-
Sinka-vonka
Kuidagi krooniliseks on juba muutunud see vingerdamine mööda Eestit. Nii ka seekord… Mõtlesime sõbraga minna paar pilti teha Nõmmeveskil. Mõeldud tehtud, fotostaff autosse ja tuld. Nagu elu näitab siis peab kaasas olema igaks juhuks ka telk ja magamiskott 😀 Kunagi ei tea kus ööbida tuleb 😉 Pildistasime siis natuke siit ja natuke sealt, turnisime mööda vana elektrijaama kanalit. Maitsesime mäenõlvast tuleva allika vett
Ega siis saa ju kohe kodu tagasi minna, ikka tuleb miski uitmõte …. Panime Valgehobusemäele Turnisime torni tegime paar pilti, siis meenus , et siinsamas kuskil metsas peaks olema mingi majake kus on pudelitest pudel. Leidsime üles ja täitsa olemas oli… Edasi mõtlesime, et kui juba siin sis vaatame Albu mõisa kah 😀
Albu inspekteeritud lõi kilk pähe, et ega Järva – Jaani ja Koerugi pole enam kaugel 😀 Järva-jaani servas sai tudeeritud Schillingite kabelit ja sealt edasi Koeru (Aruküla) mõisa. Koeru mõisa lähedal on veel von Tollide kabel aga sinna ei jõudnud
Noh ja ega siis Emumägi pole kah enam kaugel 😀 Koerust kiviga visata 😀 😀
Emumägi inspekteeritud ja paar pilti tornist tehtud….. Ega siis kodupoole saa kui teisel pool om äkki veel miskit vaadata. Meenus, et Kärdes väidetavalt sõlmiti 1661 venkude ja rootslaste vahel rahu… Ega midagi tuleb vaatama minna kas iva sees.
Kärdes onnike inspekteeritud mõtlesime… ah las minna ja kimasime vaatama kas Tõnissoni põhja lastud parv on ikka põhjas. Palamusel parve ei leidnud aga saun oli küll kus Toots Jorhile sauna tegi 😀 Nu ei saanud siin ka hing rahu ja sügasime ikka sinka-vonka edasi 😀
Ühel heal hetkel avastasime meeltesegaduses, et oleme Vastseliina jõudnud. Egas midagi luusisime ümber kiriku ja ka linnus sai inspekteeritud. Nüüd oli juba õhtu käes ja plaan oli kuskil kotile kobida. Tsekkasime ümbrust ja mida näeme 😀 😀 Kerepäälse turismitalu…. Nu krt seda ei saanud mitte uurimata jätta. Kimasime kohale, koht oli ilus ja perenaine väga tore. Sebisime omale sauna ja hommikusöögi. Saunas lubati tiksuda niikaua kui viitsime, juhatati kätte ka kus puud on 😀 Hommikul oli kaetud väga rikkalik laud. Enamjaolt oma talu toodang. Kui kõht täis tegi perenaine meile väikse ekskursiooni oma valdustes. Lõpuks arveldasime ära ja lahkusime. Arve oli väga inimsõbralik. Kahju, et see tore talu tänapäeval enam ei toimi. Perenaine peab nüüd taevast talu.
Peale Kerepäälselt keretäieta lahkumist meie meeltesegadus jätkus 😀 Näppisime kaarti ja avastasime, et miskine pudrukeetmise mägi on olemas. No kui selline mägi siis äkki saab putru kah 😀 Läksime uurima ja tuli välja, et sinna mäele sai lausa üle rippsilla. Jõe kaldas olid mõned koopad kus väidetavalt rahvas käis sõjapaos. Mäe otsas oligi pudrukeetmise koht aga pudru oli otsa saanud.
Kuna putru ei saanud siis panime edasi Piusa jõe ürgorgu… Luusisime vähe ringi, inspekteerisime ka vesiveski varemeid. Varemete juures oli pisike talu mille kelder oli oskuslikult suure kuuse taga kanjoni see varjul. Seda eemalt relvastamata silmaga ei märka 😀
No ja kui juba seal ilmaotsas olla siis on imelik mitte käia Piusa koobastes . Koopad inspekteeritud mõtlesime endid kodupoole vedada….
