• Nokitsemised

    Jõulunänni nokitsemas

    Nüüd kui õuehooaeg läbi saanud on aega veidi tubaste tööde jaoks. Eelmisel aastal sai päris hea hulk kõvernugasid nokitsetud tellimise peale, ega sellel aastal teisiti pole. Mõned tellimused juba täidetud ja eks oma poodi tuleb ka midagi müüki panna. Otsisin välja oma viimased korralikud härjanaha tükid ja õmblesin nugadele sobivad tuped. Seekord katsetasin noatupede kujundusel veidi moodsamat tehnikat laseri näol, ühtteist tuli välja küll. Valmis noad on saadaval meie poes.

    Samas on mingitest nokitsemistest järgi jäänud hulgaliselt sarve, kadaka, kirsi, kase, kuuse jne kettaid. Miks neid prügimäele visata kui nendest saab teha näiteks omamoodi kuuseehteid jõulukuusele, täiesti naturaalsed ilma värvi ja lakita. Kusjuures kadaka seibid lõhnavad mõnusalt kadakaselt 😉 Eks ma midagi taolist katsetan ükspäev ka nahajääkidest.

    Kui varasemalt tegin oma poodi “Viking Knit” tehnikas käevõrusid valmistootena, siis nüüd teen neid toorikutena. Kuna randme suurused on vägagi erinevad ja valmistoode suuruse poolest kõigile ei sobi. Aga toorikutest saab kohe kiirelt teha sobivas mõõdus käevõru kasvõi ootetööna. Hetkel on saada erineva tegumoe ja jämedusega nii vasest, messingust kui ka roostevaba terasest toorikuid. Ettetellimisel saab teha ka hõbedast käevõru.

  • Tripid

    Egiptus. Sharm el Sheikh, parasailing ja klaaspõhjaga laev

    Lumerookimisest sai kopp ette ja otsustasin sooja minna. Seekord valisin juba käidud maa, kuna eelmine kord jäi seal piirangute tõttu ühtteist tegemata. Egas midagi katsetame reisimiseks peale Tui ja Novatoursi midagi uut, selle viimase kaudu asjaajamine Dominikaani reisiks oli alla igasugust arvestust. Lisaks oli kohapeal reisiesindajana oli tööle võetud miski suva kasahhi tibi kes ei jaganud asjadest ööd ega mütsi, aga see selleks. Seekord katsetasin Joinup teenuseid. Asjaajamine kordades lihtsam kui näiteks Novatoursi bürokraatia. Niisiis uus Egiptuse tuur Sharmi, vanast möödas 2 aastat, vaatame mis muutunud on. Etteruttavalt ütlen, et see öine 2.50 väljalend on küll surm aga aja mõttes võidad terve päeva kohapeal. Samuti hiline tagasitulek on ühe kohapealse päeva võit. Kohapeal läks lennujaamas üsna kiirelt ja varsti bussiga hotelli poole minek. Bussis jagati infolehed kõikvõimalike reisiesindajate ja saatkonna kontaktidega. Reisiesindajalt said kohe osta 12$ eest juba aktiivse kohaliku netikaardi 30GB andmemahuga. Etisat kaart toimis kohe ilma mingisuguse regamiseta, pistad telefoni ja voilaa nett olemas. Siin ütlen samuti etteruttavalt, et nett toimis tõrgeteta ja praktiliselt igal pool. Eelmine kord said kaardi osta ainult passi alusel ja sellest hoolimata jukerdas nett alalõpmata.

    Hotelliks valisin juba tuttava Il Mercato, vaikne hotell strateegiliselt heas kohas. Kõik vajalikud kohad on jalutuskäigu kaugusel. Infolehel oli küll kirjas, et enne kella 14 tuppa ei saa aga me saime tuppa juba enne 12. Umbes tunnike ootasime ainult, selle aja jooksul tegime kiire tuuri hotellis ja sebisime juba hotellist kiirelt parasailingu ja klaaspõhjaga laeva tripi. Nüüd on neid trippe mis ennem said üle õue tänavalt osta võimalik saada otse hotellist. Hind on küll nõksa kallim kui tänaval aga kaubelda saab sobilikuks 😉 Parasailing ja klaaspõhjaga laev 4 inimesele 90$. Lõpuks anti tubade kaardid kätte, viskasime asjad tuppa ja sööma. Toas jäi kohe laual silma miski paks nahkmapp, kiikasis sisse ja mida näen…. telekapult krt 😀 😀 😀 Söögi osas pole midagi muutunud, menüü sama mis ennem ja kuum vesi ja piim termoses 😉

