fbpx
  • Matkad looduses,  Tripid

    Kõrvemaal seenel

    Seeneaeg selleks ongi, et saaks seenel käia. Ilm ilus, mis siin veel tahta kui korv näppu ja tuld 😀 😀 Kõrvemaal kaugele väga minna ei viitsinud, luusisin niisama Paukjärve ümbruses. Seenelisi oli nagu putru ja kõik rühkisid läbi võsa kaugustesse nagu noored põdrad 😀 😀 Mõtlesin, et ju siin ees otsas pole midagi, et kõik edasi rühivad aga oli hoopis vastupidi. Kõikvõimalikke seeni olid kõik kohad täis. Lõpuks hakkasin juba valima mida korjata mida mitte 😀 Siin mõned jäädvustused metsaandidest ja elukatest mis kaamera ette jäid. Kõrvemaa on aastaringi päris põnev kohake. Siin on palju trippe tehtud, isegi lastekodulastele on siin paar üritust läbi viidud.

    Marju oli nii hullult, et natukese ajaga oli kõht täis ja pool korvi kah.

    Paukjärve ümbruses näeb nii liblikaid kui konni. Tavaliselt seal rästikut väga ei näe, veelvähem vaskussi. Seekord oli võimalus mõlemat näha, vaskussi lausa kahel korral.

  • Matkad looduses,  Tsill

    Kõrvemaal luusimas

    Tuli ruttu ära kasutada värske lumi ja tiir metsas teha. Mõtlesin, et äkitse rahvas pole veel metsa jõudnud jälgi tegema 😀 😀 Kurja küll, Kõrvemaal juba rahvast nagu putru metsas luusimas. Tuli otsida vähe metsikumat kohta. Väljaspool metsaradu tundub lumi ikka päris paks, pole veel kokku vajunud vaid on mõnusalt kohev. Huvitaval kombel jäi silma hulgaliselt tormimurdu, iga natukese maa tagant juurikad püsti. Mingi tegelane oli kased ka alt ära koorinud, tundus, et kopraonu aga krt seda teab.

  • Matkad looduses,  Tehtud üritused,  Tripid,  Tsill

    Kõrvemaa

    Vanasti sai päris tihti niimoodi ekspromt sõpradega kuskil tuuritatud fotokad näpus aga nüüd on ajad muutunud. Seekord tuli mõte Kõrvemaal vähe luusida aga mis sinna otse minna kui ringiga saab 😉 Kõigepealt ikka vaja ju üle vaadata kuum suusakuurort missiis, et suvi aga vaatetorn on seal ju ikka 😀 😀 Mina üles turnida ei viitsinud, ma seal juba piisavalt turninud aitab küll. Pean paar aastat vahet siis lähen vaatan mis muutunud on 😀 😀

    Valgehobusemäelt panime otsejoones Jäneda linnamäele. Ilus järveke seal nõlva all, sai kohe nii vesiroose kui vesikuppe pildile 😉 Jäneda linnamägi on oosi tüüpi linnamägi ja asub muistsete Järva-, Harju- ja Virumaa ühinemiskohas Piibe maantee ääres Kalijärve idakalda ja Jäneda jõe vahel. Ilmselt kasutati seda linnust aktiivselt 11 – 12 sajandil aga midagi enamat selle linnuse kohta eriti teada ei ole kahjuks. Siiani pole keegi viitsinud seal arheoloogilisi väljakaevamisi teha.

    Lõpusk jõudsime sihtkohta kah. Luusisime vähe Paukjärve ümbruses ja vaatetornis kah vähe. Sinna raba peale vaatetorni ei viitsinud lonkida 😀 Iseenesest on see Paukjärve ümbrus üsna tuntud matkajate ja looduses puhkajate seas aga vähesed teavad selle ajalugu…..

    1931. a. alustas tegevust Koitjärve laager looduskauni Paukjärve kaldal. Eesti Vabariigi Riigimetsade Valitsus andis Eesti NMKÜ Liidule pikaajalisele tasuta rendile 6 ha maad. Valdavalt oli tegu liivase männikuga. Eesti NMKÜ peasekretär Herbert Tõnissoo koostas nii laagri üldplaneeringu kui ehitiste projektid. 1930-1931 püstitati kiiresti köök ja 1 elumaja ehk tare. Ehitustööd kestsid läbi aastate pidevalt koos laagritegevusega. 1936. aastal loeti esmased rajamistööd lõpetatuks. Valminud oli 17 taret poistele elamiseks. Olid veel haigla (tegelikult muidugi ambulants, kus lisaks esmaabile sai teha ka kergemaid operatsioone), puhkekodu, täieliku sisustusega köök ja söökla, saun, käsitööhoone, ladu, hüppetorniga ujula, elamu laagrijuhile, külalistemaja, jääkelder, kaev, spordiväljakud, lõkketule tribüün ja paadisild.

