-
Türgi trip. ATV safari Maxwell toursiga.
Siis kui ma noorte peale vihastasin ja hamami läksin käisid need ja sebisid ATV safari järgmiseks päevaks. Aga noh nagu neil kombeks siis ega ju küsida ei viitsita a’ la mes sa vanamees ikka asjadest tead 😀 😀 Võeti miski suva pakett, ma ise oleks tahtnud minna mitte Maxwell touriga vaid Ginza touriga. Vahe selles, et Ginza korraldab asja Göynüki kanjoni juures aga Maxwell korraldab Kuzderes. See selleks hommikul kokkulepitud ajal oli jälle buss hotelli ees ja minek. Huvitav, et seekord saime selle kummalise palja kahemättalise mäe taha tsillima. See mägi paistab tee pealt kui Kemerist Tekirova poole sõita ja on mind kuidagi kummitama jäänud. Kusjuures seal see pisike külake mille servas Paradise Quad Safari asus oli täis tühje majakarpe, katused peal aga uksi-aknaid pole ja neid oli seal ikka nii kümnete viisi. Lõpuks olime kohal. seal tehti kiire juhend kuidas ja mis. Minu jaoks polnud midagi uut peale selle, et ATV oli 250 kupsine. See suht võrr minu jaoks. Kunagi töö oma oli ikka 650 kupsine 😉 Lõpuks jagati kiivrid ja prillid välja. Kes pilte tahtis pidi natsa peale maksma, see tüüpiline teema igalpool ja hind ka suht sama 25$ Tegelt päris kirves aga noh poistel pappi oli võisid vähe laiamist lubada 😀 Kõigepealt tehti sealsamas prooviring, et näha kes oskavad sõita kes mitte. Mitteoskajad saavad kaasa sõita kellegi tagaistmel 😀 😀 Ma sõitsin kõige viimasena siis oli hea ülevaade ees toimuvast. Vaatasin, et vanem sõitis enamvähem aga noorem on ikka põline rollumees 😀 😀 igas kurvis tahtis jalga maha panna 😀 😀 😀 Nuh aga prooviringi said kõik edukalt tehtud. Edasi sõitsime siit keskusest mööda asfaltteed mäest alla orgu.
Irrrwwww mööda sirget teed mäest alla sõites arvas noorem poiss miskipärast tühjalt kohalt paremale keerata 😀 😀 Pani raginal alla päris järsust kohast krt hea, et üle kuudi ei käinud. All maandus sellesse kohalikku ilgelt pikkade okastega põõsasse 😀 😀 Sääred olid nagu oleks läbi kibuvitsasalu jooksnud 3 kilomeetrit 😀 Õnneks muud häda ei olnud kui hullid kriimud, tiba verd, isegi ATV jäi terveks. Egas midagi instruktor pani teise poisi taha istuma ja sõit jätkus sujuvalt. Kes ATV võsast ära korjas ei tea aga ju see orgunnitud. Krt kahju, et see vennike kes tsikliga kaasas sõitis ja pilte tegi ei jõudnud pildistada seda maandumist 😀 Edasi läks sõit sinkavonka mööda jõekallast ca paar kiltsa. Siis oli väike 5 mintsane joogi ja suitsupeatus. Instruktor tuli rääkima minuga, et kle ma algul instrueerisin kõiki, et püsti ei tohi sõita aga ma peeglist vaatasin, et sa kõik kurvid ja mättalised kohad lasid püsti nagu proff. Sina küll esimest korda ei sõida. Nu ma siis vaikselt mainisin, et ATV mul operatiivsõiduk aastaid oli 😀 😀 Vana kohe rääkima, et kle sa võiks siia instruktoriks tulla, meil hädasti vene ja eestikeelseid instruktoreid vaja. Lubasin mõelda ja tulla kui neil on normaalsed ATV. Vana ütles, et varem neil olid ka 650-sed aga turistid panid nendega võssa koguaeg, liiga äkilised. Küsisin palju siis võrridega võssa pannakse, ütles, et ikka oma 5-6 korda hooaja jooksul. Aga tagant otsasõite pidi olema hullult, pidurdada unustatakse 😀 😀 sellepärast ka megarauad ehitatud ATV ette ja taha 😀 😀 Kui suitsukas läbi kimasime ringiga algusesse tagasi ja buss viis hotelli. Kogu sõit kestis ca 45 mintsa. Kokkuvõtvalt kes ATV esimest korda näeb sellele täitsa sobilik teema, minu jaoks ei midagi erilist. Ma oleks oodanud ikka palju kurvilisemat, mättalisemat ja kiiremat rada.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Türgi trip. Crystal Aura
