-
Riias luusimas
Kui mõned head aastad tagasi Riias põgusalt hulgutud sai siis panin projekti pikema Riia linna tudeerimise. Nüüd lõpuks sai see teoks. Huvitaval kombel pole siin säilinud vana linnust ega linnamüüri sellisel moel nagu Tallinnas, aga vaadata siin siiski ühtteist on 😉 Väikese tripiga alustasime Riia ooperimaja ja vabadussamba juurest. 42 meetrine vabadussammas avati 1935 aastal mälestamaks Läti vabadussõjas langenud sõdureid. Samba tipus on naise pronkskuju mis hoiab käte vahel kuldseid tähti mis sümboliseerivad Läti kolme ajaloolist piirkonda: Kurzeme, Vidzeme ja Latgale.
Piilusime eemalt püssirohutorni, see on ainus säilinud torn Riia endisest kaitsemüürist. Algne torn ehitati 14 aga nagu ikka kippusid nad otsa saama sõdade käigus. 17 sajandil taastasid rootslased paksude müüridega torni ning siin hakati hoidma püssirohtu. Torni müürides on endiselt näha sinna Põhjasõja ajal tulistatud kahurikuule, kuigi ma arvan, et praegused on seal suht feik. Tänapäeval tegutseb tornis sõjamuuseum. Põgusalt piilusime ka taastatud linnamüüri jupikest ja kummituse pronkskuju. 2010 paigaldatud skulptuur on pühendatud Riia vanalinna põnevatele legendidele ja kummituslugudele.
Edasi piilusime vanalinnas kõige kitsamat tänavat, tänav on kõige kitsamas kohas vaid 2,25 meetrit lai. Väidetavalt olla see ajalooliselt nii kitsas, et vastasmajade elanikud said aknast teineteist kättpidi tervitada 😀 😀 Kui meil on raekoja platsis “Kolm õde” siis siin on “Kolm venda”, need peaksid olema Riia vanimad säilinud elamukompleksid. Ühel tänaval hakkas silma ka huvitav käesurumise laud, meil võiks ka selliseid olla. Tahtsime piiluda ka kuulsat Kassi maja aga kahjuks oli see tellingutes. Legendi kohaselt käskis jõukas Läti kaupmehest majaomanik paigutada tornitippudesse kassi skulptuurid nii, et nende sabad olid suunatud üle tee asuva Suure Gildi majale. See oli tema kättemaks ja protest selle eest, et sakslaste juhitud gild teda liikmeks ei võtnud. Hiljem olevat tüli lahendatud ja kassid pöörati gildi poole näoga 😀 😀
Huvitav on ka see, et siin on tänavanurkadel näha üsna palju kas maasse või seina müüritud kahureid, meil vanalinnas pole neid kuskil täheldanud. Muideks need pole miskid disainelemendid 😉 vaid vanad kahurid täitsid ühte väga praktilist ülesannet. Vanad nö. perses kahurid paigaldati tänavanurkade ja väravakäikude juurde selleks, et hobuvankrid ja tõllad ei lõhuks rataste ega rattavõllidega hoonete nurki.
Vaatasime üle ka Bremeni moosekandid ja liivlase pea. Bremeni moosekantide pronksskulptuuri valmistas saksa kujur Christa Baumgärtel 1990 aastal Bremeni sõpruslinna kingitusena Riiale. See vendade Grimmide muinasjutu ainetel tehtud skulptuur kujutab eeslit, koera, kassi ja kukke, kes vaatavad läbi raudse eesriide sümboliseerides sellega külma sõja lõppu ja raudse eesriide langemist. Reisiõnne saamiseks tuleb hõõruda skulptuuril loomade nina. Mida kõrgemal asuva looma nina ulatud sügama, seda suurem on tõenäosus soovi täitumiseks 😀 😀
Sellel näoga kivil on ka oma lugu, see olevat leitud 1851 aastal Salaspilsi lähedalt põllult. See viidi muuseumi kuid jäi seal kadunuks. 2000 aastal olla arheoloogid kivipea üles leidnud Riia toomkiriku hoovist uuringute käigus. Originaali säilitatakse praegu Riia Toomkiriku ristikäigus. Kivi täpne päritolu ja otstarve on endiselt ebaselge. Arvatakse, et see on seotud 13 sajandi alguse liivlaste pealiku Akoga, kes juhtis ristisõdijate vastast ülestõusu ja langes võitluses. Praegune tänaval olev kivi on 3 korda suurem koopia originaalist.