    Elumajad kujundati klassikalises eesti stiilis – pikuti poolitatud männipalkidest ja laastukatustega. Et laager töötas vaid suviti, ei peetud taredel vajalikuks isegi klaasitud aknaid ega ahje. Tegu oli esimese lõpuni väljaehitatud noortelaagri kompleksiga Eestis ja Baltikumis. Kokku mahutas laager 150 laagrilist ja 30 töötajat.
    Laagrit juhtis vanematekogu, kuhu kuulus hulk nimekaid ühiskonnategelasi, sh. K. Treffner, A. Kukk ja J. Vellerind. Kauaaegseks laagrijuhiks oli Herbert Niiler, keda poisid lihtsalt “vanaks” kutsusid. 1939-1940 juhtis laagrit V. Pihlak. Koitjärve oli tugev spordilaager. Tegeldi samade spordialadega, millega juba varem Keila-Joalgi, ainult nüüd juba tunduvalt paremates tingimustes.

    Valdavast osast laagripäevadest hõlmas sport 4 tundi (2 tundi ujumist ja 2 tundi muid spordialasid). Oluline oli ka töökasvatus. Algaastatel aitasid laagrilised ehitada hooneid ja kujundada ümbrust. Tarede kaupa oldi köögitoimkonnas. Sageli käidi köögi tarbeks metsas marjul ja seenil. Üheks Koitjärve traditsiooniks sai kahepäevane jalgsimatk Loksale.

    Lisaks tavapärastele noortelaagritele korraldati Koitjärvel ka erinevaid juhtide koolitusi ning renditi laagrit välja. Laager toimis nii osalejate kui külaliste silmis ülihästi ja majandas ennast ka ära. Ometi tuli sellele kõigele lõpp 1940. aastal.   

    1941. aasta kevadel jätkus noorsootegevus Koitjärvel juba pioneerilaagrina (esimene Eestis). Kuna hooned sõja ajal säilisid, sai laagritegevus alates 1946. a. jätkuda veel kuuel aastal. Lõplik lõpp Koitjärve laagrile saabus 1953. aasta kevadel.

    Väidetavalt olla siin treeninud ka Eesti korvpallikoondis enne 1936a olümpiale minekut. Erinevates allikates on natuke muidugi vasturääkivusi laagri kohta. Osad allikad kirjeldavad, et see laager oli Eesti esimene statsionaarne laager seega ei saanud majade aknad ilma klaasimata olla. Võta sa nüüd tagantjärgi kinni….

  • Tehtud üritused,  Tsill

    Päikesetõus Kõrvemaal

    Ühel kenal õhtul tiksusime kambaga sõbra juures ja matsutasime pannukaid. Kusagilt tühjalt kohalt tekkis järsku idee minna päikesetõusu vaatama ja seda kell 11 õhtul 😀 😀 Egas midagi, need puusalt tulistatud ided on vahel päris ägedad 😀 😀 Linnas kiire tiir, fotokad, magamiskotid ja muu staff autosse ja tuld Kõrvemaa poole. Mõtlesime, et väga lahe koht selleks võiks olla keset raba olev vaatetorn. Kurja küll vaatetornis üleval oli ikka päris tuuline, hea, et taipasin koormakatte kaasa võtta. Sellega sai tuulepoolne külg kinni kaetud vaatetornis ja siis kannatas täitsa olla. Kellad äratama ja kobisime magama 😉

    Päiksetõusu ajal sättisime endid ritta asja uurima. Oi kurja kus järsku läks all rahvaste liikumiseks 😀 😀 Kes tuli fotokas kaelas kes drooniga jne. Väärt plaan oli meil end juba öösel kohale vedada ja seal tukkuda. Oleks ka päiksetõusu ajaks tulnud oleks torn rahvast täis olnud nagu laulupeol. Igatahes vaated tasusid end kuhjaga ära. Tegime hulga pilte ja kobisime magama tagasi.

    Hommikul tulid pääsukesed torni servale lauluga meid äratama. Pesime silmad laukas puhtaks, pakkisime kola kokku ja raba peale luusima. Ega ilusat ilma saa raisku lasta 😉

    Lonkisime mööda laudteed tagasi Paukjärve poole. Uurisime vähe loodust, klõpsisime mõned pildid ja juba olimegi oosi otsas.

