• Tripid,  Tsill

    Seiklusministeeriumi kontaktivaba autoseiklus

    Mis sa siin ikka ilusa ilmaga teed muud kui seikled 😀 Pole teab mis ajast Seiklusministeeriumi seiklusel kĂ€inud. NĂŒĂŒd moodsad ajad alustad sealt kus tahad ja millal tahad, pĂ”hiline kĂ”ik punktid lĂ€bi kĂ€ia piiratud aja jooksul. Iseenesest on Ă€gedad ĂŒritused neil, satud sellistesse kohtadesse kuhu muidu tavaliselt ei satu ja otsid kohti millest sul pole varem aimugi olnud. Seikluse kĂ€igus sai isegi Keila lennukile pilk peale visatud, varasemalt oli ta kĂŒnka otsas parema koha peal aga seal maaomanikule asi vist ei meeldinud ja lennuk lohistati paarsada meetrit KarjakĂŒla poole pĂ”lluserva. Seal sees peaks olema kohalik mudellennuklubi. KarjakĂŒlas vaatasime veel kaske mille all Vilde Eedu olevat inspiratsiooni kogunud. Kurja nĂ€dalake tagasi veel eriti sinililli polnud kuskil aga nĂŒĂŒd metsaalune sinine 😉

    TĂŒrnpu park ka ĂŒks selline koht kus pole varem kĂ€inud, lihtsalt pole viitsinud sisse pĂ”igata 😉 NĂŒĂŒd sai siis see kohake ka ĂŒle vaadatud. JĂ€lle ĂŒks valge laik Eesti gloobusel vĂ€hem 😉

    Klooga holokausti memoriaalis ka uuesti kĂ€idud. Siin varem ka ikka mĂ”ned korrad kĂ€idud ja pikemalt ei hakka siinsel teemal peatuma, sellest varasemalt kirjutanud korduvalt. See uus lahendus siin memoriaalil on kĂŒll Ă€ge aga… KĂ”ik tekst klaastahvlitega ĂŒles panna on loetav normaalselt ainult hĂ€maras. PĂ€evavalgel tekitab selline variant varje ja lugeda normaalselt praktiliselt vĂ”imatu, see paistab ka piltidel hĂ€sti vĂ€lja. Siin vĂ”iks mingi muu mĂ”istlikum lahendus olla. Siinsamas lĂ€hedal on ka Ingerisoomlaste kalmistu. See on mul varasemalt kĂ€imata kohake. Olemasolust kĂŒll teadsin aga… nagu ikka nende asjadega on. Klooga – PĂ”llkĂŒla – Paldiski kandis olid teise maailmasĂ”ja ajal Ingerisoomlaste sĂ”japĂ”genike evakuatsioonilaagrid. Nende kaudu viidi ĂŒle 60 000 Ingerisoomlast idarindelt Eesti kaudu Soome. Teekonna jooksul hukkus ligi 800 inimest ja nad kĂ”ik on maetud nendesse metsadesse, kes kuhu.

    LĂ”puks punktikesi taga ajades otsaga Paldiskis aga kui juba siinkandis siis tuleb ikka vaadata kas karulauku on. Jaa tĂ€itsa on juba ja vĂ€ike kevadine vitamiiniamps sai tehtud 😉 Piilusime nats ka vanu militaarobjekte. Muidugi kurb on see, et ikka veel tassivad inimesed prĂŒgi metsa alla, no ei saa lahti sellest kombest kuidagi….

    Vaatasime ĂŒle ka pankrannikul olevaid vene piirivalve punkrite varemeid. Keegi oli siin proovinud rootslaste mĂ€dakala 😀 😀 karp ja kummikindad vedelesid maas…. ju vist ei maitsenud 😀 😀 Ega siis Paldiskis olles saa jĂ€tta pilku peale viskamata Salavat Julajev ausambale. Ta olevat olnud baĆĄkiiri rahvuskangelane ja luuletaja kes vĂ”ttis osa Jemeljan PugatĆĄovi ĂŒlestĂ”usust. PĂ€rast vahistamist saadeti ta koos isaga sunnitööle Paldiskisse kus ta 1800 aastal sunnitöölaagris suri. 1989 pandi kuju pĂŒsti kuid aasta pĂ€rast pandi tuuri ja viidi Emexisse. Uus kuju kingiti Venemaa BaĆĄkortostani rahvusmuuseumi poolt Paldiski linnale 2016 aastal. Sellest saab lugeda lĂ€hemalt siit. Vot nii, et ainult meilt ei saadetud nĂ”ukavĂ”imu poolt rahvast Siberisse. Vaid tsaari ajal saadeti karup… ka meile asumisele 😀 😀

    Muidugi ei saanud ju vaatamata jĂ€tta Madise koske, Ämari kalmistut, Vasalemma lossi ja veel mitmeid ja mitmeid kohti mis seikluse kĂ€igus tuli lĂ€bida. Igatahes Seiklusministeeriumil on Ă€gedad ĂŒritused ja tuuldumiseks vĂ€gagi sobivad.

  • Tripid,  Tsill

    RÔngu linnus

    Sai RĂ”ngu kandis Ă”ige mitu pĂ€eva asjatatud, ega siis saa jĂ€tta tutvumata kohalike vaatamisvÀÀrsustega. RĂ”ngus muidugi veel peale linnusevaremete ka pillimuuseum aga sinna ei jĂ”udnud 😀 😀 RĂ”ngu linnus olla ehitatud 1340 aga kes seda enam mĂ€letab 😉 Keskajal kuulus linnus Tödwenitele, hiljem jesuiitidele, kes tegid sellest oma LĂ”una-Eesti keskuseks. Linnus koosnes nelinurksest Ă”uest, mida kolmest kĂŒljest ĂŒmbritsesid vasalli ja tema sulaste ruumid. Linnust piiras ulatuslik eelkindlus. 1558 toimusid siin ĂŒmbruskonnas Ă€gedad lahingud Vene ja ordu vĂ€gede vahel, linnus kĂ€is kĂ€est kĂ€tte ja linnus purustati.