    Kui kõhud täis siis viuh parasailingule. Hotellist bussiga randa ja sealt kaatriga merele. Parasailing toimub avamerel, seal oli parajalt tuuline aga ega see ei seganud üritust. Vahepeal toodi teise kaatriga rahvast peale ja osa viidi maha. Lõpuks meil parasailing tehtud ja teise kaatriga tagasi, laine oli päris korralik ja käis üle parda, poolel teel kooles kaater ära ja teine kutsuti järgi. See viis meid otse klaaspõhjaga laevale. Võrreldes eelmise korraga tundus mulle, et kalu on kõvasti vähem ja korallid suht surnud. Aga ega pole midagi imestada ka kui kaatrid koguaeg seal kärutavad. Kes tahab elusaid koralle näha siis tuleb Dahabi snorgeldama minna, seal kaatritega ei uhata korallide kohal.

    Peale üritusi ootasime hotellis ära infotunni. Huvitav, et reisiesindajal olid täitsa Eesti keelsed brošüürid olemas. Hinnad muidugi veidi kallimad kui tänaval aga mitte 3x kallimad. Aga samas oli mõni pakkumine 2 või enama inimese tripi puhul sama mis tänaval. Teistel reisifirmadel pole sellist varianti täheldanud. Nagu mul juba kombeks siis võtan midagi prooviks reisiesindajalt. Seekord võtsin õhtuse linnaekskursiooni 10$ per nägu. Päevane oli näiteks tasuta. Peale õhtusööki käisime nurgataguses Mango marketis luusimas. See on suht mõistlike fix hindadega pood kus müüakse praktiliselt kõike.

  • Tripid,  Tsill

    Jõgeva kandis

    Asjatasin veidi Jõgeva kandis ja ega siis saa jätta üle vaatamata kohalikud vaatamisväärsused. Kõigepealt viskasime pilvepiirilt pilgu peale Torma kabelile ja kirikule. Kabel ise on suht hiline ehitis, ehitati see 1889 aastal. Suuruse poolest võiks öelda, et tegu kobeda maakirikuga. Siinsamas kabelist ja kalmistust mitte kaugel asub kirik. Kiriku tornis on korraga nii kukk kui rist, huvitav miks see küll nii on. Liivimaal oli ju enamjaolt kombeks ainult kukk, aga siin miski hübriid. Kirikust pikemalt uuesti kirjutama ei hakka, see kirjas juba siin. Muideks Torma kiriku tornis on filmitud “Kevade” Arno ja Lible jutuajamine. Kahjuks niipalju kui ma siinkandis luusinud olen pole kordagi veel õnnestunud sisse saada ei kirikusse ega kabelisse.

    Viskasime pilgu peale ka lumisele Laiuse linnusele. Millal linnus täpselt rajati krt seda teab, räägitakse nii 14 kui 15 sajandist. Linnus oli omal ajal strateegiliselt väga hea koha peal, siitkaudu sai Virumaale ja Venemaale, seega omas linnus kontrolli teeliikluse üle. Linnus ise on päris huvitava ajalooga, see on olnud nii ordu, venelaste, poolakate kui ka rootslaste käes. Linnus purustati lõplikult Põhjasõja ajal.

    Vaatasime üle ka Kuremaa mõisa. Selle mõisa esimene omanik olevat olnud Wrangell, Liivi sõja ajal läks mõis poolakate valdusesse. 1598 ostis Wrangelli poeg Fabian mõisa tagasi. 17 sajandi keskel pärisid mõisa naisliini mööda Ungern-Sternbergid ja ega nemadki polnud viimased omanikud. Viimased omanikud olid Oettingenid. Tänapäeval on siin väike spa ja majutus. Kahjuks seekord sisse ei saanud kuna oli broneeritud ürituseks. Viskasime kiire pilgu ka mõisa tuulikule. See ehitati 19 sajandil ja avati uuesti renoveerituna 2009. Seal on nüüd kaminaga peosaal ja paar väikest näitust. Tuulikut saab üritusteks välja üürida.

