-
Raudaedade korrastus
Möödunud hooajal sai õige mitmeid vanu raudaedu korrastatud. Mõnes kohas tegime väiksemad hädaparandused aga tuli ette ka korralikke renoveerimisi. Nõo kalmistul oli algselt plaan taastada ja värvida raudaed ning ristidele lisada uued roostevaba nimeplaadid. Aga kuna eelarve läks suureks siis piirdusime ainult värava paranduse, liivavahetuse ja uute nimeplaatidega. Algul vaatasime, et värava saab lihtsalt hingedele tagasi, veidi aia loodimist, väravaalune kivi paika tagasi kergitada, hingedele uued sõrmed ja valmis ongi. Aga polnud see niisama lihtne midagi kui algul näis. Selgus, et värava katkised sõrmed ei olnud lihtsalt hingedesse pistetud vaid need olid omal ajal sinna kinni needitud. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui sõrmejäänused välja puurida, aga proovi sa puurida kui otse puurida ei saa. Õppisin nii mõnegi uue rumala sõna ära 😉 Aga lõpuks saime siiski värava paika. Muidugi tuli sealt platsilt veel tonnide viisi vana pinnast ja sõnajalgu eemaldada
Lõpuks sai asi niikaugele, et kinnitasime ristidele uued roostevaba nimeplaadid ja panime platsile uue liiva. Üks plats sai jälle ilusaks
Rahumäe kalmistul sai samuti üks metallaed korrastatud. Alguses vaatasime, et väike töö, värav veidi kõver aga aed suht ok. Tegelikkuses oli esmamulje paras petukaup. Vana pinnast eemaldades selgus, et aial praktiliselt puudub alumine osa. Egas midagi, aed legoks ja koostööpartnerite juurde töökotta. Keevitasime aiale uue alumise osa ja taastasime mõned kadunud detailid, ajasime sirgeks kõvera värava ning seejärel kogu see kupatus pulbervärvi.
Kui aed taastatud läksid detailid liivapritsi ja pulbervärvi. Nagu kogemus näitab on mõistlik raudaed või raudristid võimalusel demonteerida ja töökojas liivapritsiga vana värv eemaldada ning detailid pulbervärvida. Tulemus jääb kordi parem kui kohapeal vanale värvile uus selga tõmmata. Kui värv seljas algas teekond kalmistule tagasi. Õnneks oli siin veidi lihtsam aia detaile tagasi panna. Kui tavaliselt roostetavad postid alt läbi ja päris paras tegu on neid aluskivi külge tagasi saada. Siin olid imekombel postid läbi roostetamata. Kui aed paigas lisasime platsile uue liiva ja jälle sai üks plats ilusaks.
-
Hooaja kokkuvõte vol.2
Siin mõned näited sellest, mis saab siis kui plats jääb olude sunnil mõneks ajaks hooldamata. Aga asja saab nendestki. Siin ei saa näpuga näidata kellegi peale nii nagu meil tänapäeva internetimaailma tühistamiskampaaniatega kombeks on. Me ei tea miks, või millistel põhjustel on platsid hooletusse jäänud. Ilmselgelt ei ole see niisama laiskusest juhtunud. Muidugi on ka erandeid, olen ise kokku puutunud juhtumiga kus inimene helistab ja tahab korda teha vanemate hauaplatsi, aga ise ei tea sedagi kuhu kalmistule vanemad maetud on. Regulaarse hoolduse puudumisel võtab loodus imekiiresti võimust, eriti kallakutel kus mööda nõlva jookseb takistamatult kõik platsile. Sellisel puhul on mõistlik nõlva osa ehitada mitme realisena, et vältida edaspidi platsile pinnase vajumist.
