-
Kõrvemaa matk
Vastu tulles töörahva soovidele organiseerisin Kõrvemaal väikse matka. Lund kahjuks ei olnud aga samas oli ilus ilm. Jube külm oli kah -15 aga õnneks tuulevaikne. Matkal osales sellisest külmast ilmast hoolimata kümmekond inimest. Kui mööda metsarada jõudsime Paukjärve serva jäime kõik lolli näoga vaatama järvele. Õige mitu kalameest oli järvel aga kuna järve jää paistis läbi jäi mulje, et vennikesed kalastavad vee peal 😀
Lõpuks jõudsime oosi otsas oleva vaatetornini. Ronisime üles ja nautisime vaadet rabale.
Edasi lonkisime mööda laudteed raba peale. Raba oli ilusti jääs ja sai laugaste peal käia julgelt. Mätaste otsas oli päris palju jõhvikaid mis olid külma käes mõnusalt magusaks muutunud. Kõik said korraliku annuse looduslikku vitamiini. Raba keskel vaatetorni juures väike puhkepaus ja vaadete nautimine. Lastel muidugi palju rõõmu jäätunud laugastest 😉 Mõne aja pärast alustasime tagasiteed.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Sinka-vonka vol.2
Ükspäev lõi jälle kiiks pähe, et peaks tuulduma vähe muidu löövad koid sisse. Staff autosse ja minekut tuhm pilk kauguses, tukk lehvimas tuules. Esimese peatuse tegime Vetlas. Käisime uurisime paisu ja kõrvalolevat kunagist saekaatrit. See töötas ilmselt vee jõul kunagi. Osa seadmeid oli täitsa alles, polnudki Kuusakoskisse tassitud 😀 😀
Edasi põikasime korra vasakule Valgehobusemäele ja sealt Albu mõisa. Albus tegime tiiru pargis ja kohvikus väikse kohvi. Kui kohv joodud tiksusime vaikselt edasi Ambla poole.
Amblas käisime kirikuaias, uurisime vabadussõja ausammast. Tahtsime kirikus ka ringi luusida aga kahjuks ei saanud, seal oli matusetseremoonia. Tüürisime edasi Kuksema suunas.
Kuksemal uurisime Schillingite kabelit. Kuna seal rohkem vaatamisväärsusi pole panime kohe edasi Aruküla poole.
Aruküla mõisa juures tegime tiiru ümber mõisa ja kaevumaja. Edasi sõitsime Emumäe poole.
Enne Emumäele jõudmist põikasime läbi väga ilusa ja privaatse Selja järve äärest. Paar pilti tehtud kastsime end vette ja edasi Emumäe poole. Turnisime tornis ja läksime üle tee oleva püstkoja juurde. Kuna õhtu käes siis tegime omale pesa püstkoja taga olevas koopaonnis. Onnis oleval lavatsil oli väga mõnus magada, välised hääled sisse ei kostu. Hommikul peale äratust tiksusime Palamuse poole.
Palamusel käis parajasti väike tasuta kontsert. Nautisime veidi seda, pärast luusisime kirikus, koolimajas ja muudel kevade radadel. Sauna ja parve vaatasime kah 😀 😀 Edasi tiksusime Kassinurme poole.
Kassinurmel hakkas lõpuks linnus valmis saama. Uudistasime veidi linnust, tibi parvega järvel. Käisime läbi hiiest ja vaikselt edasi Laiuse poole.
Enne Laiuset oli mingi külamees kahuri meisterdanud põllule ja mingi kuri eit oli ka 😀 Laiusel uurisime linnuse varemeid igast otsast ja sõitsime edasi Kuremäe poole. Laiuselt veidi Kuremäe poole tegime väikse metsapeatuse mis päädis mitme peotäie metsmaasikatega. Nämmmmmaaaaaa.
Kuremäel tegime tervele kompleksile tiiru peale. Mõtlesime, huvitav kuidas nad laovad selliseid maja kõrguseid puukuhjasi. Käisime maitsesime allikast püha vett kah. Mõtlesime kümblema ka minna aga vesi oli jube külm 😀 Kuremäelt edasi võtsime sihiks Valaste.
