• Muu vĂ€rk,  Tsill

    TĂŒri – Tori maraton

    Sai ajaviiteks kĂ€idud TĂŒri – Tori maratoni piilumas. VĂ”handul juba nii palju kĂ€inud, et kopp ees. Vaheldust on ellu vaja 😉 Eks sellegi marsruudi ÀÀres ole huvitavaid kohti mida vĂ”ib ka ilma maratoni piilumata kĂŒlastada. Vaatasime pilvepiirilt ĂŒle Laupa mĂ”isa, siin on alates aastast 1922 tegelikult mĂ”isakool. Ajaloost niipalju, et mĂ”isa asutajaks peetakse Rootsi ratsavĂ€eohvitseri Claus TrĂ€llot, kes olevat ostnud Laupa kĂŒla 1614 aastal Rootsi kunni Gustav II Adolfi kĂ€est. Mingil ajal kingiti mĂ”is miskipĂ€rast Reinhold von Fersenile, kelle jĂ€reltulijatele kuulus mĂ”is aastani 1849. Hiljem kuulus mĂ”is Taubedele, kuni talupojad 1905 aastal mĂ”isatest jaanituled tegid 😉

    JĂ€rgmisena vĂ”tsime ette JĂ€ndja. 20 sajandi alguses ehitati siia pĂ€ris korralik vesiveskikompleks koos tammi ja puumassivabrikuga. NĂ”uka ajal olla kogu see mudru maha jĂ€etud ja lagunenud. Ega kui aus olla siis tĂ”esti nii on, et vesiveskist on miskid olematud varemed jĂ€rgi aga puumassivabrikust on vĂ€hemalt hoone sĂ€ilinud ja see on kultuurimĂ€lestisena kaitse all. Sisse sinna kahjuks ei saanud aga aknast on nĂ€ha, et sees on sĂ€ilinud miskid seadmejÀÀnukid. JĂ€rgmisena kiire peatus Kurgjal, kuna edasiminekuga suht kiire siis muuseumi lĂ€hemalt tudeerima ei hakanud. See on veel ĂŒks selline kohake mis mul pĂ”hjalikumalt tudeerimata. ÜkspĂ€ev teen Ă€ra 😉

    Kurgja vesiveski pilvepiirilt

    JĂ€rgmine peatus SuurejĂ”el, Siin on ka mingi mĂŒĂŒtiline kaltsukas. Piilusime sisse aga kaltsuka kohta hinnad pĂ€ris kirved, isegi Tallinnas on soodsamad kaltsukad. Piilusime sisse kohalikku vesiveski jÀÀnukisse. Kahjuks on seegi tĂ€iesti Ă€ra lĂ€bustatud ja lagastatud, suuremas ruumis on keegi isegi mĂ€rki laskmist harjutanud ja mitte vĂ€he. Ilm lĂ€ks jube rĂ”vedaks ja enam eriti ringi luusida ei kannatanud, vaatasime kiiruga ĂŒle Tori kiriku juures PĂŒha JĂŒrka kuju, see olla esimene Eesti ratsamonument. Ei tea kas pĂ€riselt ka nii on aga mine sa tea. Piilusime kirikusse kah, see on pĂ€ris ok Eesti sĂ”jameestele pĂŒhendatud kirik mida tasub kĂŒlastada kĂŒll.

  • Tsill

    VÔhandu maraton vol.4

    MĂ”ned pildid ĂŒhest möödunud maratonist enne uut maratoni. JĂ€rjekordne maraton on juba sellel laupĂ€eval. Paar aastat on vahele jÀÀnud ja kahjuks ei jĂ”ua ka sellel aastal vaatama. Üks palju pĂ”nevam ĂŒritus mida igapĂ€ev ei nĂ€e vajab kĂŒlastust 😉 Hullud vennad kes viitsivad SUPiga pĂŒstijalu selle 100 kiltsa maha nĂŒhkida. Suvel kui soe peaks selle ise ajaviiteks lĂ€bi sĂ”itma. Mitte terve muidugi, vaid selle osa kus on kanjonid.