Siin natuke pilte meie nädalase kodu õuest 😉 Õues sai malet mängida ja basseinis hullata. Hullult igasugu baare ja muid söögikohti. Isegi oma cathouse oli peatänaval 😀 Ja need kassid….. on igalpool 😀 😀
Rannas oli igasugu variante lebotamiseks, siitsamast sai rentida nii kaatrisõitu, parasailingut kui ka jette. Kõik asjad käe-jala juures. Söök saadaval väidetavalt 24/7 aga meie kogesime, et ega ikka ei olnud küll asi päris nii. Nii mõnelgi õhtul olid mitmetunnised augud kus ei saanud süüa kusagilt. Söögikohtade lahtiolekuajad muutusid sujuvalt, kui infolehel ajad kirjas siis see igakord päris nii ei olnud. Oli juhuseid kus vaatad infolehelt, et peaks lahti olema… Marsid kohale aga asi kinni, kohapeal hoopis teine kellaaeg ja need kellaajad muutusid sujuvalt. Ilmselt iga kohvik või söögikoht otsustas ikkagi sujuvalt millal nad lahti on 😀 😀 Isegi see kus oli igapäevaselt hommiku ja õhtusöök tehti öösel uuesti lahti kuidas jumal juhatas ja ükspäev ei tehtudki lahti nt.
Õitses siin igasugu asju. Meie toa juures oli isegi banaanipuu 😉 Polnudki ennem banaanipuud lähedalt näinud. Üldiselt täiesti ok hotell kus ei ole miskit öö läbi toimivat läbu, hiljemalt kell 1 öösel oli laval üritus läbi. Samas isegi kui poleks siis meie tuba oli nagunii sellises kohas kuhu see poleks kostnud kuidagi. Toad siin hotellis enamjaolt oma rõdudega, konditsioneerid toas jne. Külmik oli vett täis aga need olid väiksed klaaspudelid. Kusjuures see klaaspudelis vesi oli palju parem kui plastpudeli oma. Seda plastpudeli vett sai niisama väljas pea igal nurgal asuvatest külmikutest ise võtta. Ja kohviautomaate on ka igal nurgal aga kohv on siin täis saast. Siin hotelli territooriumil ei õnnestunud kordagi saada normaalset kohvi. Ei tea millest seda siin tehti ja piima asemel oli mingi hall ollus mis oli piimast ikka väga kaugel. Kokkuvõtvalt päris ok hotell, tasub elamist küll 😉 Selle hotelliga on ka muidugi üks kummaline asi mis mulle nüüd meenus kui seda jutukest kirjutasin. Mitu kuud tagasi Ziilu ütles, et nägi unes kuidas ma sain 2 piletit Kemerisse Crystal Aurasse…. Ütle veel, et unes asju ei näe ette.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Türgi trip. Hamam
Ühel õhtul kui noored mul s… keema ajasid mõtlesin, et lähen hamami. Küsisin kõigepealt hotellist palju meil hamam maksab, kurja 55$ taheti saada, see liig mis liig. Marssisin üle õue ja võtsin tänaval Ginza traveli putkast 10$ eest. Põhimõtteliselt oli kohe buss hotelli ees ja minek. Bussis oli juba paar inimest ja teel tuli veel mõni peale. Lõpuks jõudsime Göynüki kus asus aadressil Atatürk cad.13 Musahanhamam. Juhatati ilusti sisse ja seal nagu ikka kõigepealt nurgatagusesse tuppa kus hakati pakkuma lisaks põhipaketile igasugu muid