Muidugi näeb Riia tänavatel päris palju kohaliku tänavakunstniku Kiwie töid.
Piilusime sisse ka Peetri kirikusse, kusjuures siia sissepääs on tasuline ja päris krõbeda hinnaga. Siin hakkas kohe eemalt silma ülisuur küünlajalg, pole nii suurt kuskil mujal näinudki. Siinse kiriku teiselt korruselt saab liftiga kiriku tornis olevale platvormile. Aga sinna saamine pole niisama, et vajutad nuppu ja sõidad. Ilgelt umbses liftis on oma liftitädi kes üle kümne lõusta peale ei võta ja sedagi rangelt pileti alusel. Muidugi vaated on tornist vanalinnale päris head.
Väike video vanalinnast Peetri kiriku tornist
Veel sai pilk peale visatud Rail Peldiku Riia jaamahoonele ja luusitud Riia turul. Riia turg pidavat olema üks Euroopa suurimaid ja vanimaid katusealuseid turukomplekse. Turg ehitati 1930 aastatel IMS aegsetesse Saksa tsepeliinide angaaridesse. Mida kõike siin müügil pole, aga samas ma ei ütleks, et turg miski odav koht on. Poest saab asju juba odavamalt kui turult. Ja muideks joodikuid on siin vedelemas rohkem kui meil 😀
-
Pakri poolsaarel seiklemas
Pole sada aastat Pakri poolsaarel luusinud, nüüd tuli idee fix, et äkitse prooviks kui pikalt on poolsaar võimalikult ranniku äärest autoga läbitav on. Eelduseks oli ikka see, et peab olema tee mitte rannaliiv. Kuna tinglikult peaks Pakri poolsaar olema Madise – Klooga joonel siis alustasime Madise kiriku juurest. Kui siin viimati käidud sai siis oli kirik remondis ja sisse ei saanud. Iseenesest on siin nüüd peale vanade oma aja ära elanud ja ohtlikuks muutunud puude mahavõtmist palju avarust. Seekord saime sees ka luusida. Sisse sai piiluda ka kiriku välisküljel olevasse kabelisse. Arvatakse, et kiriku ajalugu algab 13 sajandi lõpust kui Padise kloostri munkade eestvedamisel ehitati siia puidust kabel. Praeguse kivikiriku pikihoone ja kooriruum pärinevad tõenäoliselt 15 sajandist ja nagu ikka kombeks on siis sai ka see kirik omale torni alles 19 sajandil.
Muideks Harju-Madise kirik pidavat olema Eesti ainus kirik mis on kasutusel olnud meremärgina. Torni aknas plinkis veel mõnda aega tagasi tuletornilatern. Ja siin kirikus on ka toimiv wifi 😉
Veidi maad enne Paldiskit on tee ääres päris põnev väljapanek kõikvõimalikest tegelastest ja see väljapanek pidevalt täieneb. Samalaadne asi on veel Lillis ning veel mõnda aega tagasi oli Väike-Maarjas, aga seal üliagarad ametnikud pedereerisid igavusest organisaatorit seni kui pillid kotti pandi.
