fbpx
  • Matkad looduses,  Tsill

    Õmma ja Marimetsa raba

    Ükspäev tiksusin niisama kodus, mitte s… teha polnud. Helistas Ziil ja tegi ettepaneku minna omadega rappa 😉 Nu mis mul saab selle vastu olla kui metsa kutsutakse 😀 😀 Plaaniks oli Õmma raba ja kui aega üle jääb siis ka Marimetsas tiir teha. Õmma rabast polnud mul varem halli aimugi mitte, loomulikult olin kohe käsi. Auto parkisime kuskile rabatee serva ja lonkisime jala edasi. Tuli karata mättalt mättale ja eks jalad said ikka märjaks ka, miskit laudteed sinna ei vii. Vähemalt siis kui meie käisime seda ei olnud. Isegi mingeid suunaviitasi ei ole, järve suunas tuleb minna ainult kas tunde või GPS järgi 😀 😀 Meie kasutasime seda esimest versiooni, kuna Ziil oli seal varem käinud ja teadis teed. Õige mitu kilomeetrit tuli trampida mööda raba ennem kui kohale jõudsime.

    Keset raba on järveke mille kaldal on metsaonn koos vaatetorniga. Kurja see oli päris tsill koht, onnis saab täitsa vabalt ööbida ja privaatsuse austajatele äge koht. Sinna niisama rabas tiksujad ei satu kuna teed ei ole 😀 Kuigi viimasel ajal on kuulda, et sinna olevat hull rada sisse trambitud. Järves saab ujuda ka, aga tuld teha seal onni juures ei tohi. Igati õige ka, kui raba põlema läheb on ikka väga suur p… majas 😉 Vot see on koht kuhu tahan veel minna.

    Kui Õmma rabast tagasi oli veel vähe valget aega ja mõtlesime, et jõuame Marimetsas ka kiiruga käia kui juba sealkandis. Egas midagi kobisime üle tee teisele poole ja panime minema. Siis veel seda uut laudteed kus saab peaaegu autoga sõita veel ei olnud 😀 😀 Aga vana oli veel täiesti käidav ja vaatetorn ka suht ok. Rabas sai maiustatud mõne jõhvikaga ka, need on peale läbi külmumist päris head 😉 Marimetsa raba on iseenesest samuti huvitav, siin näed nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood. Taimi ja linde jätkub siin ka igale nurgale 😉 Lõpuks sai ka seal rabas tiir peale ja otsaga auto juures tagasi. Kurja andis ikka trampida aga selleeest väga tsill päev oli.

  • Tripid

    Plixiga Rootsis

    Tallinnast Stokki minna oskab iga mats, see on nõrkadele. Aga me plixiga panime Paldiskist Kapellskäri ja sealt edasi. Vot see hoopis teine tera. Ega veel Paldiskist kaugele ei saanudki kui juba iga nurga taga oli näha “kookoneid” vedelemas. Odavaotsamehed kes ei raatsi kajutit sebida 😀

    Kapellskärist sügasime edasi Gävle poole. Päris huvitav pisik linnake. Selline rahulik ja limane nagu Tartu 😉 Õhtul oli muidugi põnev siis aeti välja USA raud ja tiirutati mööda tänavaid vaikselt. Krt keset platsi nägin miski kuju 😀 aga paistis sellise nurga alt, et mõtlesin mida värki….. tsurkad juba siia ka jõudnud ja neile lausa kitsen… ausammas pandud 😀 Lähemalt uurides selgus, et õnneks on ikka ainult papi ja kits 😀 Jõe kaldal oli päris mõnus promenaad.

    Sai veidi äärelinnas ka luusitud ja tutvutud kohaliku eluoluga. Tehaseid ja töökodasi kõik servad täis. Gevalia tehas jäi teele ja miskid laevaehituse kolakad. Mingi vennike tuhises mööda kummalise sõiduriistaga… millesarnast varem polnud näinud. Huvitav kuidas ta sinna kuuti mahtus 😀 Lõpuks lonkisime hotelli ja kotile.

    Hommikul luusima teisele poole… Seal oli hiigelsuur park kus oli messikeskus, majutus, seikluspark, klaasitöökoda-muuseum jne. Pargi läheduses oli pisike puukirik ja surnuaed. Sellesama kiriku kell kukkus mõni aasta tagasi alla ja lömastas all olnud laste jalgrattad, õnneks keegi viga ei saanud

  • Matkad looduses,  Tehtud üritused,  Tripid

    Lastekoduga Kõrvemaal

    Toredatel töökaaslastel oli teoksil üks põnev projekt… Viia lastekodulapsed matkale ja näidata, et igavusest ei pea ainult lolluseid tegema vaid saab ka TEISITI  😉  Kui asjad pakitud ja grupp koos viidi meid bussiga Kõrvemaa matkarajale. Parklas vinnasime seljakotid selga ja padavai Jussi järvestiku poole minema. Ilm oli super… Tutvusime teel erinevate maastikuvormide, taimedede ja muu värgiga. Lõunaks jõudsime Väinjärve telkimisalale. Seal väike lõuna ja  vaikselt edasi Suursoo poole..   

    Teel nägime kuidas rähn oli üritanud teha kahekordset elamut. Trippisime mööda laudteed raba peal, turnisime vaatetornides

    Õhtuks jõudsime Paukjärve äärde. Teel nägime erinevaid elukaid, mõnda sai ka lähemalt uuritud. Isegi vaskussi nägime.