massaaže, kreeme ja jumal teab mida veel. Kohalik töötaja Tatjana kukkus kohe kõiki moosima, et vaat mudu maksab 40 min massaaži 55$ aga just täna ja praegu saate selle 35 😀 😀 näidati hinnakirja ka. Mnjh hinnad olid ikka ulmelised, algasid 55$ ja lõppesid 550$ juures. Klientide hulgas olid kuskilt Moskva tagant pärit perekond kellel on omal kodumail mingi meditsiinikeskus. Meha kauples ikka hullult igasugu asju kohe näha, et ärimees 😀 😀 Midagi ta seal võttis juurde ka naisele peale vähest kauplemist. Mulle sobis põhipakett ka. Lõpuks juhatati meid riideid vahetama ja sauna sooja. Saunas saime ikka uhkelt tiksuda see kes aega pidi võtma ja edasi juhatama oli oma jope ja meid ei kiirustanud. Olime pea tunni leili- ja aurusaunas vaheldumisi. Lõpuks juhatati meid välja basseini äärde, toodi granaatõuna teed ja tehti saviga näomaski 😀
Kui tee joodud ja vähe tsillitud basseini ääres juhatati meid nägu pesema ja pessu. Miskid jorsid pesid, naisi polnud näha. Kui pestud juhatati edasi massaaži. Nagu pikali viskasin tõmbas vend korra käega üle selja ja ütles, et oota siin pole kõik korras ja kutsus miski teise venna kes rääkis väga head vene keelt. Vaatas ka selga ja ütles, et siin peaks tegema meditsiinilise massaaži ja see maksab nii ja nii palju. Ütlesin tean seda isegi ja kodus arst teeb 😀 😀 Midagi seletasid omavahel ja tehti nö paketimassaaž ära. Lõpuks oli asi valmis ja juhatati üles riideid vahetama. Peale seda kutsuti mulle auto järgi ja viidi tagasi hotelli. Kokkuvõtvalt võib öelda, et üldmulje asjast hea aga kui sa midagi juurde ei osta siis tehakse asja natuke üle jala nö konveiermeetodil. Seda siinset hamami ei saa muidugi kaugeltki võrrelda sellega kus Ziiluga käisime, vot see oli tase. Ja siin on ka natuke juttu hamamist. Aga noh mida sa selle 10 eest ikka saada tahad. Ma muidugi ei tea mida kujutab endast see reisikorraldajate pakutav 20€ hamam aga ehk keegi teadja kommenteerib.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Türgi trip. Öine Kemer
Päeval Kemeris kolistatud küll ja juba sai natuke öösel ka luusitud ja pildistatud puusalt. Seekord proovisime statiivilt ka. Kurja muud polnud midagi hea soe aga hull tuul, statiivi lahti teha ei saanud tuul oleks selle pikali puhunud. Isegi kõige madalamas astmes kõigutas krt 😀 Katsetasime vähe hotelli hoovis ja rannas, nu midagi sai kah. Siis läksime laiasime vähe linnas.
Kui linnas ka laiatud kobisid poisid hotelli tagasi aga mina tahtsin näha öist Kemerit mäe otsast. Laenasin paari liiri eest jalgratta ja väntasin üles. See üles väntamine polnudki kõige hullem muidu aga see tuul kurivaim tahtis pikali puhuda 😀 Ai kurja see väntamine tasus ära, pildid pole pooltki seda milline vaade sealt tegelikult avanes. Ehhhh seda peab oma silmaga nägema. Muidugi piltide tegemine oli omaette seiklus, kui maa peal oli juba kõva tuul siis mis veel siin 300 meetri peal oli…. Aga kõik kes te Kemerisse satute käige kindlasti öösel seal Idyros nimelisel mäel ja te ei kahetse… Ziilu see on sulle midagi 😉 Isegi mul tõmbas see vaade lõua põlveni lahti 😀 😀
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Türgi trip. Fotokaga puusalt tulistamas.
