-
Metallristid ja nimeplaadid
Igal hooajal on midagi sellist mis meelde jääb. Kui muidu taastad kliendile kuskilt ristihunnikust leitud vana risti või siis platsil ümberkukkunud risti. Otsid vanadest ristihunnikutest ka mingid puuduvad detailid ja klapitad kokku. Eelmisel aastal oli üks selline kokku klapitamine päris paras pähkel, kuna platsile oli vaja 2 enamvähem sarnast raudristi. Juppide leidmine polegi niisama lihtne, vaatad küll, et samasugune rist aga kui detaile klapitama hakkad siis ikkagi ei sobi kokku. Kui lõpuks leiadki enamvähem kõik detailid siis on juba lihtsam, lõikad katkised tükid välja ja keevitad uued asemele, siis liivaprits ja värvimine. Siis hakkab uus peavalu 😉 kuskilt kivihunnikust tuleb leida sobiv aluskivi, augud puurida ja kalmistul kogu kaadervärk paika panna.
Seekord oli kliendi soov täispaketina teha kogu hauaplatsi korrastus koos raudristi paigaldusega. Sobilik raudrist oli juba valmis vaadatud ja kalmistult leitud ka nimeplaadi näidis milline võiks uus plaat välja näha. Egas midagi, nimeplaadist mõõdud ja paar pilti, rist kaenlasse ning töökotta. Ajasime risti sirgeks, keevitasime külge puuduvad detailid. Siis liivapritsiga rooste maha ja uus värv selga. Tegime vana plaadi kujunduse järgi roostevabast terasest uue nimeplaadi ja valmis ta saigi.
Sellel aastal on tulnud teha päris palju metallist nimeplaate kalmistutele. Nii ristidele kinnitamiseks kui ka kividele kleepimiseks. Alternatiivina pidevalt määrduva hauaplaadi asemele saab teha ka metallist hauaplaadi, seda saab meilt tellida näiteks vanale plaadile peale kleepimiseks. Hea mugav asi, kujunduseks saab disainida mida iganes. Mis peamine, see ei määrdu nii ruttu kui kivi ja tekst ei kulu ära. Võrreldes kiviraiega on metallist nimeplaadid sageli soodsam lahendus, eriti kui soovitakse lisada infot olemasolevale hauakivile. Kellel huvi siis siit saab tellida nii nimeplaate kui ka muid lasergraveeringu töid.
-
Kalmistutoimetused
Suve jooksul sai nii mõnelgi kalmistul luusitud ja toimetatud ja eks ikka jääb ühtteist põnevat silma. Nii nagu Võnnu kalmistul on ka Osulas veidi omamoodi kabel. Alumine korrus maakivist ja teine korrus puidust, kohe kuidagi ei meenuta kabelit 😉 Huvitav on ka see, et kui enamus kalmistuid loodi Katariina ukaasiga siis Osula kalmistu jaoks andis maa 1833 aastal Sõmerpalu mõisahärra von Müller. Muidugi kui vaadata kalmistu asukohta siis see kõrge küngas sobiks ideaalselt omaaegseks linnusekohaks, aga see selleks.
Siin on säilinud haudadel üsnagi palju erinevaid raudriste ja muideks siin on ka arvestatav hulk hauatähiseid mida mujal kalmistutel naljalt ei kohta. Nimelt kivile tahutud ristid
Veidi mitte tavapäraseid raudriste näeb ka Kuusalu kalmistul. Ja mis on huvitav, et vaikselt hakkab meile jõudma see Poola kalmistute graniitplaatidega haua katmise mood. Jumal tänatud, et mitte koos nende rõvedate plastlillede kuhjadega. Ja nagu piltidelt näha on võimalik päris stiilselt tagasihoidlik piire teha paarist puupulgast ja nöörist 😉
Panin siia ka ühe õigeusu kombe kohase matuse pildi, hauaplats on täiesti arvestatav söökla. Kuuldavasti osadel kalmistutel käivad kohalikud joodikud peale matust söömas-joomas ja eks linnud ja loomadki saavad oma kõhutäie kätte. Aga miks ma selle pildi panin… Sellel väike iva ka, nimelt asjakohastes foorumites käib jutt, et venemaal ei julge inimesed enam kalmistule minna kuna karud on avastanud hea söögikoha. Eks sellel võib täitsa iva sees olla, olen meiegi kalmistul karuga ninapidi kokku sattunud. Juba räägitakse meilgi, et Alutaguse kandi kalmistutel karud täitsa toimetavad. Ilmselt pole kaugel seegi aeg millal nad tasuta söögilaua mujal kalmistutel avastavad. Ja mitte ainult karud ei toimeta kalmistul, vaid ka rebased armastavad värskelt hauaplatsile pandud liivas hullata ja ka pesaurge kaevata