    Panime püsti telklaagri ja läks toidu valmistamiseks. Lapsed käisid usinasti lõkkematerjali korjamas.  Kui kõhud täis söödud oli peatselt kuulda telkidest vaikset nohinat 😀 😀  Hommikul äratus, väiksed veeprotseduurid, hommikusöök. Laager kokku ja vaikselt parkla poole kus meid ootas buss.

  • Tripid

    Trakai

    Mingi eksirännaku ajal sattusin sujuvalt Leedu linnakesse Trakai…. Linn ise pisikene ja midagi erilist ei ole aga loss selle eest oli muljetavaldav. Asub saarel keset selgeveelist järve. Järveäärne promenaad on täis suveniiriputkasi ja söögikohti. Lossi saab tänapäeval mööda silda.

    Kuna aega oli siis sai tiksutud vesirattaga mööda järve pool päeva. Vesiratta rent oli suht olematu hinnaga. Sõpradel olid õlled kaasas…. ilm oli nii palav, et sidusime need nööriga vesiratta taha lohisema  😀  😀  Kaua ei saanud neid järgi lohistada, luiged tahtsid need p… panna  😉 

    Üldiselt Tasub täitsa läbi käia sellisest linnakesest….

  • Matkad looduses,  Tripid

    Paunküla mäed

    Ükspäev kutsusid sõbrad mägedesse trippima… Haarasin fotoka kaasa ja minek. Rõõsalt keerasime metsa. Seal veidi ukerdamist sinka-vonka mööda metsateed ja peaaegu kohal olimegi. Päris matkaraja lõkkekohani välja ei saanud…. Kõrgema autoga saab ka lõkkekohani 

    Parkisime auto pisikesse parklasse lõkkekohast paarisaja meetri kaugusel.  Matkarada  päris põnev, imelised vaated ja maiustamiseks marjad…

    Osa laudteed oli üles võetud ja aasta lõpuks väidetavalt asendatakse uuega. Laudtee puudumine ei seganud matka. 

    Matkarada kulgeb vahelduvalt nii metsas, rabas kui ka oosidel. Ühe järvekese kaldale olid matkajad käepärasest materjalist väikse lebokoha teinud. Lõpuks jõudsime ringiga lõkkekoha juurde tagasi. Mõtlesime endid lõkkekoha läheduses järvekeses jahutada aga…

  • Tripid

    Puškin (Tsarskoe selo)

    Ükspäev kogunesime paleeväljaku serva kust pidi saama bussile. Natsa aja pärast tuli üks tädi ja hüüdis…. Kes Puškinisse see marssigu tema järel. Läksime bussi, see oli täiesti korralik turismibuss. Kui rahvas peal läks kohe sõiduks. Mingi tunnikese pärast olime kohal…. hullult raffast…. tänava ääres lasti meid välja ja buss kimas minema, enne öeldi veel, et bussi nr meelde jätaks. Muidu pärast ei leia bussi üles. Kogunesime kokku tädi ümber ja tripp algas…. Tänav lossini puhas turistimagnet 😉 ainult suveniirid…. Tädi tõi paki pileteid, saime väravast sisse… Järts muuseumi gruppidele kilomeeter. Muuseum lahti ainult kuueni. Tädi ilmselt vana kala … ütles, et ärgu me põdegu sisse lastakse kik grupid kasvõi kell 7 õhtul…. Alustasime põneva ekskursiooniga mööda parki…

    Paari tunniga oli pargil tiir peal ja läksime muuseumi järtsu…. vahepeal töllerdasime mööda parki ajaviiteks. Raffast järtsus miljon

    Lõpuks saime sisse… kell oli 6 läbi…. tädi ei valetanudki 😀 Kõigile jagati sussid ja klapid millega sai giidi kuulata…. Pling-pling igal sammul…. vanasti ikka võllidel seda pappi vist oli…

    Pildistamise kohta öeldi kohe, andke tuld seni kuni saate…. ainult merevaigutoas ei tohi pildistada…  Nu kus krt sa siis ilma ikka saad… “turistitoru” fotokal aitab hädast 😉 , piki koridori läbi mitme saali sai ikka paar pilti sellest tehtud

    Lõpuks sai põnev ekskursioon läbi. Lonkisime vaikselt tagasi bussi otsima… õnneks oli raffast kõvasti vähem… Möödaminnes haarasime mõne meene ja kimasimegi Piiteri poole tagasi…. Seal oli vahepeal öö tulnud…  Kobisin kirikusse kotile…

  • Matkad looduses,  Tripid

    Kuidas meie lind lõunasse lendas. Vol 2

    Hommikul ootas meid peremees kuuma kohvi, pudru ja võileibadega. Kui kõht oli täis söödud siis otsustasime, et tuulutame oma linnukest. Oli teine vaeseke ju terve eelmise päeva toas meie staffi valvanud. Kui olime veidi linnukest tuulutanud, otsustasime, et lähme luusime ka läheduses asuva järvekese juures. Loomulikult võtsime linnukese kaasa. Senikaua kui linnukese puurist välja lasime, käis üks seltskonnakaaslane end järves jahutamas. Olles vähekene linnukest lennutanud, otsustas linnuke lõunasse lennata ja kadus viuh silmapiirilt. Kutsusime küll linnukest koju tagasi, tegime selleks kükke ja muid trikke, aga linnuke ei kuulanud meid.

    Kuna linnuke meid enam kuulda ega näha ei tahtnud, läksime vaatama, kus ta ennast peidab. Linnukest otsides leidsime hulgaliselt kukeseeni, kuid linnukest polnud kuskil. Arvasime, et ju linnuke lendas ülelennanud haneparve sabas lõunasse…..