Kodus pole viitsinud seda katsetada, vähe laisk ka selleks peab ju linna sõitma 😀 😀 Aga nüüd Kemeris ajaviiteks katsetasin kuidas on pildistada öösel puusalt…. Käest ilma statiivita, pimeda turistikaga ja kõrge ISOga. Mnjh saab teha küll aga kriitikat ei kannata, 12600 ISO ikka väga mürane minu Pentul. Tuleb hakata vist kaamerat vahetama või siis kasutada vähe valgemat klaasi.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Türgi trip. Pamukkale Maxwell toursiga.
See oli siis meie kolmas trip mis me võtsime tänavalt Maxwell toursilt. hommikul väljasõit oli hotelli juurest kell 5. Me panime vähe pidurit kuna üks seltsimees oli õhtust saadik kadunud, leidsime vennikese Lobby baarist õndsat und panemas 😀 Lohistasime välja, kell oli juba 5.20 mõtlesime rong kindlalt läinud aga ei miskit järsku lendas miski Mersu buss ette, küsis kas me Pamukkale ja ütles, et hiljaks jäite buss läinud nüüd saate homme minna 😀 Ma siis seletan, et homme seda sõitu teil pole 😀 vana pani laksu omale vastu pead pomises midagi ja helistas kellelegi. Siis ütles, et kähku bussi ja minek, meie muidugi viuh peale ja tuld. Vana andis minna Antalya poole läbi linna vahepeal 120 punaste fooride alt pohhuilt läbi jne. Beldibi juures jõudsime bussile järgi, kobisime ruttu ringi ja minekut 😀 Giid oli miski pisike kasahhi mutt muidu teemat jagas väga hästi aga selline tiba üleolev oli. Samas ütles kohe alguses ära, et teel on enne lõunat 3 poepeatust siis on lõuna ja alles seejärel oleme kohal 3 tundi. Peale seda ühe jutiga koju, et miski 8 paiku peaks kodus tagasi olema. Kõigepealt tegime tee ääres miskis väikses kohvikus 15 minutit pissipeatust ja siis hakkas see poeralli peale. Krt ilm oli ka suht s…. sadas hooti ja päris jahe oli. Muidugi see poodidevärk oli ikka tase omaette. Logistikageeniused töötavad seal firmas vist. Mina laseks sellise logistiku päevapealt lahti 😀 Kõigepealt kimati niikaua kui sai tagasipöörde teha riidepoe juurde. Siin kogu grupp küljeuksest sisse ja kukuti jahuma mingitest asjadest, et viitsinud kuulata ja läksime otse poodi. Üldjuhul annab neid küljeukse infosi vältida kus näidatakse sokki ja lina ning seletatakse, et näe see on sokk ja see lina. Muidugi on see infojura kasulik giididele seal jagatakse mingeid lipikuid igaühele mille siis ostu sooritades annad kassas ära. Ilmselt nende lipikute kassassejõudmise kogusest oleneb giidi “boonus”. Hoidsin sellel lipikuteemal silma peal, eks see ole see professionaalne kretinism 😀 Tahad ju teada milleks see hea on. Oli küll jah suur pood aga olles kursis Kemeri hindadega odavat seal nüüd küll midagi ei olnud. Kui tunnike oli poes aega veedetud kimas buss edasi niikaua kui sai uuesti teha tagasipöörde sihtpunkti suunas, sõitis kuni sellesama poeni kus äsja käisime ja peatus veinipoe ees 😀 😀 Seal järgmine 40 mintsa peatust 😀 Krt kohe oleks ju võinud seal ees peatuda ja üle tee jalutada aga noh Türgi värk 😀 😀 Ei viitsinud siin ka miskit jura kuulata vaid läksime otse poodi. Kui siin ka aeg veedetud kimasime veidi edasi ehetepoodi seal algas jälle seesama jura otsast peale 😀 Me läksime jälle otse ja vaatasime niisama ringi. Lõpuks oli nendest poodidest selline kopp ees, et igasugune huvi edasise vastu oli kadunud. Tripp nägi välja rohkem poe kui kultuuritripina. 3 poodi jutti on ikka liig mis liig.
