-
Kuidas ma Kiievis käisin
Ükspäev küsiti kas ma Kiievi tahan minna. No mis mul saab selle vastu olla kui trippida saab. Nagu juba traditsiooniks kujunenud euroopa poole minekul tuleb peatus Leedu 19-ndal . Saab selga sirutada, süüa olematu raha eest ja natuke loomi vaadata. Kui kõik need eelpool kirjeldatud protseduurid tehtus läks sõit edasi…
Nagu ikka on Poola meil imedemaa…. Kummalised sildid mis ilmselt neil midagi muud tähendab kui kerakolli 😀 😀 Keset heinamaad olev baar ja pikk sirge tee jne.
Vahepeal ööbisime mingis pansionaadis keset suurt parki. Baaris oli äge topisepaar jänkuonu ja rebaseonu maiustasid kokteiliga.
Kiiev krt igavene pirakas linn… Kobisin kohe vanalinna laiama, see igavesti kõrge mäta otsas ja vaade sealt päris hea. Jõel terve joru igasugu laevukesi, mis tegelikult on restoranid. Dnepri jõe kaldal oleva kraana otsast sai kummiga alla karata. Kusjuures selle atraktsiooni juures oli alati järts niipalju kui ma sealt mööda käisin. Sild üle jõe oli nii pirakas, et suured laevad panid alt läbi viuh ja viuh. Mis eriti äge laevad uhasid edasitagasi nagu meil autod Tartu maanteel ja metroorong paneb ka üle silla. Teisel pool ongi peatused maa peal aga Petshershkaja lavra poolel paneb sillalt viuh otse maa sisse 😀 😀 Kalamehed istusid sillal püüdsid kala selle liikluse vahel. Vot ei saa aru mis moel nad tundsid näkkamist 😀 😀 Korki peab ilmselt binokliga vaatama 😀
Aprilli kohta oli jube soe ja kõik õitses. Vanalinnas on päris vägev kirikukompleks suure kiviaia sees Petsherskaja lavra . See on nagu täiesti omaette linn linnas. Seal pidavat olema ka munkade poolt uuristatud käigud aga seal ma ei käinud. Vaade oli muljetavaldav, kirikutes sees pilti teha ei saanud, vanamutid lendasid kohe peale kui fotokat nägid 😀 Isegi tuvila oli kirikute juures olemas. Huvitav milleks?? Vanasti oli kas kirjatuvi või söök. Tänapäeval ilmselt tilulilu või söök. Päevitajaid nägi igal murumättal. Pauka oli ka pesakonna tuulduma toonud. Kellegi 5 jalaga hobune näksis kah rohtu 😀 😀
Sama mätta otsas kus on kirikukompleks on veidi edasi igavene suur 2 MS memoriaal ja muuseum. Rodina mat paistab üle linna. Luusisin ja uudistasin õhtuni seal. Muuseumi sisse ei hakanud minema. Jätsin selle järgmiseks päevaks.
Järgmisel päeval külastasin muuseumi. See oli päris huvitava ülesehitusega, saalides liikusid ühest ajastust teise. Igas saalis oli oma ajastu täpselt kronoloogilises järjekorras. Muuseumis eksponaate kõvasti. Ka koonduslaagrite teema oli täiesti eraldi saalina.
Päris karm oli see koonduslaagrite teema. Tegin paar pilti kah toodangust aga siia kõiki ei pane. Siin pildil on näha inimnahast sõrmikud.. Oli veel inimrasvast seep ilusti pakendatud ja kiri kah peal millest tehtud, kellakottidest tubakakotid jne jne. Üks saal sisaldas ainult rindelt tulnud teateid surma saamise või teadmata kadumise kohta, terved seinad olid neid täis. ilmselt oli neid seal tuhandeid.
Pealemuuseumi külastust kolistasin mööda linna, poes oli isegi kohalike toodete kõrval Rakvere viinerid saadaval. Kuskil nurga taga oli Olympic casino kah 😀 😀 Ja maailm on ikka imepisike, tiksusin vaikselt üle silla ja vaatasin kuidas kalamehed kala püüavad. Üks vend vaatas otsa ja küsis puhtas eesti keeles… sa küll kohalik pole 😀 sul eestlase nägu 😀 Rääkisime tubli tunni temaga seal juttu, proovisin isegi kala püüda tema õngega. Tuli välja, et kalapüük käib tundega 😀 korki polegi nagu talvel sikutiga jääaugust. Aga krt üles andis ikka kerida, üle 50 meetri pidavat olema kõrgust sillal. Vana oli pärit Keilast ja õde pidavat praegugi seal elama 😀 Nii, et tegelikult on Kiievis vaadata sitaks.
