-
Maakaitsepäev Kosel
Mõned head aastad tagasi korraldati maakaitsepäev Kosel. Kui asi juba peaaegu oma õuel korraldatakse siis tuleb ju ikka vaatamas käia. Asi Algas keset küla paraadiga kust osalised ja mõningane sõjatehnika liikus lauluväljaku poole. Lauluväljakul näidati rahvale lähemalt veidi sõjatehnikat, päästetehnikat jne. Püsti olid ka erinevate jõustruktuuride promotelgid. Erilist rõõmu valmistas see muidugi lastele, kes said igalpool turnida ja näppida kõike 😀
Päästeamet oli oma Bronto püsti ajanud ja mürasid veekahuriga metsa kohal. Ega hing rahule jäänud 😀 😀 tahtsin ka korvist alla vaadata ja paar pilti teha. Vähe kauplemist ja juba saimegi sõbraga korvi. Ülevalt metsa kohalt oli päris hea vaade alla, sai isegi mõned pildid tehtud mälestuseks.
Kindlal maal tagasi käisime uurisime mida promotelkides näidatakse. Nagu mehed ikka näppisime veidi relvi ja läksime helikopterit vaatama heinamaal. Mõne aja pärast lendas helikopter minema ja platsi said enda käsutusse jõustruktuurid ja taaskehastajad demoesinemiseks.
Kõigepealt politsei näitas kurjakate kinnipidamist ja muid vigureid. Natuke tehti tossu ka 😉 Isegi üks sisalik pistis pea urust välja ja uuris mis toimub tema jahimaadel 😀 😀
Ja lõpuks oligi taaskehastajate aeg käes. Aadu ja Jossifi mehed läksid kokku. Tegid palju pauku ja maja panid ka põlema.
Kui maja maha põletatud, palju tossu tehtud ja lahing peetud korjati oma “laibad” kokku ja marsiti platsile. Platsil väike rivistus ja mõlema poole varustuse tutvustus.
-
Merepäevad
Ükspäev sai käidud ajaviiteks luusimas merepäevadel. See oli veel siis kui lennusadamat ja angaare alles renoveeriti 😀 😀 Püsti oli ainult kest ja Lemps seisis kai ääres. Praegu on muidugi Lemps kuival ja soojas lennusadamas kõigile vaatamiseks – imetlemiseks. Iseenesest vesilennukite angaarid on kerkinud osana Peeter Suure Sadamast aastatel 1916–1917 unikaalsetena nii oma suuruse kui ka ehitustehnoloogia poolest. Hoone põhiplaan on 39 x 109 meetrit ja tegemist on esimese nii suuremahulise ilma sisetoestuseta raudbetoonkoorikehitusega kogu maailmas. Vesilennukite angaar on ehitismälestis ja kantud 1996. aastal Eesti muinsuskaitse kaitsealuste objektide loendisse kui maailma esimene koorikbetoonist rajatis. Angaari projekteeris Taani inseneribüroo Christiani & Nielsen, mille järglaskond on muu hulgas projekteerinud selliseid kuulsaid raudbetoonkoorikehitisi nagu Sydney ooperimaja.
Sai luusitud erinevate laevukeste peal ja sees nõrkemiseni. Muid erilisi atraktsioone nagu väga ei olnudki peale laevade. Rahvast ka vähevõitu, sai rahulikult ilma trügimata käia.
Kui lennusadamas sai isu täis luusitud kimasime kaatriga Vanasadamasse. Seal oli ka väljanäitusel mõned laevad, nende hulgas ka jäämurdja Tarmo. Isegi üks välismaine sõjalaev koos helikopteriga oli kai ääres.
-
Trip Venemaale 65a II MS vol.3
Hommikul varakult üritasime saada palee väljakule. Õnneks oli meil hotellist sinna otseliin, sest metroos oli hull tunglemine. Metroorongid tundusid olevat kummist, kõik mahtusid kuidagi märkamatult ära. Lõpuks saime kohale, rahvast oli juba nii palju, et ega miskit head paraadi vaatamise kohta polnud võimalik saada. Kõik kohad olid täis, isegi aia pealsed 😀 😀
Lõpuks hakkas paraad peale. Üle rahvamassi peade sai isegi mõned pildid tehtud. Nagu paraadil ikka olid kohal ka mõned veteranid. Huvitav on see, et mingit propaganda esinemisi ei olnud. Teavitati ainult, et nüüd algab ja siis nimetati need väeosad kes just üle väljaku marssisid või sõitsid. Nagu viimased olid ära sõitnud oligi põhimõtteliselt läbi.