Paras peavalu on tegelikult ka platsile istutatud puud – põõsad. Kui neid õigeaegselt ja kardinaalselt ei püga siis vallutavad need kogu platsi mõne aastaga. Kui juba korra on lastud üle kasvada siis nendest enam asja ei saa, lihtsam on välja juurida. Kuigi meil on tänapäeval üsna palju igasugu kääbusvorme mis iseenesest sobiksid kalmistule, aga neid istutades peab mõtlema mitu sammu ette. Kas teil ikka on mõne aasta pärast jaksu neid pügada? Kui ei, siis pigem ärge istutage, sest isegi kääbusvormid tahavad pidevat hooldust ja kärpimist.
Vahel tuleb ette ka selliseid huvitavaid juhtumeid kus tellitakse ruttu platsi korrastus, teed korda, istutad lilled jne. Ja siis kui sa satud sealt platsist mööda minema mõne aasta pärast, siis on see plats jälle rohtunud ja pole seal keegi midagi teinud. Ei ole seal mitte keegi peale seda käinud. Tekib küsimus, mis selle asja mõte oli? Kas lihtsalt linnukese kirjasaamine, et tehtud või midagi muud.
-
Harju-Risti vana kalmistu
Mõnda aega tagasi vaatasime üle Mõigu vana kalmistu, nüüd siis viskasime pilgu peale mida põnevat on Harju-Risti vanal kalmistul. Vanadelt kalmistutelt leiab päris huvitavat kujundust. Kõigepealt hakkas silma muidugi kuskil nurgataguses känguru märk. Ei saanud väga aru, kas känguru annab seal 20 minna või mul tuleb 20 sõita 😀 😀 Huvitav on muidugi see, et ilmselt rajati see kalmistu 18 sajandil peale Katariina ukaasi, mis keelas kirikuaedadesse matmise. Aga miks ta siin uuesti maha jäeti ja ringiga kirikuaias tagasi ollakse ei tea. Siin on järgi veel üllatavalt palju vanu raudriste, ilmselt siia paarikümneaasta tagune metallibuum ei jõudnud. Leidsin isegi mõne korrastatud platsi ja värske hauakivi, kuigi minu teada siia enam kedagi ei maeta.
Muidugi hakkas silma ka paar päris omapärast hauaplaadi alust 😉 Algul möödaminnes ei süvenenudki asjasse, aga midagi jäi kripeldama. Lonkisin tagasi ja vaatasin, et päris moodne lahendus. Plaadialus oli tehtud jämedast alumiiniumkaablist, pole selliseid mujal kohanudki. Muidugi kõige lahedama asja leidsin ühe vana raudristi pealt. Ei tea, kas kadunukese ära saatja oli miski pullimees või kiuslik naaber 😀 😀 Aga ehk oli hoopis aus lausuja…. Sellist ütlust pole varem kuskil kohanudki
-
Maardu lemmikloomakalmistu
Tavaliselt korrastame ja ehitame hauaplatse üle Eesti erinevatel inimestele mõeldud kalmistutel. Poleks osanud arvatagi, et satume sama tööd tegema ka lemmikloomakalmistule. Aga nüüd siis see ka tehtud ja nähtud. Kusjuures lemmikloomakalmistu ei erine kujunduse poolest praktiliselt üldse tavakalmistust. Isegi urnisein on olemas. Seda esineb väga vähestel kalmistutel aga näe siin on olemas.
Muidu kalmistu nagu kalmistu ikka, ainult, et hauad on pisikesed. Piirdematerjalina võib ka siin näha lisaks käepärastele materjalidele ja plastmassile musta graniiti, lihvbetooni jne. Muidugi näeb siin ka selliseid kujunduselemente mida tavakalmistul ei näe, alates nöörpiirdest fotoseinani välja. Kusjuures mõni platsike on vägagi maitsekalt kujundatud
Ega sellelgi kalmistul pole pääsu mahajäetud platsidest ja neid siin ikka on. Huvitav kuidas siin kalmistul käib hooldamata hauaplatside andmine uutele kasutajatele ja pealematmise protseduur. Kusjuures rahvast käis siin kalmistul ikka palju, nii lilli istutamas kui küünlaid panemas. Kokkuvõtvalt võib öelda, et päris huvitav kogemus oli ja kindlasti soovitan kalmistukultuuri huvilistel käia ka sellistel kalmistutel.