    MĂ”ned head kĂ€restikud on ka kus tasub kindlasti passida kui tahad nĂ€ha kummuli kĂ€ivaid aerutajaid 😀 😀 Mulle meeldib kĂ”ige paremini SĂŒvahavva. Siin on tavaliselt paar kohvikut sellel ajal, vĂ€ga hea kaldal tiksuda, kohvi juua ja saiakest nosida. Kusjuures ega mujal sellist head kohta polegi. Tollel korral kui vaatamas sai kĂ€idud oli ikka pĂ€ris sitt ilm, pilves ja jahe, vahepeal sadas isegi lörtsi.

  • Tripid,  Tsill

    VÔhandu maraton vol.3

    Nonii, vahepeal ajaviiteks vol.1 , vol.2 ja vol.6 tĂ€itsa ilmunud. Eelmisel aastal vol.7 jĂ€i Ă”igel ajal Ă€ra ja lĂŒkati septembrisse. Siis polnud aega pulli tegema minna, tööd oli vaja teha 😉 Ei tea mis sellel aastal vol.8 saab, kas jÀÀb Ă€ra vĂ”i lĂŒkatakse ka mingisse x aega. Hetkel on juba kuu jagu nihutatud. Vaatame kui ikka toimub sel aastal ja aeg klapib siis tuleb lĂ€bi minna 😉 Siis nĂ€eb kuidas VĂ”handu maraton soojaga toimub 😀 😀 Muidu see aprill on selline ulmevĂ€rk, kĂŒll tuleb vihma, kĂŒll lund ja krt teab mida veel 😀

    Seekord pikalt ei viitsinud seal töllerdada, nats vaatasime ringi ja lasime jalga. Kevadist VĂ”handut vaadatud kĂŒll ja kĂŒll juba. Loodame siiski, et sel aastal saab suviseid pilte ĂŒritusest.

  • Tripid,  Tsill

    VÔhandu maraton vol.2

    Vol. 1 oli juba ammu Ă€ra ja vahepeal on ka meeltesegaduses ilmunud vol.6 😀 😀 Ja viiruse pĂ€rast jĂ€i Ă€ra vol.7 siis katsume need vahepealsed ka Ă€ra kribada. Kui kĂ”ik ausalt Ă€ra rÀÀkida siis nagu ikka…. kui sa juba korra sĂ”brale lubad siis tuleb seda teha. Eks lĂ€ksin seegi kord supordiks. Sai juba eelmisel Ă”htul VĂ”rus paadid valmis pandud ja siis kimatud sealt paarkĂŒmmend kiltsa eemale ööbima. Krt kus mulle see varane tĂ”usmine ei meeldi 😀 😀 Kella kuuest ĂŒles, et kaheksaks VĂ”rru jĂ”uda aga eks kohapeal lĂ€heb ikka kaua aega. Stardipauk on ammu Ă€ra olnud kui vette saadakse…. Siin ilmselt on see ĂŒtlus meeles ” tark ei torma” aga noh see pole suusatamine kus viimasena on hea minna rada on ette tehtud 😀 😀 Aga lĂ”puks said ikka sĂ”brad minema ja me ringi luusima.

    JĂ€rgmisse kontrollpunkti pole kiiret tiksusime niisama ja vaatasime mis ĂŒmbruses toimub. PĂ€ris hea oli vaadata kuidas luik stardib nagu maakera suurune transpordilennuk vĂ€ga pikalt vĂ”tab hoogu enne kui Ă”hku saab 😀 Ilm oli tĂ€itsa soe ja lilli vĂ”is juba nĂ€ha pea iga pÔÔsa all. JÀÀdvustasin mĂ”ne pildile kah.

    LĂ”puks oli aeg minna kontrollpunkti asja uurima. See pĂ€ris lahe ĂŒritus mĂ”ned teevad sporti mĂ”net teevad pulli. Miskit erilist ei olnud ja kimasime jĂ€rgmisse kontrollpunkti.