Eks kalmistutel näeb ka vägagi kummalisi asju, mis seal üldsegi ei peaks olema 😉 Vahel ikka leiab mõne platsi kus näiteks ristil autorool, vaasideks mürsukestad või vanad rehvid ning astumisplaatideks spordiväljaku kummimatid. Aga siiani polnud veel leidnud silindrist vaasi 😀 😀 Nüüd see ka leitud, huvitav oleks teada mis masinale kuulus 😉
Üldjuhul ei taha meie panna plastkestaga küünlaid kalmistule mida tuul ja linnud laiali tassivad kui just pole laternat kuhu see panna. Ühel kalmistul oli oma arvamuse avaldanud plastkestaga küünalde kohta ka jälgede järgi arvates ilmselt rebane 😀 😀
Kalmistutel toimetades tuli ette päris palju tühjale kohale ehitamisi. See on hea variant, ei pea midagi lammutama ja utiliseerima. Muideks sõbrale enne siitilmast lahkumist lubatud hauaplats sai ka tema soovide järgi valmis. Vaatamata sellele, et appi tulijate lubadused lubaduseks jäidki. Ja vahel ei ole isegi vaja piiret ehitada, see tuleb lihtsalt maa seest välja kaevata ja puhastada 😉
Vahel tuleb hulgim piirdeid ja hauakive pesta, selleks pumpame veepaagi täis ja tuld. Samblakihi ja mustuse alt võib välja tulla päris ilus asi. Selle hooaja kõige suurem pusimine oli Meremuuseumi tellimus Rahumäe kalmistul. Seal korrastasime õige mitu meie riigi merendusajaloo suurnime hauda.
-
Itaalia kalmistu
Itaalias luusides tuleb ikka mõni kohalik kalmistu ka üle vaadata 😉 Seekord siis Como järveäärne Varenna kalmistu. Kalmistu on rajatud terrassidena mäenõlvale, kust avaneb üks kauneimaid vaateid kogu Como järvele. Küpressiridade vahel kulgevad kividest laotud teed, mis viivad mööda sajandivanustest hauaplatsidest ja uhketest perekonnakabelitest. See on kui ajatu galerii oma marmorist kujude, kivist treppide ja hauasammastega. Kusjuures huvitav on see, et mõni hauakivi kannab endas vaid eesnime ja aastat, teine jutustab perekonnalugu.
Itaalia matusekombed peegeldavad tugevat katoliiklikku pärandit, ent on ajaga parasjagu muutunud. Tavapäraselt toimub ärasaatmine kirikus. Avatud kirstu juures saavad perekond ning vahel ka kogukond hüvasti jätta. Jumalateenistuse järel toimub rongkäik kalmistule või krematooriumisse. On veel piirkondi kus kirst kantakse jalgsi läbi linna kalmistule. Itaallaste jaoks on hauaplatsi eest hoolitsemine moraalne ja emotsionaalne kohustus. Regulaarselt tuuakse lilli, küünlaid, pilte. Fotod lahkunutest hauakivil on väga tavalised.
Võrreldes meiega on kolumbaariumid või perekonnakabelid Itaalias tavapärased asjad. Kusjuures perekonnakabelid on siin päris uhked ja seal puhkavad mitme põlvkonna esindajad. Proovi sa meil kalmistule tänapäeval teha perekonnakabelit.
-
Läti. Koceni kalmistu.
Naabrite juures hulkudes tuleb ikka mõnda kalmistut ka külastada inspiratsiooni saamiseks. Varasemalt on üle vaadatud päris mitmeid Läti lõunapoolseid kalmistuid. Seal lööb ikka väga kõvasti sisse see Poola – Leedu blingi ja plastmassi hullus. Seekord piilusime Koceni kalmistut, kusjuures kalmistu on ikka vägagi suur. Aga siin ei näe eriti mingit blingi ja plastmassi, hauad on tagasihoidlikult aga samas maitsekalt kujundatud. Sellised platsid vajavad üsna vähe hooldust. Musta massiivset ja läikivat graniiti siin praktiliselt ei näe.
Kohe näha, et siin pole mentaliteeti “mul on suurem kui sul” nii nagu meil Pärnamäe ja Liiva kalmistu teatud rahvuse osades. Huvitav, et siin kalmistul oli veel säilinud raketega kaev, see oli küll nö. 2in1 😉 Et siis mugavamad saavad kraanist vett lasta aga tugevamad saavad ämbrit vändata 😀
Siin on praktiliselt enamustel haudadel ilusad peenrakastid, mõnedel on isegi nimeplaat või mingi muu kujundus peal. Vanasti olid meil ka kalmistutel samalaadsed betoonist peenrakastid aga tänapäeval üritatakse sellised igal võimalikul juhul likvideerida ja peale panna pesubetoonist kärakad. Muidugi on meil ette tulnud erandina isegi mõne vana peenrakasti säilitamine.