Lõpuks said poed otsa ja läksime sööma. Siit juba see Pamukkale valge kivipaljand paistis. Söök on siin ekskursioonidel ikka selline rootsi laua põhine, ei midagi erilist, enamjaolt ikka riis ja kana erinevates variantides, vahel natuke kala ka. Ja igaljuhul käib jook eraldi raha eest. Kui kõhud täis kimasime lõpuks Pamukkale.
Siin giid sebis meile piletid ja lükati sisse territooriumile. Siin giid muidugi kadus viuh ära aga ennem ütles ka, et jalutate omal käel ja ta pärast bussis räägib. Ennem veel mainis, et ärge te seal vees väga solberdage ja veelvähem maitske seda. Ei pööranud sellele väga tähelepanu, sest vette minna nagunii plaani polnud. Muidugi kes ei tea siis see Pamukkale, Hierapolis ja Kleopatra bassein on kõik siinsamas ühe koha peal. Pamukkale tähendavat türgi keeles “puuvillalossi” ja asub see Menderesi jõe basseini tektooniliselt aktiivses piirkonnas. Pamukkale maapõue soe vesi sisaldab rohkesti kaltsiumvesinikkarbonaati. Kui pinnale voolanud vesi ära aurab sadestub sool kaltsiumkarbonaadina pinnale. Olenevalt asjaoludest on mõnda kohta moodustunud midagi merikarbilaadsete vannide taolist, stalagmiitjalad all; teisale otsekui riisipõlluterrassid, idamaised ornamendid külgedel; kolmandasse kohta jääpurikaid meenutavad stalaktiidid. Muidugi võttis see kõik aega aastatuhandeid. Pamukkale allikaveel on ravitoime, see avastati juba aastatuhandeid tagasi. Ilmselt just sel põhjusel kerkis mäele ka iidne püha linn Hierapolis, mis hüljati pärast Selçuki türklaste tulekut ja mille viimasel poolsajandil välja kaevatud varemed on suhteliselt hästi alles püsinud. Tänu sellele vaatepildile on praeguses Pamukkale Köyü külast saanud pulbitsev turismikeskus, kus praegu on igas teises majas hotell 😀 😀 Luusisime seal territooriumile vähe ringi ja vaatasime nurgatagustesse. Seal oli ka eraldi miski muuseum aga lisatasu eest, ei hakanud minema. Luusisime niisama, tegelikult oli asi natuke pettumus, sest vett seal peaaegu ei ole enam ja paljand on muutunud kollaseks. Paarkümmend aastat tagasi toimunud maavärina tagajärjel jäi vee pealevool märgatavalt vähemaks. Siinseal jäi silma päris palju plasttorustikku mille kaudu vett juhiti, ei saanud pihta mis värk nendega on… Pärast giidilt küsisin mis teema on ja ülla-ülla… fuiiii… hea, et ma seal ei solberdanud ja kleopatra vanni ei trüginud. Tuleb välja, et vett poleks tänapäeval niigipalju kui seal näha oli, vaid seal on tehtud “turistimagnet” kõik vesi mis alla voolab kogutakse kokku ja lüüakse pumpadega üles tagasi ning läheb uuele ringile. Sellepärast ka neid plasttorusi seal palju. No ei kutsu vette seal kohe mitte kuidagi peale seda infot wäkkkk….. Siis ma sain küll aru sellest ekskursiooni alguses giidi tehtud vihjest.