    Kurja lasin mööda maanteed miski 100 minna kui kuskilt kĂ”rvalteelt tuli maanteele murutraktor ja tĂ”mbas tĂ€piks ees 😀 😀 igatahes mina sellele 100ga jĂ€rgi ei jĂ”udnud. PĂ€rast nĂ€gin seda vidinat kontrollpunktis seismas ju oli ka kellegi suport 😀 LĂ”puks tulid minu omad kah, tassisime paadid ĂŒle ja tuld jĂ€rgmisse punkti. Siin Ă”nneks pikalt tassida ei olnud, ainult nats maad teiselepoole veskitammi ja kĂ”ik. Veski paistab vĂ€ljast ĂŒsna varemetes aga vĂ€idetavalt olla seal sees pererahval turbiin elektri tootmiseks. Vahepeal vahetasin paar sĂ”na ka ĂŒhe toreda sĂ”brantsiga kes oli ka vĂ”istlemas.

    JĂ€rgmised kontrollpunktid kah kiirelt lĂ€bi, ei viitsinud kuskil vĂ€ga passida neid aerutajaid, metsaalune oli pĂ”nevam 😀 SĂŒvahavva juures tegime pikema peatuse seal sai vĂ€ikse kohvi ja salati kah kohvikust. Kui meie omad olid lĂ€bi lĂ€inud kimasime edasi

    Enne Leevakut tegi miski kohalik rahvas sauna ja kĂ€is suplemas laskmata ennast segada aerutajatest. LĂ”puks jĂ”udsid meie omad Leevakule suht surnutena. Siin panime pillid kotti kah, enam edasi ei jaksatud aerutada. Aga mulle sobis, sai varem Ă”htale 😉

  • Matkad looduses,  Tripid

    VÔhandu maraton vol.1

    Miljon aastat tagasi kauples sĂ”ber, et tuleks VĂ”handu maratonil talle supordiks. TĂŒkk aega mĂ”tlesin kas ma ikka viitsin aga lĂ”puks mĂ”tlesin, et mis siin muud ikka teha…. teeme Ă€ra. Kimasime Ă”htul juba kohale, sĂ€ttisime ujuvvahendid Tamula kaldale valmis ja kobisime ööbimiskohta Kassile. Hommikul kell 6 Ă€ratus, et kohale jĂ”uda. Hommikul hull trĂŒgimine… lĂ”puks sai vette kah. Muidugi suure hilinemisega aga sai 😀 Ilm oli vastikult kĂŒlm, kobisime Ă€ra autosse ja kimasime KirumpÀÀ sillale.

    Passisime seal vĂ€he ja tiksusime edasi Paidra veskitammi juurde. Seal pidime Ă€ra ootama oma vĂ”istlejad ja kajakid ĂŒle tassima. Veski siin kahjuks enam ei tööta aga omanik on sinna veski asemele aretanud hĂŒdroelektrijaama ja toodab oma majapidamise jaoks “volti” 😉 “Omamehi” oodates nĂ€gi seal ikka igasugu sulelisi ja karvaseid aerutamas. LĂ”puks oli meie sulelised kah kohal. Tassisime ĂŒle, venitasime kummi ja tiksusime edasi jĂ€rgmise tammi juurde.