-
Maardu lemmikloomakalmistu
Tavaliselt korrastame ja ehitame hauaplatse üle Eesti erinevatel inimestele mõeldud kalmistutel. Poleks osanud arvatagi, et satume sama tööd tegema ka lemmikloomakalmistule. Aga nüüd siis see ka tehtud ja nähtud. Kusjuures lemmikloomakalmistu ei erine kujunduse poolest praktiliselt üldse tavakalmistust. Isegi urnisein on olemas. Seda esineb väga vähestel kalmistutel aga näe siin on olemas.
Muidu kalmistu nagu kalmistu ikka, ainult, et hauad on pisikesed. Piirdematerjalina võib ka siin näha lisaks käepärastele materjalidele ja plastmassile musta graniiti, lihvbetooni jne. Muidugi näeb siin ka selliseid kujunduselemente mida tavakalmistul ei näe, alates nöörpiirdest fotoseinani välja. Kusjuures mõni platsike on vägagi maitsekalt kujundatud
Ega sellelgi kalmistul pole pääsu mahajäetud platsidest ja neid siin ikka on. Huvitav kuidas siin kalmistul käib hooldamata hauaplatside andmine uutele kasutajatele ja pealematmise protseduur. Kusjuures rahvast käis siin kalmistul ikka palju, nii lilli istutamas kui küünlaid panemas. Kokkuvõtvalt võib öelda, et päris huvitav kogemus oli ja kindlasti soovitan kalmistukultuuri huvilistel käia ka sellistel kalmistutel.
-
Kevadised toimetused ja tilk tõrva
Paari reaga paneme kirja mõned selle kevadised tööd ja tegemised kalmistutel. Veidi infot neile kes hirmsasti tahavad lammutada vanu sammaldunud betoonpiirdeid ja uusi valada. Kui vana piire ei ole pragunenud ega suurte puude poolt puruks kergitatud siis pole miskit erilist mõtet kulutada raha vana lammutusele ja uue ehitusele. Suhteliselt lihtsa vaevaga saab need vanad betoonpiirded pesuriga puhtaks. Sama kehtib ka lihvbetoonist piirete puhul. Ainult paekivi on probleemne pesuriga pesta, aga ega seegi pole võimatu. Samas on osadel kalmistutel välja kujunenud huvitav nähtus, nimelt ehitada siledale maale mingeid põlvekõrguseid piirdeid ja siis sinna tonne täidet sisse vedada. Mul tekib alati küsimus, mis asja point on? Milleks teha hullult lisatööd. Seda enam, et tulemus ei sobitu kohe kuidagi üldpilti. Tegelikult väikese ca 5-10 cm kallaku puhul pole pointi ehitada mitmerealist piiret, pigem veidi tasandada kõrgemat osa ja ongi tulemus palju parem.
Aegajalt tuleb ette ka vanade vajunud piirete korrastust või siis hauaplatsi suuremaks ehitamist. Huvitaval kombel on mõne firma pesubetoon nn. LEGO piirdega juba aastaid probleeme kvaliteedi osas. Ja kohe kuidagi ei soovita seda viga parandada. Kui nüüd see Lego panna kokku ilusti loodis, siis liitekohad kokku ei klapi. Oleks vahe ca 0,5 cm poleks väga hullu, aga kohati on vahed 2-3 cm suurused. Ilmselt pole see piire mõeldudki loodi panekuks 😉 Vahel tuleb mõni plats suuremaks ehitada ja kliendid soovivad, et tehke tükk lihtsalt juurde. Aga kui vähegi võimalik ja rahakott kannatab siis seda varianti kasutada ei soovita, eriti paekivi puhul. Vana paekivi võib küll puhtamaks saada aga uue kiviga toonivahe jääb ikkagi märgatav. Pigem on mõistlik juba kõik uus panna
Tegeleme ka matusejärgse koristuse ja platsi renoveerimisega. Vahel tuleb tööde kooskõlastamise käigus kalmistu haldajaga välja, et olemasolev plats on tegelikult vales mõõdus ja uus tuleb eeskirjajärgsesse mõõtu ehitada. Tuleb ette nii suuremaks kui ka väiksemaks ehitamist.
