-
Lõhavere
Sai Suure-Jaanis asjatamas käidud ja kui juba seal siis tuleb ikka Lembitu linnus ka üle vaadata 😉 Kõigepealt vaatasime üle kohaliku kiriku ja vabadussamba. Kusjuures siinne vabadussammas on Lembitu nimeline 😉 Mälestussamba autor on Amandus Adamson kes kujutas sambal muinaseestlaste vanemat haavatuna. Nagu vabadussammastega ikka juhtus lõhuti see sibulate poolt 1941 ja teist korda 1949. Sammas taastati 1990 aastal. Kui ausammas uuritud kimasime Lõhavere linnamäele. Kui muidu ilmselt rajati linnused nö. kogukonna poolt võõrvallutajate eest kaitseks, siis osa linnuseid kuulus siiski vist mingitele omaaegsetele “võllidele”. Lõhavere linnust peetakse Lembitu linnuseks. Lembitu on üks väheseid ajalooürikutes mainitud eesti keelse nimega ülik. Arheoloogilistel väljakaevamistel on siit leitud hulgaliselt põnevaid leide. Ja muidugi kõige põnevamast siinsest leiust, kasetohust vakast mis sisaldas hulgaliselt ehteid ja käsitöövahendeid on lausa raamat kirjutatud
Väike droonivideo ka 😉
-
Varbola linnus
Linnustest ülelendamise plaani lisandus talvine Varbola. Väidetavalt olla Varbola üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid mida pole kordagi vallutatud. Pikemalt olen Varbola kohta juba varem kirjutanud siin. Talvel on ilusti näha linnuse suurus ja kontuurid. Eks ma ükspäev katsun ka suvise ülelennu teha.
Väike video talvisest Varbola linnusest
-
Ilumäe kabel ja Kostivere karstiala
Sai üle hulga aja üle vaadatud Ilumäe kabel. Varem on seda talupoegade ja mõisniku rahade eest ehitatud kabelit uuritud juba nii seest kui väljast nõrkemiseni. Seekord vaatasime pilvepiirilt. Suvel ei paista see kabel puude vahelt eriti väljagi, aga nüüd talvel nagu peo peal. Ja Vabadussõja ausamba juures olid isegi lipud ilusti väljas
Väike video kabelist
Kodupoole minnes tuleb ikka Kostivere karstiala ka üle vaadata. Suurvee aegu on see kohake ikka päris äge. Suvel pole siin veest haisugi. Mõnda aega tagasi alles käisin siin, siis oli lumi peaaegu sulanud aga nüüd uuesti lumi maas. Selline juba see Eesti ilm on 😉
Väike video veerohkest karstialast
-
Kloodi ja Rakvere linnused
Järjekordsed linnused sai drooniga üle lennatud, ilm polnud küll suurem asi aga midagi ikka sai pildile. Kõigepealt lendasime üle Kloodi Pahnimäe linnamäe. Linnus asus Pahnimäe seljaku lõunapoolses osas ja oli väidetavalt oma 6200 ruutmeetri suurune. Linnus on piirnenud kolmest küljest kivivalliga mis on praegugi veel osaliselt looduses nähtavad. Sedagi linnust on kasutatud ilmselt juba I aastatuhande alguse ajutise pelgupaigana. 1950-ndatel tehti siin väljakaevamisi mille käigus leiti savinõukilde, loomaluid ja ka 1 3 – 4 sajandist pärinev kuldfooliumiga klaashelmes. Seekord jäi asi käsitsi läbi lonkimata aga ükspäev teeme selle ka ära 😉
Põgus video ka Kloodi linnamäest
Järgmisena vaatasime üle Rakvere linnuse. Eks see praegune kivilinnuse jäänuk rajati omaaegse eestlaste Tarvanpää linnuse asemele vist taanlaste poolt. Hiljem kui linnus läks ordu valdusesse hakati välja ehitama pealinnust. Liivi sõja ajal ümbritsesid venelased linnuse eeskaitsevööndiga, mis paiknes kolmes küljes asuvatel oosidel ja koosnes kividest, palkidest ja jumal teab millest veel. 1581 linnuse vallutanud rootslased rajasid bastionid ja tegid ümberehitusi. Linnus hävis Poola-Rootsi sõjas ja enamik hooneid lammutati pärast seda ehitusmaterjaliks. Mõtlesin, et talvel linnuses elu ei toimu aga võta näpust lambad ja eesel toimetavad ilusti linnuse siseõuel 😉
Väike video on siin, videol ilusti näha lammaste toimetamine.