-
Miks plaatida hauaplatsi?
Varasemalt olen siin juba kirjutanud lahti nii piirete kui ka platsitäidete hooldusvajaduse. Aga kordame siis üle. Viimasel ajal tuleb aina rohkem päringuid hauaplatside plaatimiseks. Tekib küsimus, miks seda teha? Kohe tuleb sada vabandust ja põhjust. Aega ei ole käia hooldamas ja plats on siis hooldevaba jne jne. Tegelikult on see lihtsalt enese rahustuseks ilusa illusiooni loomine. Kui aega ei ole saab alati tellida hooldusteenuse ükskõik kust maailma otsast vägagi lihtsalt. Teiseks plaaditud platsi ehitus on kordades kallim ja ei taha hooldust võibolla ainult esimesel paaril aastal. Edaspidi on hooldusvajadus mitmeid kordi suurem ja kallim kui rehaga liivale triipe tõmmata.
Ilma hoolduseta on plaaditud platsid mõne aastaga sellised nagu allolevatel piltidel näha. Plaadid katkised, plats ära vajunud, rohi ja sammal kasvab ning vajavad korralikku pesu. Küsige nüüd iseendalt kas teil on aega ja võimekust tundide kaupa plaatide vahelt sammalt või umbrohtu kaabitsaga välja nokkida või plaate pesta. Ilmselt veelvähem on aega vajunud plaate lahti koukida ja paika sättida. Kui pole aega 10 minutit liiva riisumiseks, siis pesuks või umbrohu nokkimiseks pole ammugi aega. Seda enam, et meil on kalmistuid kus pole isegi vett kohapeal olemas.
Kui on soov siiski plaatida oleks mõistlik kaaluda väiksemate platside puhul ühe suure plaadi paigaldust, see väldib sambla ja umbrohu kasvamise kindlasti aga ei päästa pesust. Suhteliselt hooldevaba on iseenesest muruplats. Ei pea riisuma ega midagi, trimmeriga viuh üle ja valmis 😉 Mõnel kalmistul ei pea muruplatsi olemasolul isegi ise niitma, vaid seda teeb kalmistu haldaja. Vot hoopis see on hooldevabadus.
-
Preisimaa trip. Kohalikud kalmistud
Nagu juba traditsiooniks kujunenud vaatame välismaal trippides üle ka mõned kohalikud kalmistud. Preisimaa tripi ajal jäi bussiaknast silma, et sealkandis on kalmistuid ikka hullult palju. Praktiliselt igas suuremas asulas on kalmistu. Poola on katoliku usku ja igal endast lugupidaval külamehel on oma palvela, umbes nii nagu Setumaal tsässonid. Siin on muidugi huvitav stiil kalmukujundusel, liiva või killustikuga kaetud platse praktiliselt ei näe. Platsid ei ole madalad nagu meil vaid massiivsed graniidist hauakambri laadsed. Iseenesest muidugi hea kui suur graniitplaat katab platsi, pole jauramist riisumise ega liivavahetusega. Hullult riivas silma plastmassindus. Kõikjal kuhu vaatad on plastpärjad või plastlilled, elusat lille praktiliselt ei kohtagi. Huvitav mida pandi siis platsidele kui plastlilli polnud…
Goldapis oli lausa kalmistu tänav mille ääres mitu kalmistut reas. Kõigepealt oli sõjaväekalmistu mis nägi välja üsna mahajäetud ja laokil. Samas oli kuskil võsa vahel mõni plats mis paksult küünlaid täis. Muidugi on ka siin joodikute meelispaigaks kalmistu.
Siinsamas kõrval oli juudi kalmistu mis nägi samuti üsnagi hooldamata välja.