Järgmise peatuse tegime enne majakat ja käisime vaatasime veidi neid nõuka militaarrajatiste jäänukeid ja turnisime trepist alla randa. Pankranniku alune rannariba on päris äge ja seal tasub kindlasti käia turnimas. Autoga sinna alla sõita ei saa kui just hüpata ei taha 😉
Kui rannas piisavalt luusitud kimasime edasi majaka poole. Viimati kui seal käisin siis oli majakas oma värvi maha visanud ja nägi üsna õnnetu välja aga nüüd oli majakas ilusti uue värvi selga saanud. Kordoni juurest enam autoga edasi sõita ei saa, seal tõkkepuu ees. Aga pole hullu, tuleb sõita läbi tuulepargi ja vana paekarjääri ning oledki teisel pool tõkkepuud. Mõtlesime, et vaatame kohalikku juga ka aga kahjuks polnud seal seekord tilkagi vett. Aga samas oli näha merel päris arvestatav parv kormorane. Siit edasi saab piki merekallast sõita täiesti vabalt Leetse poole. Vahepeal tuleb lihtsalt risti üle sellesse moodsasse gaasitankeri sadamasse viiva tee sõita. Huvitav, et ühtki laeva pole veel siin kai ääres olnud aga juba kõik laguneb
Tiksusime edasi vaikselt Leetse poole kui ühes päris tihedas padrikus jäi meile teele risti ette miski matkabuss. Seal tiksuvatel hollandlastel vajus lõug põlveni lahti kui järsku nägi autot metsast tulemas. Nemad arvasid, et parkisid oma neliveolise elamise nii, et see kedagi ei sega ja vaevalt keegi metsast välja ragistab 😀 😀 Aga õnneks mahtusime ilusti mööda millimeetri pealt. Veidi veel ja olimegi Leetse-Lepiku talukalmist juures väljas. Kirjade järgi peaks see olema Evald’ite perekonnakalmistu ja maetuid on siin 9, muuhulgas on siia maetud ka kunstnik Nikolai Triik. Kokkuvõtteks võib öelda, et kogu tee oli täiesti sõidetav ilma eriliste probleemideta.
-
Rootsi maakalmistu
Seekord vaatasime üle Rootsis Högbo kalmistu. See on pisike tagasihoidlik külakalmistu millel asub ka vana puitkirik. Kusjuures väidetavalt oli kirik algselt mujal ja alles 1777 aastal toodi see kirik praegusesse asukohta. Kalmistu vanimad matused ulatuvad 18 sajandisse, kalmistu ise on üsnagi korrapärase kujundusega. Ühesõnaga pargi laadse stiiliga metsakalmistu. Ei ole mingit blingi, vaid ilusad sirged hauaread, korralikud jalgteed ja isegi pingid väikeseks puhkuseks. Kohati on pinkide juures päris huvitava lahendusega lillepotid ja vaasid. Ma seda teemat selgeks ei saanudki miks on selline omapärane lahendus. Ja muideks isegi kaamerad on kalmistul üleval
Muidugi näeb ka siin erineva disainiga hauakive ja mõningaid raudaedu kuid valdav osa platse on siiski muruplatsid tagasihoidliku lillepeenraga. Üks huvitav lahendus jäi siiski silma. Vaatasin, et osade platside juures väikesed sildid miski rootsikeelse kirjaga. Algul mõtlesin, et äkki mingi sama teema nagu meil, et hooldamata platsile lüüakse silt püsti. Samas mõtlen, et plats ju vinksvonks korras, mis nagu sildi point on? Aga vot mis selgus, siin pannakse silt hoopis sinna platsile kuhu on tellitud aastane hooldus.