    Tegime Paukjärve ümber tiiru, uurisime vanu piirikive jne. Vana puusilla juures oli keegi metsa alla onni ehitanud. Sellises käepärastest materjalidest valmistatud katusealuses on väga ok ööbida. Selle saab vajadusel ruttu valmis, igavesti hea aseaine telgile kui ei viitsi telki kaasas vedada 😉

  • Matkad looduses,  Tripid

    Offroad Kõrvemaal

    Ühel ammusel ajal tehti pakkumine, et minge lõbutsege ja andke hinnang. Me maksame kõik kinni…. Sai siis kamp kokku sebitud ja mindud kokkulepitud kohta Nelijärvel. Seal oli terve joru UAZikuid. Kohapeal instrueeriti meid ära. Anti kätte kaardid ja gepsud ning läks koordinaatide sisestamiseks kaardilt gepsu geopeituse jaoks. Kui koordinaadid gepsus jagati meid meeskondadeks ja anti näppu UAZikud 😀 Mul oli lihtne kuna kokkupuude olemas selliste riistapuudega. Tulistasime siis nendega läbi Aegviidu Kõrvemaale. Asi aja peale, kes jõuab kindla aja jooksul kõige rohkem punkte ära võtta on võidumees 😀

    Enne starti veel kiire intervjuu Kanal2 reporteril ja start. Gepsu koordinaatide järgi oli vaja üles leida kontrollpunkt ja sealt kirja panna sõna. Minu meeskonnaga leppisime kohe kokku, et ma puldis ja teised jooksevad punktis. See toimis päris hästi ja meil olid oma punktid suht ruttu võetud. Nillisime enne lõppu veel mõned vastasmeeskondade punktid ka ära 😀

    Siis kui geopeitus sai läbi tuli aeg mütata soos mingite ATV laadsete vidinatega. Need olid päris ägedad riistad, igaltpoolt ronisid läbi peaaegu. Korra ainult uppusime mudas aga vints aitas välja. Isegi üle jõe ujus kurivaim 😀 :D. Lõppkokkuvõttes oli väga kõva üritus. Kahju, et ruttu läbi sai… aga ple ullu ple ullu kohe kimasime järgmisele üritusele edasi 😀 😀

  • Matkad looduses,  Tehtud üritused,  Tripid

    Kõrvemaa matk

    Vastu tulles töörahva soovidele organiseerisin Kõrvemaal väikse matka. Lund kahjuks ei olnud aga samas oli ilus ilm. Jube külm oli kah -15 aga õnneks tuulevaikne. Matkal osales sellisest külmast ilmast hoolimata kümmekond inimest. Kui mööda metsarada jõudsime Paukjärve serva jäime kõik lolli näoga vaatama järvele. Õige mitu kalameest oli järvel aga kuna järve jää paistis läbi jäi mulje, et vennikesed kalastavad vee peal 😀

    Lõpuks jõudsime oosi otsas oleva vaatetornini. Ronisime üles ja nautisime vaadet rabale.

    Edasi lonkisime mööda laudteed raba peale. Raba oli ilusti jääs ja sai laugaste peal käia julgelt. Mätaste otsas oli päris palju jõhvikaid mis olid külma käes mõnusalt magusaks muutunud. Kõik said korraliku annuse looduslikku vitamiini. Raba keskel vaatetorni juures väike puhkepaus ja vaadete nautimine. Lastel muidugi palju rõõmu jäätunud laugastest 😉 Mõne aja pärast alustasime tagasiteed.

  • Matkad looduses,  Tripid

    Plixiga Kõrvemaal tsillimas

    Ühel ilusal talvepäeval otsustasime plixiga, et lähme tuuldume. Mõtlesime tükk aega kuhupoole suund võtta, lõpuks jäi sõelale Kõrvemaa. Korjasime kola kokku ja minekut. Kaksiksilla parklast läksime jala Paukjärve telkimisala poole. Jõgi polnud jääs ja sai paar päris head pilti. Seekordne käik sattus peale lumesadu ning inimeste poolt polnud jõutud veel kõike ära tallata 😀

    Tegime väikse tiiru ümber järve. Järve jääle sadanud värskel lumel oli näha kohaliku loomastiku tegevuse jälgi. Plix leidis kuuseokstelt huvitava kujuga lumemütsi. Arutasime, et meenutab lumeleopardi 😀 😀 Kui piisavalt loodust uuritud tegime väikse lõunasöögi ja tundsime end mõnusalt