Kohe juudi kalmistu kõrval oli ka uuem kalmistu, mida kõike siin ei näe. Meenutas oma plingiga juba meie idaviru kalmistuid kus näeb samuti ainult plastmassi ja kõikvõimalikke ehitusjääke kalmukujunduses.
Mragowos vaatasime samuti kohaliku kalmistu üle. Tundus kuidagi hooldamata kalmistuna, aga võibolla oli ka veel vara ja kevadkoristus alles tegemata.
Siinsamas üle tee oli ka vana kultuurilooline evangeelne kalmistu. See oli ikka päris maha jäetud, ainult mõni üksik hooldatud plats hakkas silma. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et meie külakalmistud on rohkem korras kui sealsed külakalmistud. Ükspäev vaatan üle ka mõne suurlinna kalmistu siis on hea võrdlus.
-
Kuidas valida kalmistule taimi
Kalmistu koristamise ja hooldamise aeg on saabunud. Panen kirja paar näpunäidet kuidas valida kalmistule taimi. Kuna kalmistu pole koduaed mida igapäevaselt on võimalik hooldada siis on mõistlik valida kalmistule taimed mis ei vaja sagedast hoolitsust. Kalmukujunduse seisukohalt võiks kindel suund olla tagasihoidlikkus ja kokkusobivus ümbritseva keskkonnaga mis ei häiri silma ega tõmba liialt tähelepanu. Valige taimed mis oma olemuselt ei oleks liiga tugevalt kõrguvad ega laiuvad ning ei jätaks endast maha suurt hulka sodi, mida peaks sageli koristamas käima. Kahjuks on kalmistutel tõusvas joones vargused. Kui see trend vahepeal vaibus siis, nüüd on see komme kuidagi taas aktiviseerunud.
Mitte ainult ei varastata lilli ega pinke vaid isegi äsja paigaldatud piire või liiv võib “ära jalutada” Muidugi kevadisel ajal on kalmistutel uitamas nii mõnigi neljajalgne paharet, kes armastab maiustada äsja istutatud lilledega 😉 Kalmukujunduses kehtib kuldreegel “vähem on rohkem”. Kalm võiks olla kaunis igal aastaajal ning nõuda võimalikult vähe hooldust. Seetõttu oleks mõistlik kasutada igihaljaid ja hästi vastupidavaid ning vähenõudlikke pinnakattetaimi. Kui plats on vaadeldav ühest küljest siis arvestage kujundusel taimede kõrgusega, kõrgemad taimed tuleks istutada vaadeldavalt kohalt tahapoole, madalamad ettepoole. Kui plats on vaadeldav igast küljest siis valige vähem silmatorkavad ja madalad taimed. Selleks sobivad hästi madalad kukeharjad, aed-liivatee, väike igihali ja luuderohi. Arvestage kalmu suurusega, näiteks mugulbegooniad ja pelargoonid, võivad jääda urni platsi kujunduses liiga suureks.
Väiksematele platsidele valige madalamad ja õrnade õitega lilled. Mõelge kindlasti ka sellele, kui palju valgust planeeritud taimed vajavad ja kas seda on neile piisavalt. Reeglina vajavad õitsvad taimed rohkem päikest kui rohelised või lehtdekoratiivsed taimed, mis tihti ongi ilusad just varjulisemas kohas. Juhul kui otsustate hauaplatsi lillede ja taimedega täielikult katta, peate arvestama, et see vajab suuremat hooldust kui lihtsalt liivane plats. Oluline on korrektsus, sest ülekasvanud ja hooldamata taimed jätavad inetu mulje. Samuti katsuge vältida kalmistutel plastlilli, need on tänapäeval küll ilusad aga jätavad väga mageda mulje. Eriti siis kui teil on platsil mitme tuhandene graniitpiire aga naturaalset lille pole raatsinud lahkunute mälestuseks panna.
