 😀 . Küsisin kohalikelt kas mingi normaalne söögikoht ka om. Mainiti, et kõrvaltänavas on Itaalia restoran aga kohalikud seal ei käi, väga kallis pidavat olema. Muud üle ei jäänud otsustasime minna… kõhud olid ilgelt tühjad… Leidsimegi üles selle resto. Suht muljetavaldav oli… Suured kapid turvad olid uksel, sees tuli riided garderoobi anda nummeri vastu…. juhatati lauda ja anti menüüd näppu…. Valik oli hea… mõtlesime, et kõik tellivad erinevad road siis saame maitsta kõike 😀 Näljasem tellis kohe pizza 😀 teised veel mõtlesid…. lõpuks said tellitud söögid – joogid ikka korralikult nagu kombeks 😀 Et kui juba prassimiseks läks siis las olla 😀 Oh sa püha petlema pasahärg… kui siis see kõigepealt tellitud pizza toodi….. mõtlesime kes selle ära sööb, sellest oleks meile kuuele jätkunud 😀 Kohe toodi ka muu tellitud staff… no seda oli ikka palju… me tükk aega pugisime ja ägisesime.
Mõtlesime, et krt palju arve tuleb.. ära ka joosta ei saa, riided võeti ära 😀 ilmselt tuleb nõusid pesema jääda… Lõpuks küsisime arve….. Kuis see toodi ei saanud s…. aru kas see oli ühe inimese arve vai kõik kokku…. Küsisime jõhvikalt järgi mis värk on.. Pidavat olema kõik kokku… meil kukkusid lõuad põlvini lahti… Kuue inimese arve… söögid, joogid, veinid oli kokku ca 40€. Kaasa pakiti veel pool pizzat mida ei jõudnud ära süüa.. Veeresime kuidagi autosse ja panime tuld Minski poole.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Minskisse tuld viimas
Sõbral vaja üks julla Minski viia…. ise minna ei saa 😉 Kesse siis ikka läheb kui mitte mina 😀 😀 . Julla autosse ja tuld, 800 kiltsa pole ju miski maa… Piiril järtsu eriti polnud, tunnikesega sai üle. Lõunaks Minskis, julla üle antud ja hotell sebitud….. Hotelli restost linnale ikka ulme vaated.
Luusisin vähe pargis ja promenaadil. Linn tegelt sitaks puhas ja ilus. Vanalinna väga ei ole, see pommitati sõja ajal maatasa. Pargid on väga maitsekalt tehtud ja seda vene bling-blingi ei ole. Mis on muidugi äge… kõikvõimalikke pronkskujukesi on pea igal nurgal..
Kui linnas luusitud ja mant koju ostetud kobisin hotelli kotile… Hommikul tuld kodu poole. Vahva linnake… Käin siin veel korduvalt 😀 😀
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