    Kiire sissepõige ka Jõgevale. Kinnitasime keha kohalikus hiinakas ja vutvut kodupoole. Kusjuures selles hiinakas saab päris mõistliku hinna eest korralikult süüa ja menüü on valikutest paks nagu maaleht 😉 Jõgeval on veel väga äss muuseum. Nii, et Jõgeva kandis on vaadata küll ja küll.

  • Tsill

    Järvamaa muuseum

    Mõnda aega tagasi sai asjatatud Põltsamaal, nüüd järg Paide käes. Paides asjatades oli vaja vähe aega parajaks teha, mida sa ikka viletsa ilmaga muud teed kui tutvud kohalike muuseumidega. Vallitornis juba miljon korda käinud seega jäi üle maakonnamuuseum. Huvitav, et kõiketeadev Google ei tea seda, et muuseum asub juba ammu uuel aadressil. Uus asukoht on väga heas kohas keskväljaku ja linnuse vahel. Muuseum on kahel korrusel ja läbi mitme maja. Mida kõike siin muuseumis ei ole, isegi täislaks toimiv sepikoda on olemas.

    See muuseum on esimene maakonnamuuseum kus on väljapanekus väga arvestatav kogus hõbeaardeid. Tavaliselt kiputakse need isegi suurtes muuseumides ära peitma arhiivide sügavusse, et inimesed jumala eest peale hargi ja kapa muid päris asju ei näeks.

    Teisel korrusel näeb veidi rahvariideid ja muud staffi. Siin jäi kohe silma paar väga lahedat lahendust mis võiksid olla teistelegi muuseumidele eeskujuks. Esiteks on valgustus anduritega, eksponaatidele lähenedes hakkab valgustus põlema. ilmselt on sellega päris arvestatav elektri kokkuhoid. Teiseks on lahedalt ära kasutatud kummut. Sahtlites on erinevad leiud ja sahtlis on ilusti valgustatud. Väga hea lahendus kasutada ära muidu mõttetud tühjad sahtlid esemete eksponeerimiseks. terve üks ruum on siin pühendatud nukumajadele, päris ägedad teised, nagu päris 😉

    On olemas veel haigla laadne näitus, apteek ja ravimtaimede nurk. Isegi limonaadimasin on olemas 😉 Ja mis on selle muuseumi juures veel lahe, et siit on võimalik osta kõikvõimalikku käsitööd ja mitte piletikassast, vaid näiteks salvid on apteegis jne. Igatahes kokkuvõtvalt väga tsill muuseum millest võiks teisedki muuseumid eeskuju võtta. Sealkandis luusides soovitan kindlasti külastada. Ettetellimisel saab siin osaleda ka erinevates põnevates töötubades ja nende valik on siin päris suur.

    Muuseumis kulus õige mitu tundi ja kõht jõudis tühjaks minna. Muidugi vaatasin üle ka kohaliku kuuse, see igatahes kordades ilusam kui Tallinna põõsas. Siinsamas keskväljaku servas on ka kohalik kirik, muidu kirik nagu kirik ikka aga üks kiiks on 😉 Kella seierid ja sihverplaat on valgustatud, sellist asja näeb vähestel kirikutel. Siitsamast keskväljaku servast valisin esimese ettejuhtuva söögikoha kehakinnituseks. Väikese koha kohta olid toidud maitsvad ja isegi toidu kujundusega viitsitakse seal vaeva näha. Portsud päris suured, nii, et kehvema isuga vennikestel soovitan pool praadi võtta 😉 Igatahes kohviku nimi “Uskumatu” väärib oma nime. Kui kõht täis piilusime linna pilvepiirilt

    Linnusetornistki sai väike jäädvustus pilvepiirilt genereeritud 😉

  • Tsill

    Head uut aastat

    Enne aastalõppu sai veel kiiruga tiir peale tehtud jõuluehtes vanalinnale. Vanalinnas on tegelikult päris palju põnevaid nurgataguseid kuhu tavaliselt väga ei satutagi. Huvitaval kombel oli vana aasta õhtul rahvast suhteliselt vähe liikumas ja seda isegi Raekoja platsil. Muidugi sai üle vaadatud ka see palju kommenteeritud Raekoja platsi kuusk. Mnjh ega need kommentaarid nüüd väga valed polegi, tõesti seekord kuidagi niru teine, rohkem suure põõsa kui kuuse moodi. Aga pole hullu, hea, et sellinegi on.