Mis muidugi veel oli kummaline, et kohe peale paraadi köeti saluut taevasse 😀 😀 Keset päeva… aga õnneks oli sombune ilm ja fotokat saab vähe sättida, et saluudist paar pilti kah saada 😀 Rosta sammastele pandi ka pidupäeva puhul tuli otsa
Peale saluuti läksime kolasime vähe muuseumites. Selle päeva puhul olid muuseumid tasuta 😉 Kolasime natuke Kahurväe muuseumis, mis on Jänesesaare vastas. Muuseum on hiidsuur ja selle külastamiseks tuleb ikka aega palju varuda. Meie kolasima natuke maja ees eksponaatide vahel ja viskasime kiire pilgu sisse ka.
Muuseumis sees on korruste kaupa eksponaate mida vaadata. Ma varem ei teadnudki, et gaasimaskid olid olemas peale inimeste ka koertele 😀
Peale Kahurväe muuseumi kiirvisiite läksime Jänesesaarele. Seal ka hullult palju ägedaid muuseume. Seal saab ka helikopterisõitu linna kohal teha. Ei hakanud minema kuna rahvast oli järtsus hullult. See atraktsioon jäi tulevikku 😀 Jänesesaarel on rahapaja nurga taga äge peldikubuss. See täiesti toimib. 😀 Käisime kasemattides uurisime tsaari venemaa poliitvanglat.
Peale poliitvangla jõudsime käia veel piinariistade muuseumis. Inimeste fantaasial selles osas vist piire ei ole…. Muidugi eksponeeritud ka voorusevööd 😀 nii naistele kui meestele. Huvitab muidugi miks naistel number 2 südame kujuline aga meestel risti kujuline 😀 😀 ja kuidas urruaugu peale sooritust puhtaks sai 😀 Lõpuks läksime viskasime jänesele paar münti ja oligi päevake läbi.
-
10 aastat õnnetusest Naissaarel
Sel aastal saab 10 aastat sellest kui ühel Naissaare matkal juhtus õnnetus hooletu matkajuhi pärast. Surma sai üks inimene ja teine sai raskelt viga. Mind alati hämmastab see mõningate “matkajuhtide” pohhuism turvalisuse osas. Loomulikult võib igal pool ja igaühega juhtuda õnnetus aga kui sul on võimalus seda õnnetust vältida elementaarsete ohutusreeglitega siis tuleb seda ju teha. Aga noh tundub, et mõne puhul raha ei haise ja üritatakse seda kliendilt kätte saada igal võimalikul juhul. Sõna otseses mõttes ohutusreegleid rikkudes. Miks on vaja turnida grupiga kohas kust on võimalus kukkuda 7-8 meetrit…. Tagantjärgi lugedes seda artiklit mis juhtunu kohta üllitati siis päris palju faktivigu esineb…
Kui mina puht juhuslikult kohale jõudsin ca 5 minutit peale juhtunut siis paanikas matkajuht seletas midagi ilmselt häirekeskusega. Ja vigastatute juures polnud hingelistki. Hämmastas see, et matkajuhil rippus vööl 2 raadiojaama jne aga ilmselt kasutada ta neid ei osanud. Lihtsalt edevuse pärast ilmselt kanti, et ägedam välja paista. Kui 5 minutit hiljem matkajuht isegi ei tea mitu vigastatut tal on ja ei oska häirekeskusele seletada siis parem ära vii matka läbi. Küsisin matkajuhilt kas häirekeskus on teadlik korrektselt juhtunust ja kas grupis meedikut on. Matkajuht vastas, et jah häirekeskus teab ühest aga meediku kohta grupis osanud midagi vastata. Ütlesin talle veel, et sul ju 2 vigastatut mitte üks, sellepeale oli vaikus majas. Helistasin ise üle häirekeskusele ja ütlesin, et 2 vigastatut on mitte 1.
Matkajuht passis üleval patarei otsas aga kogu grupp oli all teerajal. Vahtisid niisama suud ammuli. Küsisin siis grupilt kas äkki grupis on meedikut. Üks naisterahvas vastas, et ja tema on meditsiiniõde koolis. Küsisin mis sa seal rivis passid sul ju 10 meetri kaugusel 2 vigastatut….. Alles siis ärkas unest ja tormas uurima mis viga. Käsutasin rahvalt veel üleriideid seljast, et saaks vigastatuid katta. Külmal betoonil tuleb alajahtumine ruttu. Lõpuks said vigastatud kaetud riietega niipalju kui võimalik. Seejärel sebisin ruttu Ljoha sinna, et raiuda natuke rada sisse vigastatute transpordiks. Kopteriga sinna ligi ju ei saa, tuli kasutada autot järelhaagisega. Kohe olid kohal ka mõned piirivalvurid. Tegime kiirelt maandumisplatsi kopterile valmis. Ja kohe oli kopter kohal kah. Kahjuks ühte kannatanut päästa ei õnnestunud..
Siit loo moraal… Ära korralda kunagi asju kui sa ootamatuste puhul kaotad kontrolli asja üle….