Siin see trööstitu ja kuivanud paljand siis on. Reklaamide pildid ei vasta sugugi tegelikkusele. Ja ilmselt kui siin poleks aretatud seda vee kogumise ja tagasi pumpamise teemat oleks see turistikas juba suht otsas omadega.
Väike video kah sellest “Puuvillalossist”
Panustasime rohkem nendele varematele, kolme tunniga teeb tiiru peale küll seal territooriumil, meil läks tiiru tegemiseks 2 tundi ainult. Mingites varemetes nägime ka peitu pugenud sisalikku, oli päris suur teine. Amfiteater nägi ka päris muljetavaldav välja. Kahju, et meile selliseid omalajal teha ei saanud sita kliima tõttu.
Luusisime ringi veel aia taga mätta otsas. Sealt oli päris hea vaade ümbrusele. See ikka tõeline turistikas, parkla oli servani busse täis 😀 😀 Siin mätta otsas oli kah üks pisike sisalik. Luusisime seal parkla ümbruses veel ringi eesmärgiga aega parajaks teha. Tegelikult kui parklast otse üles minna saad territooriumile ilma piletita, pole mingit aeda olemaski. Muidugi need nõlvad on seal ägedad, meie arheoloogid oleks seal ilmselt sillas 😀 😀 savinõukilde vedeleb igal sammul ilmselt ka muud kui otsida, ega ilmaasjata ei öelnud Demre-Myra-Kekova ekskursiooni giid, et igal türklasel on kodus metalliotsija 😀 😀 Paari kilpkonna nägime kah. Lõpuks oli aeg käes ja kobisime bussi, algas kojusõit. Kodusõidu esimese tunni oli giid vait, lasi rahval puhata. Peale pissipeatust rääkis üsna põhjalikult kohalikust eluolust, kuidas abiellumine siinsete tavade järgi käib jne jne. Päris palju inffi sai. Tagasiteel oli muidugi paarimintsane peatus ka seal riidepoe juures, poest jooksis miski tibi rahapakiga ja andis selle giidile. Seejärel sõit jätkus kodupoole ja juba 20.15 olime hotellis. Sellest Pamukkale tripist on Ziilu kirjutanud ühes eelnevas jutus. Nüüd saate võrrelda kahte erinevat sõitu. Kas tänavalt odav või reisikorraldajalt kallim. Eks see ole nii ja naa… Aga ma pigem rendiks auto ja käiks omalkäel jäävad ära need nüridad “ajaveetmiskohad” poodide näol. Aga kokkuvõtvalt kannatas käia küll kuna giid oli teadmiste kohalt väga asjalik, see natuke kompenseeris.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Türgi trip. Sukelduma…
Nagu juba varasemalt sai kribatud sebisime Maxwell toursist õige mitu asja. Üks trip oli juba ära, täna oli teise tripi päev 😀 Juba eelmine kord kui Ziilu juures Türgis käisin ja me merel tsillisime tuli mõte, et võiks sukeldumist proovida. Et siis sukeldumine täna plaanis… mina ja sukelduma 😀 😀 ma ei oska ujudagi 😉 Nagu ikka buss hommikul otse hotelli ette meile järgi ja sadamasse sõit.
Sadamas kobisime laevale aga kohe välja sõita ei saanud sest 1 grupp oli puudu. Ootasime vähe ja vaatasime kuidas need piraadilaevadeks maskeeritud tsillilaevad merele läksid kõrvulukustava musa saatel. Krt tümakas oli nii kõva, et oma mõtteidki ei kuule 😀 😀 mis seal laeval endal veel on kui tükk maad eemal juba hull lärm. Muidugi äge oli vaadata kuidas kitsas sadamas manööverdati. Väiksest RIB paadist oli pukser tehtud 😀 see siis nügis õige suuna peale. Lõpuks oli puuduv grupp kohal ja kimasime merele. Teel esimesse sukeldumiskohta seletati ohutust ja vajalikke käemärke.