-
Kaarma linnus
Vaatame pilvepiirilt üle järjekordse linnuse, seekord siis Kaarma linnus. Kirjalikes allikates mainitakse Kaarma linnust esmakordselt Liivimaa vanemas riimkroonikas. Väidetavalt olla Kaarma linnus üks Saaremaa võimsamaid muistse vabadusvõitluse eel rajatud kaitseehitisi. 1261 aastal oli see Liivi ordu vastu võitlevate saarlaste viimane kants. Selleks ajaks olevat ristiusust taganenud saarlased maha nottinud enamuse tulnukkristlasi. Aga ju mõnel ikka õnnestus pääseda ja Riiga ordumeistrile “kitse” panema minna. Sellele see värk muidugi ei meeldinud ja kogudes kokku suure väe läks 1261 aastal üle Väikese väina jää Saaremaale rüüsteretkele. Rünnak linnusele löödi küll tagasi aga peale ammuküttide kaasamist läks asi käest ära ja linnus vallutati. Kristlased olevat peale võitu linnuses peatunud paar päeva ja laadinud oma regedele üüratu koguse linnusest saadud sõjasaaki.
Huvitaval kombel pole seda linnust eriti uuritud, siin on kaevanud üksnes J. B. Holzmayer 1860 aastal. Tema andmetel on linnuse hoovis kividega vooderdatud kaev, linnuse vallid on kokku kuhjatud mullast ja kividest ning valli peal on olnud täiendav palkkindlustis, mis põlenud. Paar tolleaegset leidu on pärit tõenäoliselt 13 sajandist. Huvitav oleks muidugi teada kas rüüstajatest jäi maha ka mõni peidetud aare. Mõned aastad tagasi on linnust uuritud küll georadariga aga sinna see asi ka jäänud on. Loodame, et kunagi lüüakse ka siin labidas maasse.
Väike video pilvepiirilt
-
Muhu linnus
Sai täiendatud natuke jälle linnustest ülelennu projekti. Seekord siis Saaremaa linnused, aga kahjuks ilmataat ei olnud minuga ühel meelel ja lükkas vihmapilved nii madalale, et praktiliselt midagi eriti head nendest lendudest välja ei tulnud. Eks tuleb seda üritust korrata mingil hetkel. Aga kõigepealt siis väike kõrvalpõige Muhu kiriku juurde. Kui siin viimati sai käidud siis oli see igavene pirakas saar äsja murdunud. Tänaseks päevaks on siin järgi veel juure osa, enamus tüvest on leidnud kasutust ümbruskonnas puukujude näol. Kirikust endast pikemalt kirjutama ei hakka, sellest on lugu olemas siin. Huvitav, et kirikuaias on siiani veel püsti viisnurgaga propamonument. Kui mujal on need juba suht ammu likvideeritud siis siin on veel ehe näide täiesti püsti.
Niisiis, Muhu linnus või siis maalinn. Vaatasime üle muinaseestlastele pühendatud mälestusmärgi linnuses ja üritasime niru ilma kiuste mingitki pilti pilvepiirilt saada. Midagi head küll ei saanud, vihmapilved ca 70 meetri peal. Aga natuke aimu asjast ikka saab 😉 Nüüd moodsal ajal kannavad hoolt linnuse vallidel kasvava heina eest lambad. Jube head ja praktilised ökoniidukid, tankimise ja laadimise vajadus puudub 😀 😀
Arheoloogiliste leidude põhjal rajati Muhu linnus arvatavalt 11 sajandil, ning see oli kasutusel kuni 13 sajandini. 1227 põletasid ristisõdalased linnuse maha. Kahjuks ei ole siin säilinud kogu linnuse vall, 1894 – 1895 veeti tuimalt suurem osa linnuse vallist Väikese Väina tammi ehitusele täiteks. Arvatakse, et algne vall oli praegusest säilinud osast 2-3 meetrit kõrgem. Tol ajal leiti linnusest paar suuremat peitleidu, milles hulk hõbeasju ja -rahasid. Kusjuures Läti Hendrik on üsna üksikasjalikult oma kroonikas kirjutanud linnuse mahapõletust ja mitte ainult. Seal räägitakse ka mingist salapärasest Muhu linnast (ladina keeles Urbs) mis paljaks rööviti ja maha põletati.
