-
Raudaedade korrastus
Möödunud hooajal sai õige mitmeid vanu raudaedu korrastatud. Mõnes kohas tegime väiksemad hädaparandused aga tuli ette ka korralikke renoveerimisi. Nõo kalmistul oli algselt plaan taastada ja värvida raudaed ning ristidele lisada uued roostevaba nimeplaadid. Aga kuna eelarve läks suureks siis piirdusime ainult värava paranduse, liivavahetuse ja uute nimeplaatidega. Algul vaatasime, et värava saab lihtsalt hingedele tagasi, veidi aia loodimist, väravaalune kivi paika tagasi kergitada, hingedele uued sõrmed ja valmis ongi. Aga polnud see niisama lihtne midagi kui algul näis. Selgus, et värava katkised sõrmed ei olnud lihtsalt hingedesse pistetud vaid need olid omal ajal sinna kinni needitud. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui sõrmejäänused välja puurida, aga proovi sa puurida kui otse puurida ei saa. Õppisin nii mõnegi uue rumala sõna ära 😉 Aga lõpuks saime siiski värava paika. Muidugi tuli sealt platsilt veel tonnide viisi vana pinnast ja sõnajalgu eemaldada
Lõpuks sai asi niikaugele, et kinnitasime ristidele uued roostevaba nimeplaadid ja panime platsile uue liiva. Üks plats sai jälle ilusaks
Rahumäe kalmistul sai samuti üks metallaed korrastatud. Alguses vaatasime, et väike töö, värav veidi kõver aga aed suht ok. Tegelikkuses oli esmamulje paras petukaup. Vana pinnast eemaldades selgus, et aial praktiliselt puudub alumine osa. Egas midagi, aed legoks ja koostööpartnerite juurde töökotta. Keevitasime aiale uue alumise osa ja taastasime mõned kadunud detailid, ajasime sirgeks kõvera värava ning seejärel kogu see kupatus pulbervärvi.
Kui aed taastatud läksid detailid liivapritsi ja pulbervärvi. Nagu kogemus näitab on mõistlik raudaed või raudristid võimalusel demonteerida ja töökojas liivapritsiga vana värv eemaldada ning detailid pulbervärvida. Tulemus jääb kordi parem kui kohapeal vanale värvile uus selga tõmmata. Kui värv seljas algas teekond kalmistule tagasi. Õnneks oli siin veidi lihtsam aia detaile tagasi panna. Kui tavaliselt roostetavad postid alt läbi ja päris paras tegu on neid aluskivi külge tagasi saada. Siin olid imekombel postid läbi roostetamata. Kui aed paigas lisasime platsile uue liiva ja jälle sai üks plats ilusaks.
-
Hooaja kokkuvõte vol.2
Siin mõned näited sellest, mis saab siis kui plats jääb olude sunnil mõneks ajaks hooldamata. Aga asja saab nendestki. Siin ei saa näpuga näidata kellegi peale nii nagu meil tänapäeva internetimaailma tühistamiskampaaniatega kombeks on. Me ei tea miks, või millistel põhjustel on platsid hooletusse jäänud. Ilmselgelt ei ole see niisama laiskusest juhtunud. Muidugi on ka erandeid, olen ise kokku puutunud juhtumiga kus inimene helistab ja tahab korda teha vanemate hauaplatsi, aga ise ei tea sedagi kuhu kalmistule vanemad maetud on. Regulaarse hoolduse puudumisel võtab loodus imekiiresti võimust, eriti kallakutel kus mööda nõlva jookseb takistamatult kõik platsile. Sellisel puhul on mõistlik nõlva osa ehitada mitme realisena, et vältida edaspidi platsile pinnase vajumist.