Valastel midagi erilist ei olnud. Juga nagu juga ikka. Tegime paar pilti ja võtsime üle tee kohvikust väikse kohvi. Kohv joodud võtsime suuna kodu poole aga miks otse kui ringiga saab 😀 😀 Vaja veel Porkunist läbi lipsata 😀
Porkunis hakkas kõigepealt silma Viinavabriku korstna otsas kurepesa. Väike kurepoeg uudistas ümbrust. Järvel pardimamma tegeles oma pesakonnaga. Uurisime vähe ka mõisa ümbrust ja loomulikult külastasime paemuuseumi. Peale kogu seda tegevust venitasime ennast kuidagimoodi kodupoole. Järgmine päev oli vaja tööle minna 😀 😀
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Lahemaa trip
Järjekordne matk sai läbi viidud väiksele grupile Majakivi-Pikanõmme õpperajal. Matkale kogunes kümmekond matkahuvilist mõni neist õige pisike. Kui seltskond koos viisin läbi kiire instruktaazi ja hakkasimegi liikuma. Võtsime suuna läbi metsa majakivi poole.
Rajal uurisime erinevatelt infotahvlitelt mida või keda võib metsas näha. Seekord kahjuks loomi ega linde ei näinud, kuigi teerajal oli värske viide metsaasukate kohalolu kohta 😀
Lõpuks jõudsime mööda laudteed majakivi juurde. Tegime väikse peatuse kuna kõige väiksemad matkalised olid veidi väsinud. Kui jalg puhatud ja kivi otsas turnitud liikusime vaikselt edasi üle raba vaatetorni poole.
Raba teises servas uudistasime natuke loodust, maitsesime pohli.
Lõpuks turnisime ka vaatetorni ja nautisime vaadet. Kui kõigil oli tornis käidud tegime väikse lõuna. Maiustasime kaasavõetud toiduga ja pruunistasime nii mõnegi vorsti 😀 Mõni väiksem matkaline tegi ka kiire uinaku 😀
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Õmma ja Marimetsa raba
Ükspäev tiksusin niisama kodus, mitte s… teha polnud. Helistas Ziil ja tegi ettepaneku minna omadega rappa 😉 Nu mis mul saab selle vastu olla kui metsa kutsutakse 😀 😀 Plaaniks oli Õmma raba ja kui aega üle jääb siis ka Marimetsas tiir teha. Õmma rabast polnud mul varem halli aimugi mitte, loomulikult olin kohe käsi. Auto parkisime kuskile rabatee serva ja lonkisime jala edasi. Tuli karata mättalt mättale ja eks jalad said ikka märjaks ka, miskit laudteed sinna ei vii. Vähemalt siis kui meie käisime seda ei olnud. Isegi mingeid suunaviitasi ei ole, järve suunas tuleb minna ainult kas tunde või GPS järgi 😀 😀 Meie kasutasime seda esimest versiooni, kuna Ziil oli seal varem käinud ja teadis teed. Õige mitu kilomeetrit tuli trampida mööda raba ennem kui kohale jõudsime.
Keset raba on järveke mille kaldal on metsaonn koos vaatetorniga. Kurja see oli päris tsill koht, onnis saab täitsa vabalt ööbida ja privaatsuse austajatele äge koht. Sinna niisama rabas tiksujad ei satu kuna teed ei ole 😀 Kuigi viimasel ajal on kuulda, et sinna olevat hull rada sisse trambitud. Järves saab ujuda ka, aga tuld teha seal onni juures ei tohi. Igati õige ka, kui raba põlema läheb on ikka väga suur p… majas 😉 Vot see on koht kuhu tahan veel minna.