    TĂ€napĂ€eval on sĂ€ilinud osa mĂŒĂŒristikust peasissekĂ€iguga. Osa linnuse varisenud mĂŒĂŒristiku kividest kasutati omalajal Suure-RĂ”ngu lossi ehitamiseks varemetest mĂ”nikĂŒmmend meetrit eemal. Uus loss hĂ€vis Esimese maailmasĂ”ja ajal. Suur RĂ”ngu lossis elas ja töötas vene sĂ”jageodeesia rajajaid, Eesti pĂ€ritolu kindral Carl Friedrich Tenner. Linnus iseenesest kaitses teederisti, kus Tartust tulev maantee hargnes seal Viljandisse ja Riiga minevaks maanteeks, millega omakorda ristus Rannu-OtepÀÀ maantee. Siinsamas on ka mĂ€lestuskivi Stella Pahapillile kes kinkis ca 14 ha suuruse lossimĂ€e pargi RĂ”ngu vallarahvale. See tuli Stellale tema eelmise abikaasa Ants Erik Kersoni (1918-1981) tagastatud pĂ€randuse kaudu, kes ise oli mĂ”isa ja maatĂŒki omanikuks saanud oma isa Erik Kersoni (1881-1921) lĂ€bi. Erik Kersonile anti see maa riigi poolt EV algaastail, seoses tema teenetega VabadussĂ”jas.

  • Tripid,  Tsill

    Festival “Zolotoi vek”

    SĂ”ps on mind juba sada korda moosinud kaasa erinevatele festivalidele ja ĂŒritustele osalejana aga ma ikka panen pidurit siin usinasti. Eks juba vanust ka ei viitsi vĂ€ga enam trallida 😀 Aga nuh kuna pĂ€ris suur ja Ă€ge festival Peterhofis siis ikka sĂ”rme andsin ja kĂ€si lĂ€ks viuh 😀 Eks see Peterhof ole ju ka nii, et inimesed ĂŒldjuhul teavad ainult purskaevude vĂ€rki aga tegelikult on siin miljon parki ja lossi veel peale selle. Festival toimus Aleksandri aias mis on tegelikult purskaevude pargiga kĂ”rvuti aga tĂ€iest eraldi teema koos oma muuseumide ja asjadega. Zolotoi vek on iseenesest taaskehastus ĂŒritus. Me kĂ€isime esimesel pĂ€eval panime telgid ja vĂ€rgid pĂŒsti, et jĂ€rgmine pĂ€ev oleks kohe hea alustada muude toimetustega 😉 😉

    Kui telgid pĂŒsti kolistasime vĂ€he territooriumil ringi. Aleksandri aed on jalutamiseks vĂ€ga ok asi, siin rahvast peaaegu ei ole. KĂ”ik vahivad ju purskaeve jne 😀 😀 Krt see tallide hoone on vĂ€gev…. ei tea mis sinna tuleb, hetkel kĂ”ik kinni löödud ja remont kĂ€ib. Isegi imperaatori peenrad on siin tĂ€itsa toimimas ja till-sibul kasvab 😉

    Tegime veel aega parajaks enne Piiterisse tagasi minekut ja kolasime ringi ĂŒmber Olga tiigi. Olga tiigi ÀÀres oli terve pinutĂ€is kunstnikke, kĂ”igil molbertid ees ja maalisid Peeter-Pauli kirikut. Seda Ă€rge sassi ajage Piiteris oleva Peeter-Pauli kirikuga 😉 siin on oma ja palju edevam. Olga tiigi saartel on veel Tsaritsini ja Olga paviljonid, neid uudistamas ei viitsinud kĂ€ia, jĂ€tsime teiseks korraks ka midagi 😉 Kui tiir tehtud hĂŒppasime marsale ja kimasime Piiterisse, algul oli kĂŒll mĂ”te telki jÀÀda aga ei viitsinud kĂ”ik staff oli nagunii veel Piiteris.

    JĂ€rgmisel pĂ€eval kui pestud-kustud-kammitud kimasime Peterhofi tagasi, siin juba elu kees. Oma osalejakaartidega saime viuh sisse teised pidid pileti ostma. etenduste proovid juba kĂ€isid tĂ€ies hoos ja kaupmehed olid oma letid laiali laotanud. Mida kĂ”ike siin saada ei olnud 😀 Isegi voorusevöid nii meestele kui naistele 😀 😀 Leedukad olid lahti löönud nii ehete kui ka proovimise letid. Siin said selga proovida vikuriideid ja pilti teha. ja ega need ei olnud ainukesed proovikad, neid oli ikka vĂ€ga palju. Osaleda sai ka erinevates töötubades. Meie laagris sai vibu lasta ja tĂ€itsa tasuta 😉 NĂ€ha sai veel nii öökulle kui jahikulle. Jahikullidel lasti isegi jahti pidada.

