• Viimne puhkepaik

    Mõtlesin, et juba kõike näinud kalmistutel aga….

    Ühel surnuaial oli vaja platsile piire teha. Nagu ikka loen kõigepealt internetis läbi selle kalmistu kasutamise eeskirja kuhu toimetama vaja minna. Siis väike konsultatsioon kalmistuvahi või kogudusega, teemal millist piiret tohib ehitada ja kuidas on platsi tegelikud piirid. Marssisin siis asja uurima ja piire täpsustama. Kurtsin oma mure ära ja siis teiselpool vaikus ning pikad näod…. Peast käis kohe miljon asja läbi, kas nüüd miski konkurentsi värk või jumal teab mis teema. Uurin siis vaikselt, et kas selle platsiga või minu tegemistega mingi probleem. Sellepeale vastati, et ma olen esimene kes tuleb uurima millist piiret tohib ehitada ja täpseid platsi piire tuvastama. Ütlesin, et see ju täitsa loogiline ennem tegemist asjad paika panna. Sellepeale öeldi, et tavaliselt klient tellib mingi tegija, kes ilma konsulteerimata marsib tuimalt kalmistule ja kukub omavoliliselt majandama.

    Ehitatakse keelatud piirdeid, valedes mõõtudes, valesse kohta jne. Kalmistuvaht ei pidavat jõudma neid taga ajada. Mõtlesin see on mingi nali… No ei saa ju nii olla….. Lahkelt tuldi piire üle kontrollima ja ette näitama. Tegin oma toimetused siin ära ja kimasin teisele kalmistule hinnapakkumiseks platsi üle vaatama. Ega siingi oli üllatus varuks…. Tulid kaks soliidselt riides 40-ndates naisterahvast koristama platsi millel oli püsti hooldamata hauaplatsi silt. See murti raksaki pooleks selle asemel, et maast välja tõmmata. Jäin huviga vaatama mis edasi saab…. Haarati siis see silt kaenlasse ja praht platsilt ka ja pandi selle kandamiga kalmistu piirdeaia poole minema. Mõtlesin, et huvitav kuhu nüüd, prügikast nende platsist ca 10 meetri kaugusel aga aed oma tugev 50 meetrit… Ja visati siis kogu see s… tuimalt üle aia, selle asemel, et prügikasti panna. Ja täitsa eestlased olid….. Ei osanud nagu midagi kosta selle peale…. Kobisin järgmisele kalmistule.

    Kui asjad üle mõõdetud ja kontrollitud hakkasin toimetama. Järsku tuli mingi kuri tädi pärima, et kas ma valasin betooni ja panin graniitplaate ühele hauaplatsile siin kalmistul. Räägin, et kuna betoonivalu on keelatud siis ma seda ei tee ja ei tea ka kes tegi. Väidetavalt tema plats ära lõhutud, elupuu maha saetud platsil ja tema naaberplatsi hauakivi meetri jagu nihutatud…. Kutsus mind vaatama….. Omastarust juba igasugu asju kalmistutel näinud, kuidas oma platsi prügi visatakse naaberplatsile, põõsa alla, kraavi, üle aia jne jne. Missiis, et prügikastid paljudel kalmistutel igal nurgal.

    Aga see mida nüüd nägin tõmbas mul ikka noka väga lahti. Siin oli ikka päris korralik omavoli ja suva mõõdus plats tehtud nii, et tuimalt lõigatud naaberplatsist tükk ära. Oleks see siis veel naaberplats aga ei ole ju krt. Meenus kohe, et mõnda aega tagasi kui seal asjatasin siis oli seal teerada kahe platsirea vahel. Sain täitsa aru tädi pahameelest, sellise nalja peale oleks omal ka s… ventikas. Vot mis tähendab kui tellite suva vennikese ehitama ja ütlete tehke mulle sinna graniidist neljane plats mis sellest, et tegelikkuses on sul võibolla ühene plats. Kogu see teema pidavat olema politseis lahendada, ootan huviga selle lahendit. Ei tahaks olla praegu ei tellija ega tegija nahas 😀 😀 Aga eks see ole õpetuseks kõigile “tegijatele” kes puusalt tulistades asju teevad. Sellise nalja peale sobiks üks suurem tüli küll. Aga noh eks uurimine näitab kellel õigus kellel mitte.