Siiani polnud sellest Urbsi linnast eriti midagi teada peale kroonikas kirjapandu. 2025 aasta suvel uuriti Marika Mägi juhtimisel linnuse ümbrust üsna põhjalikult ja suure tõenäosusega leidis kinnitust ümber linnuse olnud Urbsi linna olemasolu. Linnust ümbritseb ca 4 hektari suurune kultuurkihiga ala ja sealt leiti 2 vikuaegset hõbeaaret. Nüüd ootame põnevusega leidudest näitust 😉
Väike ülevaade Muhu linnusest pilvepiirilt
-
Haapsalu linnus ja Riisipere mõis pilvepiirilt
Korra põgusalt juba sai Haapsalu pimedas üle lennatud, aga ega küll küllale liiga tee ja siis oli ka niru droon 😉 Nüüd kui on sebitud märksa parem droon vaatasime veelkord üle selle linnuse ja valge daami kodu pilvepiirilt. Väidetavalt olla Haapsalu olnud Saare-Lääne piiskopi residents kuni 14 sajandi keskpaigani. Pärast Liivi sõda on linn kuulunud erinevatele vaenupooltele. Tsaariaja lõpus oli Haapsalu Vene riigi provintsikeskuseks. Huvitav, et siin on linnuse küljes ka kirik, ilmselt midagi samalaadset oli omalajal Saaremaal Pöides. Peale renoveerimist on linnus päris kobe, aga sellega kaasnes kohe ka häda. Päästeamet ei luba enam kellatorni külastada, täiesti jabur teema. Praegu käib seal väike kabeli kohendamise värk, tehakse valge daami toas remonti 😉
Väike video Haapsalu linnusest pilvepiirilt.
Kodupoole kimades tegime jalasirutuspeatuse Riisipere mõisa juures. See oli päris pikalt räämas aga nüüd on saanud uue ilme ja pilvepiirilt näeb päris ok välja. Ükspäev peaks uurima kas sinna sisse ka saab.
Riisipere mõis pilvepiirilt
-
Vormsi jäätee
Nii, äsja sai just käidud mööda jääteed Kihnus. Seekord siis käime ära Vormsil. Aga nagu ikka mul juhtub, milleks otse kui ringiga saab 😉 Käisime läbi Paldiskist lootusega vaadata sealset Pakri juga pilvepiirilt. Aga kahjuks jäi seal lendamine ära, nii ulme kõva tuul oli, et anna olla. Aga pole hullu lähme teinekord uuesti. Möödaminnes vaatasime Padise tee ääres topiseid, sinna ikka aegajalt lisandub mõni uus tegelane juurde. Kunagi oli sarnane väljanäitus Väike – Maarjas aga seal jäi see bürokraatlike ametnike hammaste vahele ja tegijat pedereeriti niikaua kui ära korjas oma näituse. Kahjuks sigineb meil aina rohkem selliseid bürokraatlikke ametnikke kes ajavad näpuga seadusepügalaid taga. Kas ikka peab? Vahel võiks mõnes asjas veidi loominguline ka olla. Möödaminnes vaatasime kiirelt üle veel Ungru lossi varemed ja kimasime edasi Rohuküla poole.
Rohukülas vaatasime kiirelt pilvepiirilt üle sadama ja jäätee ning panime Vormsi poole ajama.
Väike video Rohuküla sadamast ja jäätee algusest pilvepiirilt
Vormsil tegime kiire tiiru kiriku ja kalmistu juurde, ega siin rohkemaks aega ei jätkunud, peab ruttu tagasi jõudma, enne kui jäätee kinni pannakse. Muidugi vaatasime üle ka Vormsi ainukese valgusfoori 😉 Huvitaval kombel ei olnud Vormsil lahti ühtki kohvikut erinevalt Kihnust. Siin vist ei taheta raha teenida. Kui tiir peal siis kiirelt tagasi sadamasse ja mandri poole minema.
Vormsi poolel oli muidugi veidi vett kogunenud jääteele, aga polnud hullu, saigi auto puhtaks.
Lõpuks merel ja tuld drooni saatel mandri poole 😉