    Eriti Ă€ge oli leedukate kaasaskantav keraamikaahi, soovijad said omale valmis toorikute hulgast valida sobiva vidina mis siis ahjus valmis pĂ”letati. Muidugi ise said ka savist valmistada meelepĂ€ra asja, kuigi seda kohe pĂ”letada ei saanud vaid jĂ€id nö. toorikutena jĂ€rgmistele. Kusjuures miski ca 3 tunniga pĂ”letasid asjad ahjus valmis. Kusjuures lĂ”pptulemus oli pĂ€ris huvitava mustriga, pole meil eestis sellise mustriga asju nĂ€inudki. Ja ega sellisest rĂ€ndkeraamikavĂ€rgist pole ka miskit kuulnud. Leedukatega rÀÀkides pidid nad ĂŒle euroopa festivalidel niimoodu kĂ€ima tegutsemas. PĂ€ris lahe idee…

    LĂ”puks olid vĂ€iksed sĂ”javĂ€elised manöövrid kah taaskehastajate esitluses. PĂ€ris pĂ”nev oli, eks ma neid hulgaliselt ikka vaatamas kĂ€inud aga hobustega manöövreid pole veel nĂ€inud. Ja musketĂ€rid olid ka pĂ€ris Ă€gedad, neid taaskehastasid Peterburi vehklemiskooli Ă”pilased. Ja veel ĂŒks hea asi oli selle ĂŒrituse juures, et osaleja kaardiga said kĂ”ikidesse muuseumitesse siin territooriumil ja purskaevude juurde ka tasuta 😉 😉

    Kui ĂŒritus lĂ€bi lonkisime korra alla lahe ÀÀrde tuulduma. Miski hull liiklus oli lahel, meteorid lasid edasitagasi nii, et vahujutt taga.

  • Tripid

    Ruhja – VĂ”nnu

    ÜkspĂ€ev sattusin ĂŒhe lastegrupi vedajana vanadele Eesti aladele luusima. EesmĂ€rk oli kĂ€ia Ruhja jÀÀtisetehases ja VĂ”nnu ordulinnuses. Ruhja jÀÀtisetehasest polnud ma varem kuulnudki, asus see vanas traditsioonidega piimatööstuses. Algul mĂ”tlesin kas ma viitsin lastega kaasa minna aga samas muud tarka ka paari tunniga seal niisama tiksuda ei viitsinud. Tehases lapsed lĂ€ksid ekskursiooniga jÀÀtiseliine vaatama, ma ĂŒtlesin, et ei taha neid vaadata. Sellepeale suunati mind kohe teisele korrusele demosaali ja öeldi, et tunne ennast nagu kodus, kĂ”ik saalis on maitsmiseks. Lapsed pidid ka ringiga sinna jĂ”udma lĂ”puks. OH SA POISSSSSS mida kĂ”ike seal oli…. Riiulitel erinevad vahvlitopsid jne, kĂŒlmikud tĂ€is nii pulgajÀÀtist kui ka lahtist jÀÀtist. Eks ma siis maitsesin neid jÀÀtiseid niipalju kui jaksasin 😀 😀 JÀÀtised oli oma paarkĂŒmmend erinevat ja maitsesid ikka super hĂ€sti. Ütleks, et meie Premia ja Balbiino on nende jÀÀtiste kĂ”rval ikka vĂ€ga rĂ€mps. Kahju, et meil poodides neid jÀÀtiseid ei ole. Maitsesin jÀÀtiseid oma tunnikese uhkes ĂŒksinduses. LĂ”puks jĂ”udsid lapsed ka sinna saali ja lendasid jÀÀtistele peale nagu hĂ€vituslennukid 😀 😀 Giidilt kuulsin, et nende jÀÀtis tehakse eranditult naturaalsest piimast, millest enamus ostetakse kokku Eestist. KĂŒsisin kas kohalikku piima ei jĂ€tku vĂ”i? Öeldi, et jĂ€tkub ja jÀÀb ĂŒlegi aga Eesti piim pidi olema kvaliteetsem. Uurisin lĂ€hemalt kas neid saab kĂŒlastada ka ilma grupita. VĂ€idetavalt ette helistades pidi saama demosaali kĂŒlastada ka ilma grupita, siis maksab visiit 3€ ja saab kohapeal maiustada niipalju kui jaksad. Kes sinnakanti satub soovitan igaljuhul kĂ€ia ja maitsta pĂ€ris jÀÀtist.

    Kui jÀÀtisetehase ekskursioon lĂ€bi liikusime edasi VĂ”nnu. VĂ”nnus oli programmis kĂŒlastada ordulinnust ja pĂ€rast oli ka tiba vaba aega linnas luusimiseks. VĂ”nnu ordulinnus on huvitav seetĂ”ttu, et seal on vana ja uus loss koos. Ordulinnuses oli lastel pĂ”nevust kĂŒllaga, sai vanglasse ronida ja laternaga mööda pimedat keerdtreppi torni ronida. Linnuses on veel igasugu muid hooajalisi tegevusi, hoovis paikneb köögiaed, kus suvehooaja nĂ€dalalĂ”ppudel ootab kĂŒlastajaid aednik, kes jutustab teile aias kasvavatest taimedest. Muistses sepatöökojas saab meister Daumants KalniƆơi juhendamisel tutvuda muistsete lĂ€ti sepatöödega, Ă”ppida pronks- ja hĂ”beehete tĂ€hendust ja kandmiskombeid ja sisse elada muistse ehtekandja rolli, proovides selga erinevaid ehtekooslusi. Suvehooaja nĂ€dalalĂ”ppudel (reedel, laupĂ€eval, pĂŒhapĂ€eval) saab osaleda keskajaharrastustekeskuse poolt pakutavates keskajategevustes, mis aitavad rikastada kĂŒlastuskĂ€iku meeltlahutavate ja harivate tegevustega. Seekord me uut lossi ei kĂŒlastanud, piirdusime ainult vana osaga ja lĂ€ksime linna peale laiama 😀

    KĂ€isime kiikasime sisse ka kohalikku kirikusse. Kirik on 65 m pikk ja 32 m lai kolmelööviline basiilika, mille lÀÀnepoolses otsas asub 15 m kĂ”rguse gooti stiilis tornikiivriga massiivne 65 m kĂ”rgune kellatorn. Kirik ehitati Baltimaade ristiusku pööramise ajal 13. sajandi alguses Liivimaa ordu korraldusel. Kuna VĂ”nnus asus ordulinnus, kujunes VĂ”nnust aastail 1237–1561 ĂŒks olulisimaid Saksa vĂ”imukeskusi Baltimaades. Kirikus nĂ€eb Köleri maalitud altarimaali. Kiriku kĂŒlastus on tasuta, kuid torni lastakse ainult vĂ€ikse annetuse eest. Samas soovitan tornis Ă€ra kĂ€ia, sealt avaneb pĂ€riv vĂ€gev vaade nii linnusele kui ja kogu linnale. Kirikus nĂ€eb ka pĂ”nevat mikronĂ€itust erinevatest mĂŒntidest mida on kirikule annetatud.