    See on elus näide kui võtate kusagilt mingi suva ehitaja. Kuigi siin võib eeldada, et tegemist oli mingi suurema firmaga, iga külamees graniiti ei pane. Tegelikkuses pole raske üle kontrollida platsi piire enne ehitust aga kus sa sellega, see võtab ju oma paar minutit aega. Siin ilmselgelt ei ole vaadatud ei kalmistu plaani ega räägitud kalmistuvahiga. Kõige ehedam “pohhuism”. Ja see teema on järjest aktuaalsem

    Huvitav milline Eesti omavalitsus on esimene… kes omale lõpuks munad kasvatab ja selle omavoli ära lõpetab lajatades mõnele sellisele omavolitsejale sunniraha ning käseb ära lammutada eeskirju eirates ehitatud hauarajatised….

  • Viimne puhkepaik

    Kolm asja mida peaks teadma hauaplatside kujundamisel

    Panen siia spikriks kirja paar mõtet mida saab kasutada hauaplatsi kujundamisel. Hea tava kohaselt peaks kalmu kujundamise põhireeglina kasutama kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid järgides seadustes, määrustes, eeskirjades sätestatut. Kui enamjaolt panevad need paika piirid hauaplatsidele, siis nii mõnelgi kalmistul võivad olla kehtestatud ka kohustuslikud reeglid. Paraku ei taha omaksed hauaplatside kujundamisel neist midagi kuulda ja ega ei viitsita ka. Nii ilmuvadki kalmistutele platsid mis ei kannata mingisugustki kriitikat. Aga eks ilu on ikka vaataja silmades. Enne platsi kujundamist võiks võtta aega ja lugeda läbi vastava kalmistu kasutamise eeskiri ning kalmistul ringi jalutades ammutada inspiratsiooni. Kui internetist ei viitsi eeskirju otsida siis lugege seda kalmistu väravas olevalt teadetetahvlilt.

    Julgen väita oma kogemuse põhjal, et need on olemas valdaval enamusel kalmistutest. Võib minna ka lihtsama vastupanu teed, helistada kalmistuvahile ja uurida asja. Seda viimast kasutada on nii ja naa. Oma töös kooskõlastan alati renoveerimistööd kalmistu haldajaga, et vältida hilisemaid arusaamatusi. Kui näiteks tellija soovib platsile titaanist piiret aga eeskiri ütleb, et võid teha ainult alumiiniumist siis nii see ka on. Emotsioone sellest on nõrkemiseni.

    Enamjaolt on kalmistuvahid eeskirjade ja nõuetega vägagi kursis ja oskavad nõu anda. Aga on ka vastuseid… ooot mis?? Meil on miskid eeskirjad või??? pole kuulnudki. Olen saanud ka vastuseks, et jah meil on eeskirjad mis keelavad mõnda asja aga mul p… (siin käib see rumal venekeelne sõna 😉 ) tehke mis tahate. Mõnesmõttes on tal isegi õigus. Tema ju ei vastuta teie hauaplatsil korraldatud “porno” eest. Aga kui jamaks läheb, siis on ta esimene mees kes tuleb ja kangi teie “nägemuse” järgi hoole ja armastusega rajatud kuldsesse Swarovski kristallidega kaetud piirdesse lööb ning väikse sunniraha kah välja kirjutab. Väga paljud omavalitsused on oma kalmistu kasutamise eeskirjad kaasajastanud ja seadnud kindlad piirid mida tohib ja mida mitte.

    Kui tulevikus on teie platsile plaanis veel kedagi matta siis võiks järgida järgmist reeglit…. Kõik hauarajatised võiksid olla lihtsalt eemaldatavad, sest matmist takistavate hauatähiste ajutise kõrvaletõstmise ja tagasi paigaldamise kulud tuleb teil katta. Mida kindlamalt ja keerulisemalt on hauarajatised ehitatud seda aeganõudvam ja kulukam on neid lammutada või taastada. Mõnda asja ei saagi endisel kujul taastada ja peate kogu platsi ümber kujundama. Paljud sellised monoliitsed piirded aitab “lammutada” ka loodus

    Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui ise ei jaksa või ei oska teha siis otsige omale sobilik teenusepakkuja kes asja ära korraldab. Sellega on ka nii ja naa. Kindlasti on palju tegijaid kes on seaduste ja eeskirjadega kursis kuid kipun arvama, et teatud hulk töötab siiski põhimõttel “Kas tohib või ei, oluline on tellijalt papp kätte saada” Kas lihtsalt pole aimugi eeskirjadest või vilistatakse neile, sest nemad ei vastuta millegi eest. Lõppkokkuvõttes vastutab platsi kasutaja asja eest.