Kui Õmma rabast tagasi oli veel vähe valget aega ja mõtlesime, et jõuame Marimetsas ka kiiruga käia kui juba sealkandis. Egas midagi kobisime üle tee teisele poole ja panime minema. Siis veel seda uut laudteed kus saab peaaegu autoga sõita veel ei olnud 😀 😀 Aga vana oli veel täiesti käidav ja vaatetorn ka suht ok. Rabas sai maiustatud mõne jõhvikaga ka, need on peale läbi külmumist päris head 😉 Marimetsa raba on iseenesest samuti huvitav, siin näed nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood. Taimi ja linde jätkub siin ka igale nurgale 😉 Lõpuks sai ka seal rabas tiir peale ja otsaga auto juures tagasi. Kurja andis ikka trampida aga selleeest väga tsill päev oli.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Paunküla mäed
Ükspäev kutsusid sõbrad mägedesse trippima… Haarasin fotoka kaasa ja minek. Rõõsalt keerasime metsa. Seal veidi ukerdamist sinka-vonka mööda metsateed ja peaaegu kohal olimegi. Päris matkaraja lõkkekohani välja ei saanud…. Kõrgema autoga saab ka lõkkekohani
Parkisime auto pisikesse parklasse lõkkekohast paarisaja meetri kaugusel. Matkarada päris põnev, imelised vaated ja maiustamiseks marjad…
Osa laudteed oli üles võetud ja aasta lõpuks väidetavalt asendatakse uuega. Laudtee puudumine ei seganud matka.
Matkarada kulgeb vahelduvalt nii metsas, rabas kui ka oosidel. Ühe järvekese kaldale olid matkajad käepärasest materjalist väikse lebokoha teinud. Lõpuks jõudsime ringiga lõkkekoha juurde tagasi. Mõtlesime endid lõkkekoha läheduses järvekeses jahutada aga…
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Lastega luusimas Valgejärvel
Septembris sai vähe vaheldust pakutud ühele toredale lastekodule… Kui seltskond oli kogunenud alustasime 6,5 km trippi. Aega oli varutud piisavalt, et ka kõige väiksemad jaksaks vaikselt kulgeda. Selle lühikese tripi käigus oli võimalik näha loodust igast nurgast. Läbi metsa kulgedes jõudsime järvekeseni mille põhi täitsa valge.
Arutasime lastega miks see nii ja kuidas vanasti seda valget ollust kasutati. Edasi trippisime mööda laudteed mille ääres oli hulga pohli. Nii mõnigi laps ei julgenud neid maitsta aga peale väikest selgitustööd maiustasid enamus lastest marjadega…. Tegu oli edasiminekuga… vaikselt edasi kulgedes jäi teele väike saareke. Seal sai lastele näidatud kuidas Ott oma piire männil märgistanud oli. Veidi edasi minnes nautisime ilusaid vaateid
Lõpuks jõudsime kuivale maale tagasi. Lapsed turnisid natuke vaatetornis ja tiksusime üle Rukkimäe edasi, korjates sujuvalt ka mõned seened. Mõne aja pärast jõudsime metsas allikani. Allikal kustutasime veidi janu, lapsed väitsid, et pidi palju parem vesi olema kui pudelis või kraanis. Täitisime veega kõik kaasasolnud õõnes anumad ja liikusime mööda rada edasi. Teel korjasid lapsed materjali “metsatee” jaoks
Lõpuks jõudsime laagripaika, milleks oli vahva püstkoda. Püstkoda kuulub MTÜ Ellamaa Loodusselts ja selle kasutamine on viisakas eelnevalt kokku leppida.
Meil oli see eelnevalt ilusti kokku lepitud ja nüüd läks väikseks sööminguks. Tegime lõkke, et lisada hubasust ja saaks toitu soojendada. Kui söök söödud, “metsatee” proovitud, metsajutud räägitud said lapsed kuulata mis häält teeb šamaanitrumm. Ka lapsed said proovida trummi lüüa. Päris müstiline oli lõkkevalgel tipis trummiheli kuulata.
Matkal nägi veel nii mõndagi põnevat aga kõike ei saa rääkida…. muidu ei viitsi lugeja oma taguotsa sinna tuulduma vedada.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