    Kui kirik kah uuritud lĂ€ksid lapsed vĂ€ljakule purskaevudesse hullama. See oli hea jahutus palavasse pĂ€eva ja lastele pĂ”nev tegevus pĂŒĂŒdmaks jugasi mis purskasid vaikse muusika taktis. Peale jahutust kĂ€isime vaatasime ĂŒle ka vabadussamba ja pargitiigis ujuva musta luige. Tiigi kaldal on mĂ”nus promenaad erinevate kujukeste ja atraktsioonidega. Kui ka kĂ”ik see uuritud asusime vaikselt koduteele.

  • Tripid,  Tsill

    Kuidas ĂŒhendada meeldiv kasulikuga

    SĂ”ps sĂŒgeles juba tĂŒkk aega, et vĂ”iks vĂ€he tuulduda ja vĂ€ikse sauna teha… No ei klappinud meil need ajad kohe kuidagi. NĂŒĂŒd tuli tööots lĂ”unaosariikide poole…. mĂ”tlesin, et vot nĂŒĂŒd peaks kĂŒll proovima selle kĂŒlge pookida ĂŒhe vĂ€ikse tuuldumise ka. EnnĂ€e imet seekord isegi aeg klappis. Õige pĂ€eva hommikul pakkisime endid ja koduloomad kokku ning panime tĂ€itsa plaanivabalt minema, kindlad olid ainult töö ja öömaja aadressid 😉 Hommikukohv jĂ€i kodus joomata, nĂŒĂŒd tuli see ka Ă€ra teha. Kuna meie eelistuses on Olerex, hea kohvi soodsa hinna pĂ€rast siis tegime vĂ€ikse kĂ”rvalpĂ”ike PĂ”ltsamaale sĂ”idult 😉 Paide tundus sobilik koht. Kui kohv ja saiake söödud ei saanud ju ometigi otse edasi PĂ”ltsu poole kimada 😀 😀 ikka vaja vĂ€ike jĂ”nks sisse teha. Miks otse kui lĂ€bi TĂŒri saab ka ja mitte ainult 😉 Kuskil mööda vĂ€ikseid teid sinka-vonkatades jĂ”udsime Imavere mĂ”isa juurde. See mĂ”is eraldati 1748 aastal Loopre mĂ”isast eraldi rĂŒĂŒtlimĂ”isana. 18 sajandi lĂ”pus pĂŒstitati kĂ”rgel soklil asuv kivist peahoone mis oli pĂ”hiosas ĂŒhekorruseline. Hoone keskel paiknes kolme akna laiune kahekorruseline osa. MĂ”isas oli ka arvukalt kĂ”rvalhooneid, millest enamus on hĂ€vinud vĂ”i varemeis, vaid kahekorruselised aidad on sĂ€ilinud algkujul tĂ€napĂ€evani. Eesti vabariigi algusaastail tegutses mĂ”isahoones kool, selleks ehitati peahoonele teine korrus ja lisakorpus. Luusisime vĂ€he ĂŒmbruses ringi ja kimasime edasi. Ega siin vĂ€ga midagi erilist vaadata ei olegi aga ma polnud varem siia sattunud ka 😉

    JĂ€rgmise kiire kĂ”rvalpĂ”ike tegime Adavere mĂ”isa juurde. Siin ringi ei luusinud, paar pilti autoaknast ja edasi. Kes tahab selle mĂ”isa kohta pikemalt lugeda siis seda saab teha siin. LĂ”puks jĂ”udsime PĂ”ltsamaale, mĂ”tlesin, et sokutan reisikaaslased ordulinnuse varemetesse kolama aga ise lĂ€hen teen vĂ€ikse töö Ă€ra. Aga minu “hea” plaaniga ei oldud rahul, egas midagi tegin kiirelt töö Ă€ra ja kimasime varemetesse luusima. PĂ”ltsamaa ordulinnus rajati arvatavasti 1272. aastal Liivi ordu poolt PĂ”ltsamaa jĂ”e kaldale foogtkonna keskuse jaoks. Seda purustati ja taastati korduvalt, kuid alates teisest maailmasĂ”jast on linnus suuremas osas varemetes. Linnuses tegutsevad PĂ”ltsamaa Muuseum ja Eesti Pressimuuseum. Muidugi oli siin tĂ€iesti inimtĂŒhi ja midagi ei olnud lahti, kuigi viirusepaanika oli ametlikult otsa saanud. Huvitav on muidugi see…. Hiljem ehitatud kirik ehitati sujuvalt nii osavalt, et suurtĂŒkitornist sai kiriku kooriruum 😉 mistĂ”ttu on PĂ”ltsamaa kiriku koor oma kuppellae ja ĂŒmmarguse pĂ”hiplaaniga Eesti ĂŒks omapĂ€rasemaid. Kirikusse ka kahjuks ei saanud seda asja uurima aga ĂŒkspĂ€ev teeme Ă€ra.