    Kalmistutel toimetades on päris tihti ligi astunud mingid suve mehed ja pakkunud teenust kõikvõimalike imeasjade tegemiseks. Kes pakub survepesuriga juba kihiliseks lagunenud paekivipiirde pesu, kes traatharjaga poleerpindade puhastust jne. Hind on küll odav aga kus on garantii töö kvaliteedis. Omast kogemusest saan väita, et mõni tellija on meie pakkumist kalliks pidanud ja tellinud teenuse odavama tegija käest. Aga ringiga on ikkagi tagasi jõudnud meie pakkumise juurde, sest odavama tegija töö vajas üle tegemist aga praagi tegija oli kadunud nagu poleks teda kunagi olnudki. Omalgi on olnud juhtumeid kus töö käigus avastad, et hauakivil sambla alt ilmuvad nähtavale praod ja see võib kohekohe katki minna. Siis tuleb lihtsalt töö katkestada olukord maha pildistada ja tellijaga edasise osas kokku leppida. No ja kui nüüd sellist kivi survepesuriga pesta….

  • Viimne puhkepaik

    Mis saab hooldamata hauaplatsidest…

    Viimasel ajal üsna aktuaalne teema on hooldamata hauaplatsid. Miks see nii on… kes seda teab… Kuna puutun ise sellega ninapidi kokku siis üritan seda seletada oma kogemuste varalt. Siin on välja kujunenud kaks enam silma jäänud teemat.

    Vanemad inimesed lihtsalt ei pääse liikuma. Suuremates linnades seda probleemi väga ei ole. Aga kui elad näiteks Tallinnas või Tartus ja su lähedased on maetud Laiuse, Mäetaguse või Järva – Madise kalmistule, siis sinna saamine oma transpordivahendi puudumisel ühistranspordiga on terve päevane kui mitte kahene seiklus. Ja paljudesse kohtadesse ei saagi tänapäeval ühistranspordiga.

    Teine teema on, et noored on kolinud välismaale ja neil pole sooja ega külma siinsetest hauaplatsidest senikaua kui keegi meelde ei tuleta. Veel olen kokku puutunud huvitava fenomeniga noorte seas…. Nad kardavad paaniliselt kalmistule minna, kust selline kiiks on tulnud ei tea. Ja nii jäävadki omaksete hauad unarusse.

    Olen toimetamas käinud tugevalt üle poolte Eestimaa kalmistutest, isegi sellistel millest varem isegi aimu polnud. Silma jääb ikka üsna palju sildikesi “Hooldamata hauaplats” Ilmselt on see sildike ainul üks jäämäe veepealne osa. Tegelikkuses mõnel kalmistul võiks sellise sildi panna iga paari haua tagant. Aga eks see ülevaatus oleneb paljustki sellest kuidas kalmistu haldaja viitsib sellega tegeleda ja kui kalmistul on piisavalt ruumi siis väga neid sildikesi ei pandagi. Huvitaval kombel näeb pikalt hooldamata platse isegi suht uutel kalmistutel.

    Üldjuhul võetakse jälgimise alla hauaplatsid mis on hooldamata olnud aastaid ja on praktiliselt metsistunud. Ja kui need on jätkuvalt aastaid hooldamata siis akteeritakse platsid. Akteerimine toimub enamjaolt nendel platsidel mis on vanemad kui 20 aastat, lühidalt öeldes kui juba akteeritakse siis see plats enam ei kuulu endistele valdajatele vaid antakse uutele. Siin pole pärast enam midagi kobiseda. Kõik on täiesti seaduslik ja sätestatud Kalmistuseaduse ning muude õigusaktidega.

    Eeskirja järgi võib lugeda hauaplatsi hooldamata platsiks kui sellel on vähemalt üks allpoolnimetatud tunnus:

    • Plats on tugevalt rohtunud või võssa kasvanud.
    • Hauaplaat on kattunud samblaga või muutunud loetamatuks, piire läbi roostetanud või lagunenud.
    • Platsile on kogunenud prügi ja langenud lehed.

    Väidetavalt on Tallinnas akteerimise all ca 350 hauaplatsi. Oli neid muidugi rohkem aga osade platside omaksed siiski “ärkasid” ja tegid platsid korda. Palju on akteerimisel neid üle Eesti kahjuks ei tea, aga kui juba Tallinnas nii palju siis ilmselt on neid tuhandeid. Mis mind muidugi natuke üllatas on see, et Ida – Virumaal on selliseid platse hullult. Vene kalmistukultuur natuke teine ja nemad käivad vägagi omakseid mälestamas ning platse hooldamas. Sealkandis toimetades on neid sildikesi ikka silma jäänud aga poleks arvanud, et tegelikkus hoopis teine. Just lugesin MK-Estoniast artiklit, et Narva – Jõesuus Riigiküla kalmistul on 618 platsi jälgimise all ja akteeritud on juba 124 ning 45 neist on uuesti välja antud. See on ühe kalmistu kohta ikka väga üüratu number.