• Matkad looduses,  Tripid

    Ülgase

    Käisime Ülgasel kevadet otsimas. Peale sinilillede ja paiselehtede väga muid viiteid veel ei olnud. Huvitaval kombel ei kohanud veel ühtki madu peesitamas. Kui juba sealkandis siis kuidas sa ikka fosforiidikaevanduses ei käi 😀 See oleks nagu lõpule viimata pissilkäik 😀

    Kobisime tehase varemete juurest üles koopasuu poole. Mingil ajal pandi koopasuude ette trellid, et inimesed seal ei töllerdaks. Aga ega need ei takista koobastesse pääsu kui asja tunned. Koobastesse läheb veel õige mitu pisikest käiku mis ei ole avalikkusele teada. Natuke pugemist ja sees oledki 😀 Tänaseks päevaks on enamus neist väravatest metalliks viidud 😀

    Tegime väikse ringkäigu koobastes. Need on seal tegelikult muljetavaldavad ja neid peab oma silmaga vaatama. Enamus käike saab läbida ka suht kuiva jalaga aga täisvaate saamiseks on ikka pika säärega kummik see õige jalats. Saabastega vees sulistada pole mõtet, vesi on siiski üsna jahe.

    Koopad… täpsemalt siis kaevanduskäigud pidavat olema oma aja meistriteos ja varisemisoht neis on minimaalne kuid mitte välistatud. Üksi ja ilma lähedasi teavitamata oma asukohast ei maksa sinna kolama minna. Ohutus ülekõige. Ühte varasemat luusimist saate lugeda siit

  • Matkad looduses,  Tehtud üritused,  Tripid

    Ülgase fosforiidikaevandus

    Sel ajal kui maod veel rääkisid sai korraldatud ühe portaali rahvale väike trip. Oli hea aeg, inimesed ei elanud telefonis virtuaalelu, vaid ikka päriselu 😀 😀 Sel korral valisin programmiks Ülgase fosforiidikaevanduse. Läksime õhtupoolikul siis kui juba pime, aga koobastes pole vahet, seal nagunii pime 😀 Kogunes ca 20 inimest. Kõigepealt väike instruktaaz kuidas käituda nii, et me väga ei häiriks koobastikus talvituvaid elukaid ja, et me üksteist silmist ei kaotaks. Seal ikkagi ca 4km käike. Kui kõigil asjad selged alustasime mägironimist.

    Koopasuus ootasid meid jääpurikad mis kasvavad alt üles 😀 . Tudeerisime ainult esimesi vabalt ligipääsetavaid käike. Koopad ise muljetavaldavad ja tasuvad uurimist. Mõnes kohas näha isegi veel tugipostide jäänused. Enamuses käikudes saab liikuda kuiva jalaga kuid on ka selliseid ühenduskäike kus on vaja kummikuid. Mõnel koopaseinal on näha “ürginimeste” koopajooniseid 😀 😀

    Kohati näeb koopalagedes üksikuid talvituvaid nahkhiiri ja kõikvõimalikke putukaid. Putukad olid eriti ägedalt kaetud veepiiskadega ja nägid efektsed välja. Sai proovitud mõnda ka jäädvustada. Kummaline oli, et mõned üksikud nahkhiires talvitusid suht koopasuu läheduses. Tavaliselt on nad koobastiku tagaosas kus pole tõmbetuult ja temperatuur on ühtlane.

    Koobastes käimine on ainult omal vastutusel. Ärge minge sinna kunagi üksi. Samuti teavitage lähedasi sellest kuhu ja millal lähete ning leppige kokku kontrollaeg millal tagasi olete, juhuks kui midagi juhtub ja vajate abi. Koobastes puudub igasugune mobiililevi.