Kui olime kohal jäime ankrusse väikses abajas. Nüüd oli aeg vette karata, aga miskipärast lõi muidu “kõvadel” meestel põhja alt ja ei julgetud minna, eks ma siis ise käisin katsetasin vähe. Siin oli sukeldumine kuni 5 meetri sügavusele. Varustus selga ja viuh vette aga krt polnud väga minu teema, ei saanud algul pihta kuidas suu kaudu hingata 😀 😀 Kobisin pardale tagasi asja seedima. Natuke asja seedinud ja konsulteerinud instruktoriga soovitas uuesti proovida. Ootasime kuni alt tuleb üles instruktor ja andis mind tema personaalsesse meelevalda 😀 Päris tore Venemaalt Tomskist pärit tüdruk oli, Anastasia nimeks. Kargasin siis uuesti vette ja peale väikest harjutamist saime ikka vee alla ka. Päris äge oli ja hullult igasugu kalu. Kalad päris julged, nii mõndagi sai käega katsuda. Kilpkonni kahjuks ei näinud kuna see aeg möödas, kuigi vahel pidid mõned üksikud ujuma. Tsillisime miski 20 mintsa vee all ja uurisime veealust maailma. Lõpuks oli aeg minna teise kohta sukelduma, seal juba 10 meetri peale. Kobisime pardale ja panime minekut Kemeri lahele. Krt mulle hakkas asi täitsa meeldima. Ainuke asi mis on, et kui tahad vee all endast pilte saada siis 25$ eest tehakse 😀 aga ka seal andis sebida hinda ja personaaltreeneriga sukeldumine oli ka 25$ Aga ma sain Anastasiaga jutule nii, et 20$ eest sain nii pildid kui personaaltreeneri tema näol 😉 Vahepeal anti süüa kah muidugi, toit kipub siin nendel trippidel olema üksluine, riis – kana või miski tundmatu kotlet…
Üritasin veel poisse ka kutsuda sukelduma aga kus sa sellega 😀 miljon vabandust, küll ilm pole see, küll vesi märg, tahaks personaalselt minna ja krt teab mis veel 😀 😀 Ütlesin, et saab ju personaalselt minna instruktoriga aga ikka ei sobinud. Eks istusid siis niisama seal. Uude sukeldumiskohta liikudes vaatasime seda parasailingu värki ja mõtlesime, et võiks ka proovida….
Lõpuks olime kohal, varustus selga ja vette. Siin oli juba lihtsam asi, suundusime vaikselt Anastasiaga sügavustesse. Krt vesi on siin ikka jube läbipaistev ja näeb kaugele. Ka siin oli kalasi hullult. Veel oli siin äge võlv mille alt sai läbi ujuda. Nokitsesime põhjast ühe kivi ja toksisime vastu põhja, jummala äge oli kohe lendas miljon värvilist kalakest kohale uurima mis värk on. Ja veel oli üks äge koht kus tulid põhjast välja mullid, need moodustasid pikad read, päris äge vaatepilt oli. Siin tsillisime miski pool tundi ja läksime üles. All ei tundunudki külm olema aga kui pardale sain oli päris külm olla. Aga õnneks siin päikest jagub ja sain ruttu sooja sisse tagasi. Lõpuks anti veel papiiren kah selle kohta 😉 Aga kokkuvõtvalt oli päris äge ja ujumisoskust siin väga vaja ei olegi nagu kogemus näitas 😀 Ja poisid ei tulnudki sukelduma 😀 😀 Octopus-kemerit võin soovitada küll selleks ürituseks.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