-
Viljandi
Läbisõidul Viljandist käisime sõpradega vaatamas kas lossimäed on ikka alles. Kõik oli omal kohal ja ka vaadeldav. Puud ei olnud veel jõudnud korralikult lehte minna, et vaateid varjata. Turnisime veidi kõikvõimalikes kohtades ja tegime mõned fotojäädvustused. Kahju, et meil enamus linnuseid hävitati sõdade käigus ja nende mastaapsust võib ainult oletada.
Kui lossimäed uudistatud ja rippsillal kah jalutatud lonkisime linna poole. Vahepeal piilus orav oksa pealt mida me toimetame. 😉 Viljandi on üks maasikane linnake
-
Minsk 10 aastat tagasi
Nii nagu ikka, tuleb kui vähegi võimalik kuskil trippida. Kuna pool euroopat läbi uhatud ja selliseid kohti mis hirmsasti tagasi tõmbaks väga ei ole. Siis Minski kohta seda öelda ei saa, sinna tõmbab ikka tagasi. Ääretult puhas ja rahulik linnake. Kohe selline zennnnnnnnnnnn 😀 😀 Seekord sattus olema kogu tripi ajal väga mõnus soe ilm. Ja mis oli eriti äge, et hotelli läheduses olevas pargis olid olnud äsja mingid linna haljastajate võistlused. Muljeid olid ägedad.
Huvitav miks meil selliseid asju ei võiks korraldada…. Kusjuures fotodelt ei paista üldse nii äge välja kui tegelikult oli 😉
Minsk on selline kontrastide linn, pargis võid vabalt näha hobust muru niitmas ja parte p… täitamas 😀 Panime seekord rohkem rõhku parkidele ja kujukestele. Kindlasti tuleb Minskis vaadata inglit kuldse m… jne.
Promenaadi ääres kolasime ühes kirikus, seal oli just käimas kohalik pulmatseremoonia.
Kolistasime veel vabaduse väljakul. Piltidel paistavad ägedad klaaskuplid. Need on tegelikult maaaluse kaubamaja aknad. Väljaku servas on selline vahva punastest tellistest kirik. Seal oli ka tulemas mingi pühadetseremoonia, kõik oli ehitud
Järgmisel päeval käisime rahvusraamatukogu lähedal oleva puukiriku ehitust piilumas. Oli teine peaaegu valmis. Astusime läbi olümpialaste treeningkeskuse juurest ja suundusime turule. Turg keset linna täiesti arvestatava suurusega ja saadaval kõik mida hing ihkab. Kui meil prooviks turul keegi keset suve niimoodi liha müüa oleks turg juba kinni pandud ja miljon trahvi väänatud 😀
Peale turulkäiku käisime veel pildistamas fotograafi juures. lubas pildid koju saata aga siiani ei ole 😉 Postiljon kimas meile rattaga järgi ja tõi paki kah. Jube korralikult oli pakitud… ei saanudki lahti See pole miski meie Omnivää värk. Pargis rääkisin paar sõna Ostap Benderiga ja sebisin miski kaabuga totsiga
Ja saigi meie tegus tripp läbi ja padavai kodupoole jälle
-
Arad
Sõpradega jälle minek…. Seekord Rumeenia 😉 Nagu alati kohustuslik peatus Leedu 19-ndal. Kõhud täis, loomad vaadatud panime edasi
Lõpuks kohal ja staff hotelli. Hotell Parc kesklinnast ca 5 mintsa kaugusel pargis. Jõgi kah üle õue kohe. Hotell ise päris kobe. Linn ka äge, suht roheline, piki jõe äärt promenaad. Promenaadil iga natukese maa tagant suured laste mänguväljakud. Otse üle jõe oli ilgelt suur kindlus kunagi olnud.. Kahjuks sinna ei saanud 🙁 Hotellis oli muidugi äge kild 😀 😀 sõpradel netti vaja aga tibi ei saanud aru mida me tahame. Vist ei teinud vahet internetil ja wifil 😀 😀 Seletas, et neil internetti ei ole, see pidavat olema kesklinnas Mägi Donaldsis. Ei nuh mes teha… läpparid kaasa ja padavai Mägi Donaldsi poole. Krt seal hull tunglemine kõik internetis. Saime lõpuks sisse ja asjad ära ajada. Muidugi järgmisel päeval selgus, et hotellis oli wifi täitsa olemas ja päris kiire aga toimis ainult fuajees.. Tibi krt ilmselt meid sellepärast linna saatiski, et küsisime internetti mitte wifit 😀 😀 Neil seal ju wifi
Linnas sai kolatud kõik nurgatagused läbi. Keskväljakul oli miski miiting, rahvas vehkis lippudega ja kisas midagi 😀 Sai luusitud mõnes kirikus ja vaatasime sisse ka kangialustest. Seal hoopis teine elu kui tänaval
Järgmisel päeval kolasime hommikupoole vähe äärelinnas… See täiesti trööstitu ja kole. Tahtsime vaadata minngi vana kiriku varemeid aga sinna ei saanud ligi okastraataed ümberringi. Samuti ei saanud ligi hiigelsuurele vanale kindlusele. Midagi kaevati seal….