Paras peavalu on tegelikult ka platsile istutatud puud – põõsad. Kui neid õigeaegselt ja kardinaalselt ei püga siis vallutavad need kogu platsi mõne aastaga. Kui juba korra on lastud üle kasvada siis nendest enam asja ei saa, lihtsam on välja juurida. Kuigi meil on tänapäeval üsna palju igasugu kääbusvorme mis iseenesest sobiksid kalmistule, aga neid istutades peab mõtlema mitu sammu ette. Kas teil ikka on mõne aasta pärast jaksu neid pügada? Kui ei, siis pigem ärge istutage, sest isegi kääbusvormid tahavad pidevat hooldust ja kärpimist.
Vahel tuleb ette ka selliseid huvitavaid juhtumeid kus tellitakse ruttu platsi korrastus, teed korda, istutad lilled jne. Ja siis kui sa satud sealt platsist mööda minema mõne aasta pärast, siis on see plats jälle rohtunud ja pole seal keegi midagi teinud. Ei ole seal mitte keegi peale seda käinud. Tekib küsimus, mis selle asja mõte oli? Kas lihtsalt linnukese kirjasaamine, et tehtud või midagi muud.
-
Hooaja kokkuvõte
Hooaeg hakkab vaikselt mööda saama ja nii nagu juba traditsiooniks saanud teeme väikese kokkuvõtte tehtud töödest. Loomulikult ei jõua siia üles panna kõiki neid sadu töid mis hooaja jooksul tehtud said, vaid piirdume väikese galeriiga. Siin on mõned pildid kuidas lihtsalt vana piirde asendamine uuega muudab kardinaalselt platsi ilmet. Igakord ei peagi uut piiret ehitama, üsna lihtsalt ja soodsalt saab platsile uue ilme kui see lihtsalt lahti võtta, pesta ja tagasi panna.
Vahel saab platsile uue ilme lihtsa liivavahetuse või mõninga kujunduselemendi lisamisega. Näiteks kaarjad peenranurgad näevad palju ilusamad välja kui sirged. Vahel oleme kliendi soovil mõned platsid plaatinud, et vähendada hooldekulu. Tegelikkuses on see petlik arusaam. Võibolla esimesed paar aastat saate vähese hooldusega läbi, aga siis hakkab plaatide vahedesse tekkima sammal ja kogunema mustus ning hoolduskulu läheb hoopis suuremaks. Nüüd tuleb hakata plaate pesema ja plaadivahesid käsitsi puhastama ja see on päris ajamahukas töö. Varasemalt olen siin juba piisavalt kirjutanud nö “hooldevabadest” platsidest. Kui tahate läbi saada vähese hooldusega siis traditsioonilisel kujul plaatimine see nüüd kohe kindlasti ei ole. Kui tahate ikkagi plaatida siis pigem kaaluge ühe suure monoliitplaadi paigaldust. Aga sellel on oma head ja vead, hooldust kordi vähem kui plaaditud platsil, aga kui on vaja kedagi matta siis tuleb igakord kraana tellida 😉
Loomulikult ehitame ka uusi piirdeid erinevatest materjalidest, näiteks lihvbetoon või erinevas versioonis paekivist. Muidugi kui keegi soovib paekivile sarnast alternatiivi, siis sobib selleks imehästi klombitud graniit. See on küll märgatavalt kallim aga ka vastupidavam ilmaoludele. Astumisplaatideks sobivad standardsete betoonist kõnniteeplaatide asemele vabakujulised looduskivid, mis näevad palju ilusamad välja. Meie kasutame selleks tumedaid ilmastikukindlaid kiltkiviplaate. Tavalised siseruumides kasutatavad plaadid välitingimustesse ei sobi.
Vahel kaob piire pinnasesse ja seda mitte lihtsalt külmakergete või vajumiste tõttu, vaid lihtsa laiskuse või teadmatuse tõttu. Vana läbikasvanud liiva ei viitsita pealt ära koorida ja utiliseerida, vaid tuuakse lihtsalt juurde. Lõppkokkuvõttes ongi piire peale toodud pinnasesse mattunud.