-
Muuksi ja Toolse linnused
Nonii, järgmised linnused said üle vaadatud. Kõigepealt väike tiir Muuksi linnuse kohal. Praegu on linnus merest ca 700 meetri kaugusel aga muinasajal oli ilmselt meri siinsamas järsaku all. Muuksi linnus on merepinnast 47 meetri kõrgusel, seetõttu ilmselt kasutati linnust omalajal majaka ja valvepostina. Linnusest endast pole tänapäeval midagi järgi. Arheoloogiliste uuringute käigus linnamäelt kogutud leiumaterjal on napp ning kultuurikiht praktiliselt olematu, on üsna tõenäoline, et pikemaajalist püsiasustust ei ole seal vähemalt muinasaja lõpus olnud. Esimese kasutusperioodi kohta eKr on püsiasustuse olemasolu vaieldav. Hilisemal ajal on platood kasutatud põllumaana.
Väike droonivideo Muuksi linnusest on siin
Möödaminnes põikasime sisse ka Hara sadama juurde. Polegi seal peale seda käinud kui meri kailt ühe hoone omale võttis. Kes ei tea, et sealt on üks hoone kadunud ei saa sellest arugi, aga võrdlusmoment on siin. Vaatasin, et Hara saare juurde merre on keegi oma sõrmuse kaotanud 😉 Linda vist, kui Kalevipoja juurest tuli 😉
Lõpuks jõudsime Toolse linnuse juurde, kusjuures see on keskaegsetest linnustest üks noorimaid ja rajati ilmselt 1471 sadama kaitseks mereröövlite eest. Linnus on ehitatud ilmselt koguni viies järgus. Vanim osa on ilmselt 15 sajandi alguses ehitatud piklik 3-korruseline elutorn. II järgus 15 sajandi lõpus laiendati linnust ja kohandati tulirelvadele. III järgu ehitis on suur 4-nurkne torn, mis on laotud vastu vanema osa müüri, ilma seda lõhkumata. IV järgu moodustab ümmargune suurtükitorn, kõrgendatud müürid ja danskerid. Viimases järgus rajati laagerkastellile omane ringmüüriga eeshoov ning väravatorn selle ees. 17 sajandil võis linnus olla veel osaliselt kasutuskõlblik ja kaitsevõimeline. Varemetes on ilmselt alates Põhjasõjast. Muideks siin on paari kilomeetri raadiuses veel 2 linnamäge ja neid uurin ka ükspäev.
Pilvepiirilt vaade Toolse linnusele on siin
-
Kostivere karstiala ja Linnamäe linnus
Ilus kevadine ilm tuli kohe ära kasutada koduümbrusega tutvumiseks. Eelmisel aastal juba sai korra Kostivere karstiala pilvepiirilt uuritud, aga siis väga head pilti ei saanud madala pilvisuse pärast. Katsetasime nüüd vähe parema ilmaga uuesti ja pilt hoopis teine. Saab vähemalt aimu kui suur see tegelikult on.
Väike video Kostivere karstialast on siin.