    Muidugi on siin veel ĂŒks teistmoodi vidin, kui me oleme harjunud nĂ€gema kirikutorni otsas tavaliselt risti siis siin on hoopis kukk. Miks just kukk ei tea keegi ilmselt. VĂ€ga huvitava tĂ”lgenduse asjale on kirjutanud 2003 aastal KĂ€rdla, PĂŒhalepa ja Reigi koguduse Ă”petaja Enn Auksmann. Kukk oli juba kristluse-eelsel ajal valvamise ja valvsuse sĂŒmbol. Juudid ja paljud teisedki rahvad pidasid kukke kĂ”ige targemaks linnuks, kuna ta Ă€rkas esimesena ja kuulutas valguse ning uue pĂ€eva saabumist. Vahetevahel vĂ”rreldi ööd surmaga ning sellisel juhul sai kukest ka surnuist ĂŒlestĂ”usmise sĂŒmbol. Oma soojĂ€tkamisvĂ”ime tĂ”ttu oli kukk ka viljakuse ja sealt edasi uue alguse ning lootuse mĂ€rk.Esimeste kristlaste jaoks tĂ€histas kukk kui sĂŒmbol eeskĂ€tt valmisolekut Kristuse vastuvĂ”tmiseks Tema taastulekul, aga samal ajal ka valvelolekut kuradi rĂŒnnakute vastu.KĂ”ige enam on kukk kui sĂŒmbol kristlaste jaoks seotud evangeeliumijutustusega sellest, kuidas Peetrus salgas kolm korda ĂŒhe öö jooksul Jeesuse, kes oli vĂ”imude ja rahvajuhtide poolt vangistatud. Just kuke kiremine tĂ”i Peetrusele selguse, mida ta oli teinud.Mis ajal on hakatud kukke kirikutornidesse asetama, on raske öelda. Oma osa on siin kindlasti mĂ€nginud ka praktiline kasu, mida saadi nende tarvitamisel tuulelippudena. Kukk kirikutornis on tuntud nii Eestis kui Baltimaades, samuti saksa ja inglise kultuuri mĂ”jualal (vrd inglise ‘weathercock’ – tuulelipp).

    Ühe omapĂ€rana vĂ”ib vĂ€lja tuua selle, et nĂ€iteks LĂ€tis tundub mĂ”nes paigas olevat nii, et kukk kirikutornis tĂ€histab luterlikku, rist aga katoliku kirikut. Kas tegemist on reegliga, ei julge öelda. Nii nagu rist kirikutornis tuletab inimestele meelde, et Jumala Poeg on meie eest ristil surnud ja meile oma ĂŒlestĂ”usmisega uue elu kinkinud, tahab kukk kirikutornis panna inimest oma elu ja usu ĂŒle jĂ€rele mĂ”tlema ning endalt kĂŒsima, kui kindel ja ustav ta on. Isegi Peetrus – ĂŒks kaheteistkĂŒmnest apostlist – salgas Issanda, aga ta sai andeks ja oli lĂ”puks vĂ”imeline andma oma elu usu ja Jumala nimel, surres Roomas mĂ€rtrisurma. Kukk kirikutornis manitseb meid valvsusele ja sĂŒmboliseerib uut algust ning lootust, mille Jumal on meile oma Pojas kinkinud. Veel ĂŒks vĂ€ga huvitav artikkel kuke kohta on ilmunud ajalehes Eesti Kirik. Seda saab lugeda siit. PĂ”ltsamaal luusisime veel vĂ€he kohalikus pargis ja uurisime represseeritute mĂ€lestusmĂ€rki. Siit edasi kimasime vaikselt öömaja poole aga nagu ikka…. jĂ€lle vĂ€ikse jĂ”nksuga 😉

    Ega ju otseteed Annimatsile ei ole PĂ”ltsamaalt 😀 😀 ikka tuleb ju kuskilt lĂ€bi sĂ”ita. Aeg oli juba sealmaal, et vĂ”iks vĂ€ikse lĂ”una ka teha. JĂ”geva poole kimades meenus, et Piibe maantee ÀÀres on Piibe tare, Ă€kitse seekord saab sĂŒĂŒa. Kurja kĂŒll, ma olen möödaminnes seal vĂ€hemalt 6 – 7 korda ĂŒritanud sĂŒĂŒa saada aga siiani ei ole Ă”nneks lĂ€inud. Kas on kinni, reserveeritud vĂ”i kokk juba koju lĂ€inud 😀 Otsustasime viimast korda proovida ja ennĂ€e imet saime sisse ja sĂŒĂŒa ka. Seest ĂŒsna kobe ja toidul polnud ka vĂ€ga viga, kuigi hinna ja kvaliteedi suhe on veidi paigast Ă€ra. NĂ€ljaga kannatas sĂŒĂŒa kĂŒll ja nĂŒĂŒd on vĂ€hemalt teada, et JĂ”geval on vĂ€he paremaid kohti olemas kui see. Kohvimasinat seal majas ka ei tunta ja seda aastal 2020…. Kohvi saad termosest ja millal see kohv sinna termosesse pandi pole teada 😉 Nats viskas muidugi sitta ventikasse see, et kui suurem seltskond tuleb ja menĂŒĂŒd lauda kaasa antakse siis vĂ”iks nagu “jĂ”hvikas” tulla lauast tellimuse vĂ”tta aga kus sa sellega. Seda vĂ”idki seal ootama jÀÀda ja ega ta ei viitsi ĂŒle leti hĂ”igata ka, et tellida saab ainult letist.

    LĂ”puks kĂ”hud tĂ€is kĂ€isime veel poest lĂ€bi vĂ”tsime Ă”htuseks saunaks vĂ€ikse nĂ€nni ja tuld edasi. PĂ”ikasime sujuvalt Äksi kiigeparki ka sisse, see on Ă€ge koht vĂ€ikseks jalasirutuseks pikal teel. Saab kĂ”ikvĂ”imalike kiikedega kiikumist proovida, muidugi mĂ”ned hakkavad juba Ă€ra vĂ€sima aga pole hullu ehk kunagi parandatakse ka. KĂ€isin vaatasin lĂ”puks ĂŒle ka kohaliku VabadussĂ”ja ausamba. Kiigepargis sada korda kĂ€inud aga ausammas ikka vaatamata 😀 NĂŒĂŒd on see tehtud.