Vahel tuleb teha ka suuremaid puhastus ja värvimistöid kalmistul. Üldjuhul üritame kui vähegi võimalik värvitavad detailid demonteerida ja need töökojas kvaliteetselt puhastada ning värvida. Aga igakord pole see võimalik, siis tuleb kalmistule kaasa võtta suurem kogus katteid millega kinni katta naaberplatsid jne. Kalmistul kohapeal värvimine on nii ja naa, kunagi ei tea millest sõltub kas värv jääb normaalselt peale või ei jää. Üks ja sama värv võib probleemideta olla korralikult peal õige mitu aastat aga vahel juhtub, et värv on kattunud kerge samblakihiga juba vähem kui aastaga. Millest see nii on ei tea.
Ühe platsi renoveerimise käigus sai taastatud ka aluselt murdunud raudrist. Huvitaval kombel tuleb selliseid vanade ristide taastamise töid ette aina sagedamini. Praegu on projektis peale selle juba õige mitu raudristi taastamist. Kõige keerukam asja juures on leida läbi roostetanud tükkide asemele uued sobilikud tükid. Kahjuks uusi tükke seppadelt tellida on vägagi kulukas ja risti taastamine läheb väga kalliks. Seetõttu otsime terveid tükke teiste katkiste ristide küljest. Mõne risti puhul võtab vajalike detailide otsimine aega mitu kuud. Väliselt paistavad küll ühesugused aga kui mõõtma hakkad on detailidel väikesed erinevused
Tilk tõrva ka ilusasse päeva. Eks me kõik teeme tööd ja ikka juhtub, et liiva või kildu läheb maha tee peale. Enamusel meist seisab hari ja reha käes, et enda järgi koristada. Sellel aastal on meile nii mõnigi kalmistuvaht öelnud, et enda järgi tuleb ka koristada. Seda oleme nagunii iseenesest koguaeg teinud, see lihtsalt käib asja juurde. Samas jäin mõtlema, et seda pole kunagi varem mainitud, miks nüüd järsku.
Aga siis ühel väiksel maakalmistul sain aru küll miks nii ütlema on hakatud. Nimelt vedeles keset kõnniteed päris arvestatav hulk liiva ja sinnasamma kännu otsa oli tühjaks löödud seguämber nii, et segu vedeles nii kännul kui igalpool mujal. No kurja küll, prügikast on 10 meetri kaugusel ja ega aiatagune prügihunnik ka kaugel pole. Kas ikka peab niimoodi sittama? Ilmselt pole oluline kvaliteet vaid hoopis kvantiteet. Vaatasin siis kus tööd tehtud on. Ei olnudki vaja kaugele minna, plats iseenesest korralikult tehtud ja kobiseda pole midagi, aga see teepealne läbu…. Reha ei seisa käes või? Nimesid ei hakka nimetama, lihtsalt pole kombeks sildistada kõiki ja kõikjal, tegu lihtsalt sellega kes hirmsasti kvaliteeti reklaamides ei tea, et paekivi serviti ladumine ei ole kvaliteet vaid …..
Siis alles läks pilt kokku, et ma mujalgi kalmistutel täheldanud selliseid enda järgi koristamata asju mida varasemalt väga pole olnud. Eks firmasid ole ka palju siginenud kes üritavad midagi kuskil teha.
-
Põnev projekt
Igal hooajal on olnud mingi omamoodi huvitav projekt, ega eelminegi hooaeg ilma selleta olnud. Algselt pidi olema täiesti tavaline vana hauaplatsi renoveerimine millele lisaks kahe vana ja katkise raudristi taastamine. Aga siis kui alustasime platsilt vana pinnase eemaldust selgus, et platsil on pinnase alla mattununa säilinud 5 vanaaegset peenrakasti. Kaevasime peenrakastid täies ulatuses välja ja tasandasime platsi. Nendest peenrakastidest kaks mis olid ilusa ornamentikaga otsustasime säilitada.
Kuna betoon on siiski üsna õrnake liivapritsiga puhastamiseks otsustasime kasutada puhastuseks soodapritsi. Sooda on kordi vähem abrasiivne ja looduses pole temast peale paari vihma enam jälgegi, lahustub täiesti ohutult loodusele. Raudristidega läks seekord lihtsalt, puuduvaid detaile ei olnud, lihtsalt tuli teha uued kinnitused ja alused. Peale seda liivapritsiga puhtaks ja uus värv peale. Raudriste oleme parandanud ikka päris palju, aga siiani polnud veel näinud nii kehva kvaliteediga valuristi, see oli auklik nagu sveitsi juust. Aga mis sa teed, valuvea auke ei paranda kuidagi.
Lõpuks olid kõik eeltööd tehtud, istutasime põõsad, lisasime liiva ja mulla ning valmis ta saigi