    Et siis Leevi… siin on hullult aega enne kui meie sulelised jĂ”uavad. Töllerdasime niisama ringi ja tegime aega parajaks. Siin nĂ€gi juba mĂ”nes kohas isegi lilli Ă”itsemas. Vahepeal sai isegi poes kĂ€idud aega parajaks tegemas. VĂ€ikestes kĂŒlapoodides on Ă€ge kĂ€ia, igasugu huvitavaid asju nĂ€eb mĂŒĂŒgil 😉 Ega siin vĂ€ga tĂ€napĂ€eval midagi vaadata ei ole, kunagi on siinkandis olnud lausa 3 mĂ”isa. Neist tĂ€napĂ€eval jĂ€rgi ainult mĂ”ned kĂ”rvalhooned. KĂŒla iseenesest on vana ja mĂ€rgitud juba 1582 Poola revisjonis (ilmselt mingi Taani hindamisraamatu analoog) II MS ajal peeti sealsetes metsades kĂ”vasti lahinguid ja peale sĂ”da oli sealkandis metsavendluse teema pĂ€ris aktuaalne. VĂ€idetavalt pidas 1978 aastal sealkandis oma viimase lahingu NKVD meestega tuntud metsavend August Sabbe. LĂ”puks olid meie sulelised kah kohal, tassisime ĂŒle venitasime kummi. Seal pudrupeatus kah vĂ”istlejatele. LĂ”puks lĂŒkkasime omad vette ja kimasime edasi SĂŒvahavva poole.

    SĂŒvahavval on pĂ€ris vĂ€gev kanjon, ĂŒlevalt on hea vaadata jĂ”el liikuvaid aluseid. MĂ”ned sinililled olid kah sealkandis Ă”itsemas. Siin vaatasime vĂ€he ringi kohalikus villavabrikus, siin saab nĂ€ha kuidas villast lĂ”ng saab ja ĂŒhtteist ka kaasa osta. Kohvikus sai kohvi ja kooki kah 😉 Kui meie omad olid siit lĂ€bi lĂ€inud kimasime edasi Leevakule. Siin oli jĂ€lle see koht kus tuleb alused ĂŒle tammi tassida. 1835 aastal ehitati siia vesiveski, hiljem ka jahu- ja saeveski ning villavabrik. Tsaari ajal tehti siin isegi tekke ja sineliriiet vene sĂ”javĂ€ele. 1910 aastal hakati siin elektrit tootma oma tööstuse tarbeks, hiljem hakati elektrit ka ĂŒmberkaudsetele taludele mĂŒĂŒma. II MS ajal elektrijaam hĂ€vis kuid peale sĂ”da taastati VĂ”ruma komnoorte poolt lööktööna. Juhan Smuul oma poeemiga “JĂ€rvesuu poiste brigaad” tegi selle lööktööehituse kuulsaks. PaarikĂŒmne aasta pĂ€rast elektrijaam suleti. Elektrijaam taastati ja avati taas 1993. aastal. Suvekuudel on elektrijaamas avatud muuseum. Tutvuda saab nii jaama enda, Leevaku ajalugu tutvustavate stendide kui nĂ”ukogudeaegsete elektrimÔÔdikutega. LĂ”puks jĂ”udsid kohale ka meie sulelised puruvĂ€sinuna. Seekord lĂ”ppes meie suleliste maraton siin Ă€ra, kola kokku ja kodupoole tuld.

  • Tripid

    VÔhandu Maraton vol.6

    Nagu juba peaaegu traditsiooniks saanud kĂ€isime ka sel aastal maratonil. Siiani kĂ€isin töllerdasin supordina, sel aastal ei viitsinud kummi venitada supordindusega 😀 Reedel kola kokku, rippsillalt lĂ€bi kontrollimaks kas pesakond toimetab. Toimetas kĂŒll, miski 10 tuuris oli neid seal lausa peesitamas. Kui pesakond ĂŒle vaadatud hakkasime vaikselt liikuma Annimatsi poole.

    Teel pĂ”ikasime korra Palamusele, vaatasime kiirelt ĂŒle kodumaise kultusfilmi vĂ”ttepaiga 😀 Polnud seal tĂŒkk aega kĂ€inud, vahepeal oli muuseum valmis saanud. VĂ€rskelt meisterdati just uut mĂ”isameeste parve 😉 Parklas asjatas ka ĂŒks pirakas konn, igaks juhuks musutama ei hakanud pĂ€rast Ă€kki ongi prints 😀 😀 Oleks veel printsess siis teine asi aga noh mis ma selle printsiga peale hakkaks… ma ikka jĂ€tkuvalt vanamoeline 😉 KĂ€isime tutvusime ka kohaliku kaubandusega. Keegi oli Tootsi poe seinale teinud ainult, et tukk kĂ€es oli moodne.