-
Rootsi maakalmistu
Seekord vaatasime üle Rootsis Högbo kalmistu. See on pisike tagasihoidlik külakalmistu millel asub ka vana puitkirik. Kusjuures väidetavalt oli kirik algselt mujal ja alles 1777 aastal toodi see kirik praegusesse asukohta. Kalmistu vanimad matused ulatuvad 18 sajandisse, kalmistu ise on üsnagi korrapärase kujundusega. Ühesõnaga pargi laadse stiiliga metsakalmistu. Ei ole mingit blingi, vaid ilusad sirged hauaread, korralikud jalgteed ja isegi pingid väikeseks puhkuseks. Kohati on pinkide juures päris huvitava lahendusega lillepotid ja vaasid. Ma seda teemat selgeks ei saanudki miks on selline omapärane lahendus. Ja muideks isegi kaamerad on kalmistul üleval
Muidugi näeb ka siin erineva disainiga hauakive ja mõningaid raudaedu kuid valdav osa platse on siiski muruplatsid tagasihoidliku lillepeenraga. Üks huvitav lahendus jäi siiski silma. Vaatasin, et osade platside juures väikesed sildid miski rootsikeelse kirjaga. Algul mõtlesin, et äkki mingi sama teema nagu meil, et hooldamata platsile lüüakse silt püsti. Samas mõtlen, et plats ju vinksvonks korras, mis nagu sildi point on? Aga vot mis selgus, siin pannakse silt hoopis sinna platsile kuhu on tellitud aastane hooldus.
-
Kihnu jäätee
Meil mingid pimedusega löödud paniköörid kisavad kliimasoojenemisest, huvitav küll, kus see on? Ei mäletagi sellist aega kus oleks korraga nii palju ametlikke ja mitteametlikke jääteid olnud kui sellel aastal. Loomulikult tuleb kohe võimalust kasutada ja veidi ringi trippida. Alustame seekord Kihnu külastusega, kola autosse ja minek. Start hommikul vara, kuna meedias pasundati kilomeetrite pikkusest järjekorrast ülesõidule. Aga kohapeal selgus, et meedia on jälle kõvasti paanikat tekitanud tühjalt kohalt 😀 😀 Järjekorras polnud ühtki autot. Munalaiul lasime drooni lendu, et seda värki pilvepiirilt ka vaadata ja panime Kihnu poole ajama droon sabas 😉
Väike droonivideo Munalaiu poolsest jääteest ka.
Algul mõtlesime, et kuna turiste pole siis Kihnus kohvikud kinni ja süüa saame poest. Aga võta näpust, jäätee tekitas piisavalt turiste kes süüa tahaks, seega tuleb kohvikud lahti teha 😉 Eks isegi proovisime nii mõneski kohvikus ühtteist. Esimese koogi-kohvi peatuse tegime Rooslaiu talu kohvikus. Kuigi jõudsime enne ametlikku avamisaega oli kohvik juba lahti. Maitsesime head kooki ja kimasime edasi. Plaan oli siiski saarele tiir peale teha kui juba seal. Edasi kimades jäi kohe silma, et siin on hullult kosklate peasakaste üles pandud, ei tea kas neid peetakse siin munevate kanade asemel…
Majaka poole kimades jäi silma ka päästekuur, huvitav mis tehnikat siin kasutatakse. Lõpuks majaka juures. Kihnu 28 meetrine malmist tuletorn telliti Inglismaalt legona ja pandi kohapeal kokku 1864 aastal. Paarikümne aasta pärast peale valmimist hakati valgustamisel kasutama petrooleumi, tänapäeval on asi muidugi automatiseeritud ja majakavahti ei ole. Majakasse saab siiski sisse, aga meil jäi see külastus praegu puuduliku kodutöö tõttu ära. Kuigi ilmselt oli sissepääs helistamise kaugusel, aga las teiseks korraks jääb ka midagi 😉 Edasi kimasime kohalikku muuseumi.