    Õhtul sai natuke drooniga vaadatud kuidas rahvas seda raha mida ei pidavat olema taevasse lasi 😉 Ja ei saaks öelda, et seda mitteolevat ei ole 😀 😀

    Siin väike video ka selle kinnituseks. Head uut aastat kõigile, loodame, et tuleb parem ja rahumeelsem kui möödunud aasta

  • Tsill

    Talv maalt ja pilvepiirilt

    Kliimaaktivistid räägivad mingist hirmsast kliima soojenemisest. Käisin uurimas mis värk sellega on. Ennäe imet, võrreldes eelmise talvega on “soojenemine” lausa silmaga märgatav 😀 😀 See on siis see esimene lumi mis nii mõneski Eestimaa nurgas elu seisma pani. Järjekordne näide energiahiidude võimekusest tuli järjekordselt päevavalgele. Kui ikka päevi ei suudeta taastada rahu ajal energiavarustust mis siis veel sõja ajal saab… Ehk peaks meie spetsialistid saatma Ukrainasse õppima kuidas raketi kiirusega energiataristut taastada. Tekib küsimus mille eest rahvalt ulmelist võrgutasu nõutakse kui võrk on üdini mäda. Sellise raha eest peaks meil juba ammu olema kuldsed elektriliinid. Aga see selleks, igatahes on loodus praegu väga tsill. Eriti lahe oli üks väike kaheharuline kuuseke mis lumerüüs nägi välja nagu burkades naised 😀

    Sai paar talvepilti pilvepiirilt ka tehtud. Päris hea sai. Peab kuskil veidi katsetama pimedas talviseid taevapilte teha.

  • Muu värk,  Tsill

    Seiklusministeeriumi kontaktivaba üritus piduritele

    No võttis aega mis võttis aga lõpuks tuli ära 😀 Nüüd oli seiklust võimalik läbida ajagraafikus ka piduritel 😉 Esimene katsetus Kohilas. Sai käidud kohtades, kuhu ammu plaan minna aga aega pole olnud. Rahulikult uuritud kõikvõimalikke põnevaid kohti, kartmata ajahätta jäämist. Lõpuks sai üle vaadatud Krusensterni mälestuskivi, uuritud mitu kahurit on Alu mõisa juures. Ragistatud läbi võsa Hagudi raudteejaama vanasse ja stiilsesse peldikkusse väikemehele maailma näitama. Siin peldikus oli mõeldud isegi “survemeestele” ja “surveta meestele”, auk piisavalt pikk, et põrandat täis ei lastaks 😀 😀 Uuritud nii mõnegi laululava valmimisaastat jne.

    Uuritud mõnda ägedat aga samas mahajäetud ja lagunevat mõisakompleksi. Käidud ära Rabivere matkarajal 😉 Siit rabast leiti kunagi turbalõikajate poolt naise muumia, mis valmistab kõneainet siiani.

    Uuritud kuhu on mida kirjutatud 😀 😀 Uuritud Järve Taabu poolt istutatud õunapuud. Sellisest asjast polnud varem isegi kuulnud midagi. Aga nüüd teada jälle üks huvitav fakt ja üle vaadatud hiidvana õunapuu.

    Sai läbi sõidetud läbi Sutlema mõisa väravatornist, käidud ära Rootsis ja ringiga Kohilasse tagasi jõudes avastada, et vabadussamba juurde on ilmunud paari tunni jooksul kuused ja tsill käib 😀 Ennäe imet jäime täiesti graafikusse ilma lisaajata 😀 😀 Loodan, et see ei jäänud Joonasel ühekordseks projektiks, vaid ka tulevikus saavad pidurid rahulikult kulgeda 😉