Muidugi sai jätkatud ka oma linnustest ülelendamise projekti 😉 Linnamäe linnus ju siinsamas, sai kohe ühe jutiga see ka üle vaadatud. Möödaminnes muidugi väike kõrvalpõige Jägala joale ka. Pole seal tükk aega teiselt poolt käinud ja kohe muutuseid nagu putru. Kõik vanad barakid on kokku lükatud ja joa lähedale on arvestatava suurusega parkla ehitatud. Sinnasamma ehitatakse ka mingit uut hoonet, huvitav mis sinna tuleb…. Kindlasti mini Maxima 😀 😀
Nii ja lõpuks Linnamäe või siis Jägala linnust uurimas. Tänapäeval pole siin tegelikult eriti midagi enam järgi peale metsa kasvanud künka ja taastatud elektrijaama. No eks see linnamägi oma otsa hüdroelektrijaama ehituse käigus saigi. Väidetavalt oli see Eesti suurim linnamägi kasutusel juba enne meie aega mõnisada aastat. Mis teeb muidugi sellest linnusest ühe põhja Euroopa suurima linnuse EMA. Hüdroelektrijaam ehitati siia 1922 aastal. II MS ajal lasti see muidugi puruks, aga 2000-ndatel aastatel taastati uuesti. Tänapäeval muidugi mingid mitte just eriti teravad pliiatsid üritavad paaniliselt seda uuesti hävitada. Väidetavalt ei pääse kalad kudema. Selle nimel, et 3 kala võibolla tahab kudema minna ollakse valmis hävitama 100 aastat olnud ökosüsteemi. Huvitav, kui hävivad tuhanded molluskid ja muu elustik ei koti kedagi. Mina arvan, et see tammi hävitamise plaan on röövpüüdjate lobitöö, siis saab käia jõesängist järgi jäänud kraavis ahinguga punast jahtimas. Ma teeks ettepaneku juga ka madalaks õhkida kala ei pääse ju kudema.
Väike video Linnamäe linnusest ja elektrijaamast on siin.
-
Lihula linnus
Lihula linnuses muidu hulkunud küll ja küll, aga nüüd sai linnustest ülelendamise plaan täiendust pilvepiirilt vaate näol. Lihulas on olnud olnud Eestlaste muinaslinnus juba krt teab mis ajast. Kroonikates hakatakse mainima seda linnust 1220 aastate paiku, siis kui Lihula määrati Riia peapiiskop Alberti poolt Eesti piiskopkonna keskuseks. Ilmselt puidust muinaseestlaste linnuse vallutasid millalgi 1220 aastal rootslased, aga pikalt nad seal laiata ei saanud. 8 augustil 1220 aastal tuli merelt saarlaste malev piiras linnuse ümber ja pani tule räästasse.
Rootslased pidid grillipeolt ruttu jalga laskma, eluga pääsesid vaid vähesed. Hukka sai umbes 500 rootslast. Põlenud linnuse asemele hakati ehitama alles 1238 kivilinnust. Selle omanikeks eri aegadel on olnud nii taanlased, rootslased, sakslased kui venelased, hetkel on säilinud vaid varemed. Arheoloogiliste kaevamiste käigus on selgunud, et Lihula piiskopilinnus kujutab endast ühte unikaalsemat 13 saj kaitserajatist Baltikumis. Selle tuumikuks on olnud kõrgele püstitatud pealinnus. Põhja ja lääne suunas kaitsesid seda lisaks müürile veel paeastangu järsud küljed ning veega täidetud vallikraav. Liivi sõjas sai kivilinnus niipalju kahjustada, et seda enam ei taastatudki. 1643 aastal andis Rootsi kuninganna Kristina loa linnuse lammutamiseks. Lammutamise lihtsustamiseks lasti see õhku ning järelejäänud ehitusmaterjali kasutati mõisa ja alevi ehitamiseks.
Muidugi lisaks linnusele vaatasime pilvepiirilt üle ka kohaliku kõvera torniga kiriku.
Siin väike video sellest mis linnusest veel järgi.