    Noh ja ega Äksilt ju ka otse saa 😀 😀 katsetasime igasugu tundmatuid teid sihtpunkti jĂ”udmiseks ja see tasus tĂ€itsa Ă€ra. NĂ€gi nii mĂ”ndagi uut millest varem aimugi polnud. MĂ”nes kohas nĂ€eb juba pĂ€ris ilusaid kollaseid rapsipĂ”lde. Kambja servas jĂ€i silma ĂŒhel kĂŒnkal mantelkorsten, seda oli kohe vaja uurima minna. MĂ”nes kohas on neid veel sĂ€ilinud Eestimaa pinnal, JĂ€gala kiriku kĂ”rval on ka miski sildike ajaloo kohta kĂŒljes aga siinse kohta ei leidnud kuskilt miskit infot.

    PĂ”ikasime korra sisse ka Kambja kiriku juurde. See pidavat olema LĂ”una-Eesti suurim maakirik. Ajalooallikad mainivad seda kirikut esimest korda 1330 aastal. 1471 oli siin puukirik. Kirik on sĂ”jategevuses korduvalt kannatanud, nii Liivi kui PĂ”hjasĂ”jas. Viimati hĂ€vis aastal 1944. Taastamine kestab aastast 1989. 1878 aastal paigaldatud Guido Krausi valmistatud, kuid pĂ”lengus hĂ€vinud oreli asemel on nĂŒĂŒd uus, Rootsi TrĂ€siövi koguduse poolt annetatud orel. SĂ€ilinud on vanad Moskvas valatud kirikukellad. Kirikuaias kasvab Tartu ĂŒlikooli 300. juubelipidustuste ajal siin kĂŒlas kĂ€inud Rootsi kroonprintsi Gustavi istutatud tamm, nn. Kuninga tamm. See kasvab siiani vĂ€rava kĂ”rval. Kiriku ees platsil on mĂ€lestuskivi kooliharidusele. Kambjas alustas kool enam kui 300 aastat tagasi. MĂ€lestusmĂ€rgi juurde kuulub ka skulptor Endel Taniloo raiutud kiviraamat, mille avatud lehtedelt vĂ”ib lugeda:
    “Kiri algab kirikust, rahavas algab raamatust”.

    LĂ”puks jĂ”udsime Annimatsile, soe saun juba ootas. Kolisime sisse majadesse ja kobisime sauna. Saun siin vĂ€ga hea nagu alati. Uus keris oli palju mĂ”nusam kui vana. Vahepeal lĂ€ks saun ka pĂ”lema aga pole hullu saime Ă”igel ajal jaole. LĂ”puks kobisime kotile. Pidime kĂŒll plaani tegema homseks pĂ€evaks aga see ununes kuidagi sujuvalt ja hea oligi. Plaanivaba asi on enamjaolt vĂ€ga hea.

    JĂ€rgmisel hommikul kui kĂ”ht tĂ€is vĂ”tsime suuna kodupoole, PĂŒhajĂ€rvel tegime paar pilti ka LihavĂ”ttesaare kujukestest 😀 😀 ja vĂ”tsime suuna Luke mĂ”isa.. Seal tuustisime veidi ringi, tavaliselt siin ikka inimesi liigub aga nĂŒĂŒd tĂ€itsa inimtĂŒhi. MĂ”isa ajaloo ja toimetamiste kohta saad lugeda siit.

    Tegime paar taevapilti ka mĂ”isast 😉 Kured istusid ilusti pesal, ei hakanud nende toimetusi segama.

    Lukest kimasime edasi Kambja poole, ega otse ju saa ka kodupoole sĂ”ita 😀 😀 Seal jĂ€i silma rannas pĂ€ris Ă€ge lohe. Ja muidugi kohalikul surnuaial tahtsin ka turnida. See on igavesti Ă€ge kuidas platsid paiknevad astmeliselt mĂ€enĂ”lvadel. Muidugi pikalt siin luusida ei saanud rĂ€me sadu hakkas. Pole hullu ĂŒkspĂ€ev uurin lĂ€hemalt.

    Enne Aoveret on mitu kohakest veel kuhu pruunid sildid nĂ€itavad aga pole mahti olnud sisse pĂ”igata. Seekord tegime Ă€ra. Uurisime mis kuramuse kivi see soomepoiste kivi on. Tore on, igati asjalik asi on tee servas langenud soomepoiste mĂ€lestuseks aga ĂŒle tee keset pĂ”ldu maakera suurune rist pĂŒsti, sellest pole kuskil mingit juttu. Muidugi ĂŒle vĂ€rske orase sinna lonkima ei hakanud austades pĂ”llumehe tööd. Selle asjanduse kohta vĂ”iks ju ka kuskil miski viide olla. Kirjade jĂ€rgi ristil on tegu miski 1944 aasta teemaga. Netist ei leidnud kummagi asja kohta mittemidagi tarka….. Tammistu mĂ”isale viskasime ka pilgu peale. TĂ€itsa kobe teine ja tĂ€napĂ€eval toimetab seal Agrenska fond. Siin luusides tuli mĂ”te, et vĂ”iks Luua puukooli arboreetumi ka uurida…. Egas midagi, tuld sinnapoole.

    See arboreetum tĂ€itsa Ă€ge asi ja siia peab tulema suve poole uuesti luusima. Siin on vaadata kĂŒll ja kĂŒll ja mööda matkarada saab ka luusida. Seekord segas vihm natuke pikemaid uuringuid.

    Tegin paar Àgedat kassipilti ka nÔrganÀrviliste jaoks, kes arvavad kui kass on puu otsas ja krÀunub siis tuleb pÀÀsteoperatsioon korraldada koos pÀÀsteametiga. Kui isegi pime kass suudab krÔbinal puu otsa ronida ja sealt ise alla tulla mis siis nÀgijatest veel rÀÀkida on.