Peale lõunat pühendusime promenaadile jõe kaldal. Vägev… laste mänguväljakud ja sportimisvõimalused igal nurgal. Kahju… meil ilmselt ei saa sellise asjaga ükski omavalitsus hakkama.
Mingil ajal käisime turult läbi, hinnad suhteliselt head võrreldes meie turuga
-
Euroopa naba uurimas
Sõber kutsus Euroopa naba avastama. Mis mul saab trippimise vastu olla. Päälinnas kobisime eesti aeru peale ja minekut…
Otse ei saanudki euroopa nabasse, väike kõrvalpõige tuli teha
Lõpuks sihtkohas, ühistranspordiga hotelli ja linna laiama. Natuke linna uudistatud ja raekoda ka nähtud sai mindud hotelli kotile.
Järgmine päev oli vabakava. Mis meestel ikka muud teha kui autosi vaadata 😉 eriti kui need on üle õue. Eks ma siis veetsin pool päeva autode keskel 😀
Järgmisel päeval kolasin linnas kõikvõimalikes kohtades. Proovisin süüa ka seda paksu vahvlit, neid siin igal letil sajal erineval moel… Aga noh ei maitse mulle need. Pissiv poiss oli ka alles ja muudkui pissis ja pissis ja pissis 😀 Vanalinnas lammutati ägedalt maja 😀 Fassaadi hoiab raam püsti aga tagant tõmbab kopp kõik lagedaks 😀
Ühel päeval käisime sõbraga mini euroopas kah. Isegi meie Paks Margareta oli olemas. Kah selline huvitav atraktsioon kus kogu euroopa ühel platsil koos… Igatahes tasub vaatamist
Ükspäev käisime parlamendis kah. Läksime läbi pargi, nägime parditaksot. Parlamenti sisse saamine käis päris kiirelt. Mingi tädi tuli alla ütles ma tema külaline… Turvamehed panid mu koridoris miski ristikese peale seisma, küsisid dokumenti, tehti viuh mu molust pilt ja juba prinditigi välja plastikkaart andmetega. Sellega sain sisse. Aga sees käi kus tahad keegi miskit ei küsi. Eks ma siis käisin luusisin mööda saale jne. Lõpuks käisin ladvas söömas ka töötajate sööklas. Miskid saadikud seal midagi kobisesid, et praegu nende söögiaeg ja pärast külalised aga ega ma siis aru saanud mis nad tahtsid. Söök anti ikka kätte kobinata kui ma õlgu kehitasin ja ütlesin ma ei saa sittagi aru mis te seletate 😀
-
Ljubljana
Et siis väike tripp jälle tulemas. Panime ommuku päälinnast minema ja õhtuks olime Poolas. Hotelli sebisime Wasilkowis. Hommikul sügasime edasi. Teel jäi jalgu miski vilkuritega kuut 😀 Krt kuidas nad sinna kahekesi sisse mahtusid 😀
Peale mitmest riigist läbi sügamist jõudsime lõpuks kohale. Kui asjad Hotelli visatud luusisime vähe linnas. Linn on põnev ja keset linna oli vägev loss mätta otsas. Ja mis oli eriti hea, et hotelli nurga taga oli paar turuletti kus müüdi lisaks muule mandariine. Sealsed mandakad olid sitaks head, mitte selline pask nagu meil poes on. Kotitäis mandakaid (ca 4,5 – 5kg ) maksis 1€. Neit kotte mandakatega läks meil päevas ikka õige mitmeid 😀
Eelmisel päeval sai täheldatud mingit lossi mida oli nüüd vaja tudeerima minna. Linna poolt sai lossi mingi tõstuki või krt teab mis vidin see on aga tagant sai rahulikult mööda teed. Loss ise vägev, muuseum , restoran jne. Lossi tornist ümbrust uurides nägin valgusaasta kaugusel mäe otsas mingit kloostri moodi asja. Järgmiseks päevaks oli plaan olemas….. 😀