Kohaliku muuseumina on see üsnagi arvestatava suuruse ja eksponaatide hulgaga. Paar põnevat vidinat oli ka mida mujal muuseumites pole tähele pannud. Nagu näiteks hälli moodi pesumasin ja puidust margapuu. See viimane on kasulik vidin kaupmehele. Vastavalt vastukaalu niiskusele saab ostjaid kaaluga veidi lüpsta 😉 Muideks muuseum on üsnagi innovaatiline ja seda saab külastada kodus tugitoolis tiksudes tasuta virtuaaltuurina. Peale muuseumi külastust käisime kohalikus poes kust sai väga häid saiakesi ja kohalikku leiba kodustele kaasa osta. Natuke ekslesime ka metsas ja sattusime Pärnamäe talu juurde 😉 Siin oli ka täiesti arvestatav kohvik. Manustasime seljanka ja mõned koogid ja juba oligi aeg käes sättida jääteele tagasi. Pimedas ju üle ei lasta 😉
Muidugi professionaalsest huvist ajendatuna vaatasime üle kohaliku kalmistu. Kui näiteks Vormsi kalmistul on terve joru ratasriste siis siin on lihtsalt ristid, mis küll eemalt näevad metallristidena välja aga valdav osa on siiski betoonist valatud või kivist tahutud. Muidugi oli siin kalmistul ka üllatusi mida mandril veel väga ei näe. Nimelt kahel värskel haual oli väga palju pärgi aga praktiliselt kõik need olid plastikust kuhu vahele oli ära eksinud mõni üksik päris lill.
Väike Kihnu poolne jäätee video on siin, rohkem videoid Kihnu jääteest on torus leitav. Kokkuvõtvalt oli päris tsill tripp ja kindlasti soovitan kasutada võimalust seal käia.
-
Metallristid ja nimeplaadid
Igal hooajal on midagi sellist mis meelde jääb. Kui muidu taastad kliendile kuskilt ristihunnikust leitud vana risti või siis platsil ümberkukkunud risti. Otsid vanadest ristihunnikutest ka mingid puuduvad detailid ja klapitad kokku. Eelmisel aastal oli üks selline kokku klapitamine päris paras pähkel, kuna platsile oli vaja 2 enamvähem sarnast raudristi. Juppide leidmine polegi niisama lihtne, vaatad küll, et samasugune rist aga kui detaile klapitama hakkad siis ikkagi ei sobi kokku. Kui lõpuks leiadki enamvähem kõik detailid siis on juba lihtsam, lõikad katkised tükid välja ja keevitad uued asemele, siis liivaprits ja värvimine. Siis hakkab uus peavalu 😉 kuskilt kivihunnikust tuleb leida sobiv aluskivi, augud puurida ja kalmistul kogu kaadervärk paika panna.
Seekord oli kliendi soov täispaketina teha kogu hauaplatsi korrastus koos raudristi paigaldusega. Sobilik raudrist oli juba valmis vaadatud ja kalmistult leitud ka nimeplaadi näidis milline võiks uus plaat välja näha. Egas midagi, nimeplaadist mõõdud ja paar pilti, rist kaenlasse ning töökotta. Ajasime risti sirgeks, keevitasime külge puuduvad detailid. Siis liivapritsiga rooste maha ja uus värv selga. Tegime vana plaadi kujunduse järgi roostevabast terasest uue nimeplaadi ja valmis ta saigi.
Sellel aastal on tulnud teha päris palju metallist nimeplaate kalmistutele. Nii ristidele kinnitamiseks kui ka kividele kleepimiseks. Alternatiivina pidevalt määrduva hauaplaadi asemele saab teha ka metallist hauaplaadi, seda saab meilt tellida näiteks vanale plaadile peale kleepimiseks. Hea mugav asi, kujunduseks saab disainida mida iganes. Mis peamine, see ei määrdu nii ruttu kui kivi ja tekst ei kulu ära. Võrreldes kiviraiega on metallist nimeplaadid sageli soodsam lahendus, eriti kui soovitakse lisada infot olemasolevale hauakivile. Kellel huvi siis siit saab tellida nii nimeplaate kui ka muid lasergraveeringu töid.