    Tiksusime vaikselt lĂ€bi Palamuse Kuremaa poole. Nagu nĂ€ha on ka Palamuse kiriku tornis kukk 😉 Palamusel ei hakanud midagi uurima, seal juba palju kolatud. Paar kirjatĂŒkki selle kohta on siin ja siin. Kuremaal ei hakanud mĂ”isa uurima, see on tulevikuprojekt 😉 aeg hakkas jalaga tuhara piirkonda taguma. Tegime tiiru ĂŒmber tuuliku ja minekut. Veits edasi tee ÀÀres miski silt von Oettingenide kalmistule. Polnud sellisest tegelasest veelvĂ€hem nende surnuaiast midagi kuulnudki. Isegi kohalike vaatamisvÀÀrsuste nimekiri vaikib selle maha. VĂ€idetavalt olnud Oettingenid tavalised kaupmehed kes tulid Liivimaale elama 15 sajandil ning said aadlitiitli vaid seetĂ”ttu, et olid edasipĂŒĂŒdlike inimestena valmis pĂ€rast Liivi sĂ”da rahvast lagedaks jÀÀnud maal mĂ”isaid uuele elujĂ€rjele tĂ”stma. Kuremaad valitsesid nad kolm pĂ”lve jĂ€rjest, alates 1834 aastast kuni mĂ”isate vÔÔrandamiseni 1919 aastal. Vot nii… Ilma plaanita asi tuli vĂ€lja pĂ€ris pĂ”nev. NĂ€gi palju huvitavat millest varem polnud aimugi ja kasulik oli ka 😉 töö sai tehtud.

  • Tehtud ĂŒritused,  Tripid,  Tsill

    Eesti – LĂ€ti trip vol.3 Koopad – Linnused.

    Hommikul alustasime kohe Gutmani koopa kĂŒlastusega. Huvitav, et siin on metsvinte pĂ€ris palju ja need on pĂ€ris julged. Siinsamas on ka mĂ”ned kassid peesitamas ja nad ei tee lindudest vĂ€ljagi 😀 Edasi muidugi kohustuslik Sigulda kepipark ja kohalik linnus. Siin on muidugi pĂ€ris lahe luusida ja huvitav, et siit on silmside Turaida linnusega ja ilmselt oli ka Krimulda linnusega sama teema. Seega tekib huvitav kindluste kolmnurk jĂ”e kallastel. Linnnuse varemetes nĂ€eb natuke tolleaegset atribuutikat ja natuke saab neid nĂ€ppida ka. Siin on vana PĂ”hjasĂ”ja kĂ€igus hĂ€vinud linnuse kĂ”rvale ehitatud uus ja moodsam. Sinna kĂŒll sisse ei saanud aga seal kĂ”rval on pisike muuseum kus sai kĂŒll kolatud vĂ€he. VĂ€idetavalt olla see uus loss ehitatud vana linnuse varemetest vĂ”etud kividest.

    Siguldast kimasime edasi Ligatnesse uurisime eemalt vana paberivabrikut, kĂ€isime lĂ€bi surnuaialt, seal oli selline pĂ€ris Ă€ge kabel ja kellatorn 😉 See paberivabrik siin on omalajal ehitatud tĂŒhja koha peale keset metsi ja selle ĂŒmber kasvas vaikselt tööstusasula. JĂ”ele on tĂ€napĂ€eval ehitatud pĂ€ris kobe kalatrepp, saadakse kĂŒll ilma muid asju hĂ€vitamata kui tahetakse. Meil ainult padurohelistel mingi haige paanika kĂ”ik Ă€ra lĂ”hkuda. Kohalikud töötajad tegid omalajal mĂ€ekĂŒlgedesse keldrid mis tĂ€napĂ€evalgi kasutuses. Aga Ă€ri on juba siia ka jĂ”udnud, suviti on siin paaris keldris avatud kohvik 😉 VĂ€ga pikalt siin nende asjade juures ei peatu, varasemalt olen juba pikemalt kirjutanud nendest vaatamisvÀÀrsustest

    Edasi pĂ”ikasime sisse AraiĆĄu jĂ€rvekĂŒlla. See on ka pĂ€ris huvitav kohake, soovitan kindlasti kĂ€ia oma silmaga vaatamas. Arheoloogilise muuseum-pargi moodustab 9.-10.saj. latgalite kindlustatud elukoht, keskaegsed lossivaremed ja Meitu saar kivi- ja pronksiaja eluruumide rekonstruktsioonid, mis asuvad 12 hektari suurusel alal ĀraiĆĄi jĂ€rve kaldal. Linnuse varemete taha metsa sisse jĂ€rve kaldale on ehitatud ĂŒks omapĂ€rane pisike kĂŒlake looduslikest materjalidest. Seinteks – katuseks pilliroog ja kĂ”rkjad. Siia kompleksi kuulub veel lĂ€heduses asuv tuulik.

    Kui jĂ€rvekĂŒla uuritud kimasime VĂ”nnu poole. Seal nagu ikka traditsiooniline mustade luikede pildistamine ja linnuse kĂŒlastus. Uurisime keskvĂ€ljakul vabadussammast ja suundusime kiriku poole. Kirikus turnisime kellatorni. Sealt on pĂ€ris hea vaade ĂŒmbrusele.