Hommikul küsisin hotelli infost kaardi ja läksime uurima kus see klooster on. Läksime mööda pisikes i tänavaid linnaserva ja sealt edasi mööda matkarada. Matkarajal oli päris palju kulgejaid, kõik teretasid…. Seda meil väga ei kohta. Raja servas kasvasid alpikannid nagu võsa 😀 Meil müüakse kalli raha eest poes :D. Mägede vahel orgudes olid ägedad pisikesed külad ja igas külas paistis kirik olema
Lõpuks peale pikki rännakuid jõudsin mäe otsa kus oligi väike klooster. Krt tõus oli ikka ilgelt järsk ja jalad olid läbi kui üles jõudsin. Klooster oli täiesti toimiv ja selle servas oli väike kohvik lamamistoolidega kust oli ilgelt hea vaade alla küladele ja linnale. Mingil ajal hakkasid kirikukellad külades lööma… Päris huvitav kajaefekt oli. Pimedaks läheb seal ruttu nagu lülitist. Võtsime paar saiakest ja kohvi istusime lamamistoolidele ja nautisime vaadet kuidas all tuled süttivad. Lõpuks lonkisime tagasi hotelli aga mööda maanteed. Tagasi jõudsime öösel kell 2 , hotelli admin küsis kust me nii hilja tuleme, ma siis ütlesin, et käisin seal kloostris jala 😀 😀 Tibi lükkas silmad pealaele selle peale…. JALA…. sinna ju 20 kiltsa 😀 Krt tal võis õigus olla, jalgu polnud mul olemaski… olid pea kelladeni ära kulunud 😀
-
Minsk
Seekord sattus Minskis luusimiseks jube niru ilm. Õnneks ei sadanud aga jube udu. Tegelt pole sitta ilma on hoopis sitt varustus 😀 Nagu Minskis traditsiooniks tuleb ikka vähemalt rahvusraamatukogu juures ära käia 😀
Kui kohustuslik tuur tehtud mööda peatänavat, tuleb ajalooga tutvust teha. Tutvusime siis vähe suure isamaasõja muuseumiga keskväljakul. Jäädvustasin ka mõned objektid. Nüüdseks on valmis täiesti uus muuseum, mida plaanin ükspäev kindlasti külastada
Muidugi omaette vaatamisväärsus on õhtune Minsk, mida peab kaema promenaadilt oma silmaga 😀 Kusjuures keskööl kustutatakse ära kõik see bilng valgus ja jääb ainult tänavavalgustus. Keset linna on jõkke tehtud väike tehissaareke, kus mälestusmärk Afgaanis langenutele ja pisike ingel. Kohalik pulmakomme on see, et peigmees peab pruudi süles üle silla saarele viima ja pruut peab seal katsuma lasteõnne saamiseks ingli tiiba 😀 😀 Aga tegelikult näpivad kõik ingli tilli 😉 see särab nagu päike 😀 😀
Minskis on ka päris palju parke ja igast pargist või suuremalt tänavanurgalt leiab kõikvõimalikke pronkskujukesi. Kusjuures kõigil neil on mingi oma lugu. Näiteks turu ees on sihvkamüüja kuju. Väidetavalt oli seal kunagi olnud memmeke kes müüski sivkasi aga tema lahkus taevastele jahimaadele. Mälestuseks pandigi kuju. Ah jaaa Vovka väljakul on maa all 3x kaubamaja mis nõuab ka kindlasti oma silmaga üle vaatamist. Kaubamaja parkla om ka maa all. Saad kas mööda kaldteed või liftiga alla
Muidugi siltidega on seal nagu on 😀 Oma keel neil ju aga mõnda sõna näed ja tead mida see vene keeles tähendab siis on tilgad püksis 😀 Nii mõneski spordikompleksis näeb WC huvitavat installatsiooni 😀
Ükspäev katsetan ära ka mõne valgevene sanatooriumi