    Palamuselt tiksusime vaikselt edasi Annimatsi poole. Toad olid meile juba valmis pandud ja saun ka soe. Kobisime kohe sauna, Pipi pakkus lastehoidu ja tegeles mitu tundi laste lĂ”bustamisega 😉 Peale viimast kĂŒlaskĂ€iku oli kamin saanud uue ilme, Evestus oli just eelmisel pĂ€eval hullanud vĂ€rvidega selle kallal. Sealkandis kolades ma alati ĂŒritan ööbida Annimatsil, seal on alati vĂ€ga soe vastuvĂ”tt ja mĂ”istlikud hinnad.

    LaupĂ€eva hommikul peale hommikusööki viidi mind VĂ”rru, vĂ”tsin sealt auto ja hakkasin omaette kulgema VÔÔpsu poole. Esimese peatuse tegin Paidra veskitammi juures. Paidra vesiveski kivid enam vilja ei jahvata, kĂŒll toodab ettevĂ”tlik pererahvas hĂŒdroenergiast majapidamiseks vajalikku elektrienergiat. Kuskil sealsamas möllas omalajal ka August Sabbe.
    August Sabbe oli Eesti viimaseks metsavennaks peetav mees, kes langes Paidra ja Leevi kĂŒla lĂ€hedal arreteerimiskatsel, uputades end VĂ”handu jĂ”kke. Tiksusin seal Ă”ige mitu tundi enne kui mu sĂ”brad tuttavad sealt kĂ”ik lĂ€bi lĂ€ksid 😀

    Paidralt panin edasi otse Leevakule. Leevakul viskasin kiire pilgu korstnale kuhu on keegi sisse ladunud minu nimetĂ€hed 😀 😀 Leevaku korsten, mida naljatamisi ka maailma kĂ”rgeimaks (kĂ”rgus 50 m) saunakorstnaks kutsutakse, valmis 1923. aastal tellisevabriku tarbeks. Vabrik lĂ€ks aga peagi pankrotti, sest kohalik tooraine oli tellise tootmiseks ebakvaliteetne. PĂ€rast vabriku sulgemist ehitas kĂ”rvalasuva elamu peremees korstna sisse puitmaterjalist sauna, kus kĂ€iakse siiani. Leevakult panin otse edasi RĂ€pina. Seal kĂ€isin Puuriida pubis söömas. Muidu pĂ€ris kobe söögikoht aga puhtus jĂ€ttis seekord soovida. Laual vedeles telekapult mis ilmselt oleks pakkunud huvi arheoloogidele oma kultuurkihi paksuse poolest. No krt muidu kĂ”ik puhas, teenindus meeldiv ja söök ok aga siis vedeleb sul laual selline sitt… Ilmselt saamatu koristaja. Peale söömingut kĂ€isin vaatasin korra mis RĂ€pina ĂŒletassimisel pĂ”nevat. Aga ei miskit pĂ”nevat.

    LĂ€ksin Ă€ra VÔÔpsu, parkisin auto vĂ”imalikult finiĆĄi lĂ€hedale, et pĂ€rast oleks paati vĂ€he tassida. KĂ€isin luusisin natuke ĂŒmbruses ringi ja tegin aega parajaks seni kuni mulle jĂ€rgi tuldi. Tegin veel paar pilti, ĂŒhed oskasid ennast veel finiĆĄis kummuli keerata 😀 😀 aga pole hullu sealt vĂ”is juba paati kanda ka 😀 😀 Muidugi pĂ€ris s.. teema, terve 100 kilsa oled kuivaks jÀÀnud, kĂ€restikel pole kummuli kĂ€inud ja siis siledal veel tĂ€itsa lĂ”pus kastad ennast mĂ€rjaks 😀 😀