• Matkad looduses,  Tripid

    Kuidas meie lind lõunasse lendas. Vol 2

    4. dets. 2018 /

    Hommikul ootas meid peremees kuuma kohvi, pudru ja võileibadega. Kui kõht oli täis söödud siis otsustasime, et tuulutame oma linnukest. Oli teine vaeseke ju terve eelmise päeva toas meie staffi valvanud. Kui olime veidi linnukest tuulutanud, otsustasime, et lähme luusime ka läheduses asuva järvekese juures. Loomulikult võtsime linnukese kaasa. Senikaua kui linnukese puurist välja lasime, käis üks seltskonnakaaslane end järves jahutamas. Olles vähekene linnukest lennutanud, otsustas linnuke lõunasse lennata ja kadus viuh silmapiirilt. Kutsusime küll linnukest koju tagasi, tegime selleks kükke ja muid trikke, aga linnuke ei kuulanud meid.

    Kuna linnuke meid enam kuulda ega näha ei tahtnud, läksime vaatama, kus ta ennast peidab. Linnukest otsides leidsime hulgaliselt kukeseeni, kuid linnukest polnud kuskil. Arvasime, et ju linnuke lendas ülelennanud haneparve sabas lõunasse…..

    loe edasi
  • Tripid

    Petseri

    4. dets. 2018 /

    Hommiku ärgates plaanisime käia välismaal. Jätsime staffi tuppa ja linnukese neid valvama. Ise kimasime kagupiiri poole. Enne piiri jätsime auto parklasse ja panime käsitsi üle piiri. Lonkisime mööda teed küla poole. Tee ääres nägime vedelemas paari treppi, millest tundis puudust üks reisisell, kellel just plaan oma onn ehitada. Kuna trepid osutusid liiga raskeks, siis me neid kaasa ei võtnud.

    Jõudes külla läksime sebisime kohaliku turult manti. Mandi eest sai maksta nii kohaliku kui ka euro rublaga. Kui turul tiir tehtud, mant ostetud, võtsime seina seest kohalikku rubla. Kinnitasime keha kohalikus sööklas, hinnad olid väga inimsõbralikud. Peale kehakinnitust näppisime  suveniire. Kui suveniirid näpitud, hüppasime sisse üle tee kirikusse. Tahtsime pilti teha, aga mingi mutt tuli õiendama. Viskasime kirikust varvast ja otsustasime minna uurida, miks mehed kloostris on. Teeäärsest putkast sebisime väikse papi eest mingi tädi, kes räägiks meile kloostri saamislugu ja elu-olu. 
    Tädi näitas meile kloostrit nii seest kui väljast. Rääkis tegelikult päris põnevat juttu ja oli üsna kursis ajaloo teemaga.

    Kuna ilm oli äärmiselt sitt, vihma sadas, siis enam elavas järjekorras passida ei viitsind, et näha neid muumiaid katakombides. Otsustasime järgmiseks korrax ka midagi jätta. 

    Olime kõik läbi külmunud ja märjad, siis lonkisime küla keskele pelmennajasse. Sõime kõhud täis ja soenesime üles. Hakates piiri poole tagasi kõmpima käisime laiasime veel mitmes poes ja ostsime kokku manti, lõpuks jõudsime tagasi auto juurde. Pakkisime mandi autosse ja kimasime ööbimiskohta tagasi.

    Ööbimiskohas ootas meid soe saun. Tiksusime saunas niikaua kui ära väsisime. Siis kobisime jälle oma kuuese voodiga tuppa kotile.

    loe edasi
  • Matkad looduses,  Tripid

    Kuidas meie lind lõunasse lendas. Vol 1

    3. dets. 2018 /

    Kui kõik ausalt ära rääkida siis tuli ükspäev mõte…  vaadata kas loodus on värviliseks läinud.