    Tavaliselt siin kĂ€imegi kirikus ja linnuses, muust linnast ei tea sittagi. Seekord mĂ”tlesime vĂ€ikse jalutuskĂ€igu linna peal ka teha. Tuleb vĂ€lja, et seal on ikka kĂ”vasti veel asju mida vaadata. Kolasime pikalt mööda linnuse tagust parki, seal on pĂ€ris vĂ€gevad trepid, tiigid, ausambad jne. ÜhesĂ”naga minge vaadake ise 😉

    Pargis jĂ”udsime ringiga linnuse ette tagasi, egas midagi nĂŒĂŒd tuli linnust ka kĂŒlastada. Sai mĂ”ned pildid tehtud eksponaatidest, uue linnuse tornis luusitud jne. Sealt tornist on ka pĂ€ris kobe vaade ĂŒmbrusele aga mitte nii hea kui kirikust. Eks seal ole kĂ”rguste vahe ka natuke 😉 Linnuse eksponaatide seal on hulgaliselt linnusest endast vĂ€lja kaevatud esemeid. Meil ma nagu ei teagi mĂ”nda sellist nii rikkalike leidudega linnust.

    Kui tavaliselt kimame siit otse Valmiera peale ja kodu siis seekord otsustasime vĂ€ikse kĂ”rvalpĂ”ike ja vaadata veel ĂŒhte linnust. Teel sinna oli marsruudil igasugu pĂ”nevaid sildu, tamme jne. Rauna linnus ehitati 1262 Riia piiskopi kĂ€sul kui piiskopi residents. See kohake oli jĂ€lle midagi uut millest varem polnud midagi kuulnud. Alati tasub marsruudilt kĂ”rvale kalduda, nĂ€eb midagi pĂ”nevat millest varem aimugi pole olnud. Muidugi mis oli siin Ă€ge, et torn on lukus 😀 😀 aga vĂ”tme saab sebida turismiinfo punktist.

    Seal Rauna pargis oli lĂ”kkekoht ja pĂ€ris Ă€ge vĂ€likemmerg. Suur nagu mĂ”ne mehe maja ja isegi meeste peale oli mĂ”eldud 😉

    Edasi uurisime veel vanade latgalite linnamĂ€ele ehitatud Gulbene luteri kirikut, kirik on eriline selle poolest, et II MS kaotas torni ja seda ei taastatud. Stameriena Aleksander Nevski Ă”igeusu kirikut.Majesteetliku kuju tĂ”ttu loetakse seda kirikut regiooni ĂŒheks mĂ”jukamaks ja omapĂ€rasemaks Ă”igeusu kirikuks. Kirik on taastatud endises hiilguses ja uhkustab torniristidesse paigaldatud mĂ€ekristallidega. Muidugi ilma tĂ€helepanuta ei jÀÀnud ka kitsarööpmeline raudtee. Sellega peaks ka ikka ĂŒkskord vĂ€ikse sĂ”idu tegema. LĂ€hemalt saab nende asjade kohta lugeda siit.

    Õhtul siis kui juba peaaegu kodus nautisime natuke pĂ€ikeseloojangu vĂ€rvidemĂ€ngu.

  • Tehtud ĂŒritused,  Tripid,  Tsill

    Eesti – LĂ€ti trip. Kabelid ja allikad

    Suvi kĂ€es ja vĂ”ilill Ă”itseb siis on ikka paras aeg mingi pikem tripp ette vĂ”tta. Polnud ammu kiluvaraste juures kĂ€inud, vĂ”tsime plaani 😉 Ajasime kamba kokku ja minek. Esimese peatuse teel LĂ€tti tegime Kuksema kĂŒlas. Siinne surnuaed olla rajatud kohaliku mĂ”isniku Stackelbergi poolt 19 sajandi algul, esimene teadaolev matus toimus seal 1803 aastal. Hiljem on see kalmistu ja kabel tuntud kui Schillingite kalmistu ja kabel. Sellest ma ei hakka siin pikemalt kirjutama, varasemalt on sellest blogis pĂ€ris pikalt kirjutatud.

    JĂ€rgmise peatuse tegime Norra mĂ”isa ja allikate juures. Kobras oli siin usinalt möllanud ja park oli kullerkuppe tĂ€is, pĂ€ris ilus vaatepilt. MĂ”is ise on selline mahajĂ€etud ja trööstitu, midagi on kĂŒll tehtud ja uus katus on peal aga….. Norra mĂ”isa on esmamainitud 1569. aastal. MĂ”isa pikaaegsete omanike von Knorringite jĂ€rgi on mĂ”is saanud oma eestikeelse nime. Hoone tegid unikaalseks illusionistlikud maalingud, millega oli kaetud suur osa teise korruse esindusruumide seintest. Alates 1908. aastast kuni vÔÔrandamiseni 1919 oli mĂ”isa omanik Charles von Lilienfeld. VÔÔrandamisjĂ€rgselt oli kuni 1970 aastateni hoones kool, hiljem seisis ta aga tĂŒhjalt, muutudes kĂŒmnekonna aastaga varemeiks. Selle kĂ€igus hĂ€visid katus, laed ja kahjuks ka enamik maalingutest. Norra mĂ”isapargile oli iseloomulik keerukas tiikide ja kanalite sĂŒsteem, mis oli sobivalt ĂŒhendatud mĂ”isa vahetus lĂ€heduses asuvate vĂ”imsate Norra allikatega. Siinsamas olev allikate ala on piki tee ÀÀrt nĂ€ha Ă”ige pikalt. Kokku pidavat siin olema ca 40 allikat. VĂ€idetavalt 1936. aastal korraldatud mÔÔtmistel ĂŒllatas Norra allikas tulemusega, lastes vĂ€lja voolata 360 liitrit sekundis. Sopa allika kuuemeetrise lĂ€bimÔÔduga allikalehtri sĂŒgavus on 4,8 meetrit. MĂ”nes kohas on paremaks veemĂ€ngu vaatlemiseks tehtud allikate kaldale puust purded. Siinkandis on ka mĂ”ned RMK lĂ”kkekohad. Siit panime suht ĂŒhe jutiga Annimatsile. Seal vĂ€ike majutus ja saun ning hommikul edasi LĂ€ti poole. VĂ€ga tsill koht neile kes hindab vaikust ja pole pipar mugavuste osas.