-
Kalmistutoimetused
Suve jooksul sai nii mõnelgi kalmistul luusitud ja toimetatud ja eks ikka jääb ühtteist põnevat silma. Nii nagu Võnnu kalmistul on ka Osulas veidi omamoodi kabel. Alumine korrus maakivist ja teine korrus puidust, kohe kuidagi ei meenuta kabelit 😉 Huvitav on ka see, et kui enamus kalmistuid loodi Katariina ukaasiga siis Osula kalmistu jaoks andis maa 1833 aastal Sõmerpalu mõisahärra von Müller. Muidugi kui vaadata kalmistu asukohta siis see kõrge küngas sobiks ideaalselt omaaegseks linnusekohaks, aga see selleks.
Siin on säilinud haudadel üsnagi palju erinevaid raudriste ja muideks siin on ka arvestatav hulk hauatähiseid mida mujal kalmistutel naljalt ei kohta. Nimelt kivile tahutud ristid
Veidi mitte tavapäraseid raudriste näeb ka Kuusalu kalmistul. Ja mis on huvitav, et vaikselt hakkab meile jõudma see Poola kalmistute graniitplaatidega haua katmise mood. Jumal tänatud, et mitte koos nende rõvedate plastlillede kuhjadega. Ja nagu piltidelt näha on võimalik päris stiilselt tagasihoidlik piire teha paarist puupulgast ja nöörist 😉
Panin siia ka ühe õigeusu kombe kohase matuse pildi, hauaplats on täiesti arvestatav söökla. Kuuldavasti osadel kalmistutel käivad kohalikud joodikud peale matust söömas-joomas ja eks linnud ja loomadki saavad oma kõhutäie kätte. Aga miks ma selle pildi panin… Sellel väike iva ka, nimelt asjakohastes foorumites käib jutt, et venemaal ei julge inimesed enam kalmistule minna kuna karud on avastanud hea söögikoha. Eks sellel võib täitsa iva sees olla, olen meiegi kalmistul karuga ninapidi kokku sattunud. Juba räägitakse meilgi, et Alutaguse kandi kalmistutel karud täitsa toimetavad. Ilmselt pole kaugel seegi aeg millal nad tasuta söögilaua mujal kalmistutel avastavad. Ja mitte ainult karud ei toimeta kalmistul, vaid ka rebased armastavad värskelt hauaplatsile pandud liivas hullata ja ka pesaurge kaevata
Eks kalmistutel näeb ka vägagi kummalisi asju, mis seal üldsegi ei peaks olema 😉 Vahel ikka leiab mõne platsi kus näiteks ristil autorool, vaasideks mürsukestad või vanad rehvid ning astumisplaatideks spordiväljaku kummimatid. Aga siiani polnud veel leidnud silindrist vaasi 😀 😀 Nüüd see ka leitud, huvitav oleks teada mis masinale kuulus 😉
Üldjuhul ei taha meie panna plastkestaga küünlaid kalmistule mida tuul ja linnud laiali tassivad kui just pole laternat kuhu see panna. Ühel kalmistul oli oma arvamuse avaldanud plastkestaga küünalde kohta ka jälgede järgi arvates ilmselt rebane 😀 😀
Kalmistutel toimetades tuli ette päris palju tühjale kohale ehitamisi. See on hea variant, ei pea midagi lammutama ja utiliseerima. Muideks sõbrale enne siitilmast lahkumist lubatud hauaplats sai ka tema soovide järgi valmis. Vaatamata sellele, et appi tulijate lubadused lubaduseks jäidki. Ja vahel ei ole isegi vaja piiret ehitada, see tuleb lihtsalt maa seest välja kaevata ja puhastada 😉
Vahel tuleb hulgim piirdeid ja hauakive pesta, selleks pumpame veepaagi täis ja tuld. Samblakihi ja mustuse alt võib välja tulla päris ilus asi. Selle hooaja kõige suurem pusimine oli Meremuuseumi tellimus Rahumäe kalmistul. Seal korrastasime õige mitu meie riigi merendusajaloo suurnime hauda.