    Ühel heal päeval kui rahvas oli kokku aetud, startisime sihitult. Plaan oli pilti teha, aga kuna ilm oli nii udune siis pilti teha ei saand sittagi. Kõik vaated tuli jäädvustada enda kõvakettale. Kui olime juba hulk aega sõitnud märkasime tee ääres mingit suuremat mätast. Läksime luusisime mööda mätast. Mätta peal oli nii mõndagi põnevat vaadata,  keegi oli nikerdanud kändudest kujukesed.

    Lonkisime edasi mööda mätast. Keset mätast oli mingi suur torn. Torni ei viitsinud ronida ja marssisime edasi. Lõpuks jõudsime rada mööda mingi pingi ja imeliku puuni, kus okste asemel olid mingid lauajupid nimedega. Vahepeal oli päike välja tulnud. Tegime mõned pildid ja tuulutasime vähe linnukest. Et pilvepiirilt vaadata, mis mätta ümber toimub. Kuna ikka oli vähe udune, siis midagi erilist näha ei old.

    Pakkisime oma linnukese kokku ja marssisime mööda mätta serva edasi. Ennäe imet, mätta teises servas oli surnuaed, millest polnud varem midagi kuulnudki. Vaatasime veidi surnuaial ringi ja läksime edasi. Peale pikka lonkimist jõudsime miski onnikese juurde. Tegime paar pilti ja lonkisime edasi.

    Siis meenus, et samal mättal oli kunagi veel mingi püstkoda. Peale pikki eksirännakuid mööda metsaradu jõudsime mätta servale. Ja ennäe imet, oligi püstkoda. Püstkojast sai maa sisse onni. Onnis olid mõnusad lavatsid, kus teelised oleks saanud puhata, olla nii vihma- kui tuulevarjus. Või siis silma looja lasta. Kui püstkoda ja onn olid inspekteeritud sõitsime sihitult edasi.

    Kui sai veidi edasi sõidetud, siis nägime tee ääres silti, kus oli kirjas, et võsas on mingi järv. Otsustasime pilgu peale heita, kas siis on järv või ei ole. Peale väikest sõitu metsa vahel jõudsimegi pisikese järveni. Kuna midagi erilisist ei olnud, siis tegime paar pilti ja panime edasi. Järve ääres puhkajaid segama ei hakanud. Sõitsime sihitult edasi…..

    Mõne aja pärast nägime tee ääres silti, kus oli kirjutatud, et seal on kass nurme peal. Mõtlesime, et lähme vaatama seda kassi seal nurme pääl. Kassi küll ei leidnud, aga puust külamehi oli terve nurm täis. Nurme keskel oli keegi augu kaevand ja vee ka sisse lasknud. Teisel pool auku olid külamehed ehitanud palkidest ridaelamu. Ridaelamu nägi küll vähe väsinud välja, kuid oli siiski muljetavaldav. Tegime tiiru peale ja nägime, et nurme teises servas oli suur kivi, mille peale oli keegi manti pannud. Lõppkokkuvõttes nurmelt kasse ei leidnudki ja sõitsime edasi.

    Keset Vooremaad otsustasime pissipeatuse teha, keerasime teelt kõrvale võssa, märkasime keset mätast – torn püsti. Vaatasime siis ühe hooga torni ümbrust ja torni ka. Lennutasime natuke linnukest.

    Kui lind sai tuulutatud kimasime edasi tuhm pilk kauguses ja tukk lehvimas tuules.

    Kuna väljas hakkas juba pimedaks minema otsustasime sebida öömaja. Öömaja saime Lõuna-Eesti kuppelmaastiku vahel kämpingus , kus lahke peremees söötis-jootis meil kõhud täis ja lubas saunagi. Tiksusime saunas niikaua kui ära väsisime. Siis kobisime kotile. Toas oli meil kuuene voodi. Kõik mahtusid lahedalt ära ja ruumi jäi ülegi… Jätkub…

    loe edasi