Aga kus sa sellega… teele jäi ju Taevaskoda. Ikka vaja seal ka luusida. Seal oli päris põnev ca 2 tunni jooksul sai nii suve kui talvepildid 😀 Minnes oli ilus ilm ja päike paistis kui Kanjonist tagasi hakkasime tulema tuli hull lumesadu… Nüüd sai küll kopp ette ja vedasime end koju, seekord ilma kõrvalpõigeteta 😀
-
Zagreb
Tallinnast vutvutvut sõpradega tripile. Seekord kiirvisiit Horvaatia pealinna Zagrebisse. Teel väike traditsiooniline peatus Leedu 19-ndal, kõht täis jalg sirutatud panime edasi. Zagrebis kobisime kohe hotelli, staff nurka ja linna laiama. Hotelli ümbrus oli paksult täis miskeid väikseid sisalikke. Need olid päris julged, ilmselt inimestega harjunud. Natuke lonkinud oli päris hea viit tee ääres, kus olid peal kõik vaatamisväärsused ümbruskonnas…
Luusisime veidi paaris huvitavamas kirikus. St Mark’s oli selline päris edev väljast vapid katusel ja puha… Aga katedraal oli ägedam seest
Järgmisel päeval luusisime nii kesklinnas kui ka parkides. Päris roheline linnake. Äge oli, et sõitsid ringi veel hiidvanad trammid ja vili kasvas igal vähegi vabal lapil. Vennikesed vedasid kombainide alt vilja trakatsite ja hobustega 😀 Parkides kasvas sitaks kreeka pähkleid ja mis veel huvitab, et pea igal nurgal nägi toika otsas kella, mis oli neljast küljest jälgitav. Ah jaaa neil täitsa oma konsum ka olemas 😀 😀 Trippimiseks täiesti arvestatav linnake
-
Unenäopüüdjate nokitsemine
Unenäopüüdjad on indiaani traditsioonist pärit amuletid. Neid riputati peamiselt laste magamisaseme juurde, et halvad uned kinni püüda ja ainult häid unesid näha.
Enamasti painutati mõni puuoks rõngaks, selle vahele punuti võrk ja lõpuks kaunistati sulgedega. Võrku jäid siis halvad uned kinni ja mööda sulgi libisesid head uned magajani. Olulised on veel helmed võrgu sees, need aitavad halbu unesid vangistada.
Käisin siis mina ükspäev metsas tuuldumas. Läks aga hoopis nii, et leidsin paar oksa, millest tekkis idee teha veidi teistsuguseid unenäopüüdjaid. Neid polnud vajagi rõngasse keerata, olid niimoodi huvitavalt kasvanud. Siis leidsin veel paar männioksa, mis olid üraskite poolt ilusti mustriga kaunistatud. Sellest tekkis jälle idee see ilu ära kasutada. Tulemus siis midagi sellist:
Kaks neist on juba uues kodus ja sõeluvad unenägusid. Keskmine on veel soovijatele saadaval.
-
Poznan
Poolast läbisõidul sattusime sõpradega sööma Poznanis. Kui kõht täis tegime lühitripi… Kuskilt kaugelt paistis torn millel joru lippe. Käisime uurimas millega tegu… täitsa messikeskus oli
Kolasime teisel pool kah. Majad sellised huvitavad. Tuletõrjemaja ees seisis ilusti korrastatud vanaaegne tuletõrjepump. Neid oli veelgi aga polnud aega pildistada. Trammid samasugused nagu meil aga rongid olid ilmselt muuseumist varastatud ja tööle pandud. Linnake iseenesest hubane, kui rohkem aega külastan veel
-
Gediminasel külas
Nagu ikka meiega juhtub… sattusime seekord sõpradega Vilniusse. Lonkisime veidi mööda linna. Keegi kurivaim oli keerdtrepi tee äärde ehitanud mille kaudu sai mittekuhugi 😀 Käisime uurisime lähemalt ka Bernardiinide kirikut. Võsas luusides sattusime peale peesitavale näkineiule 😉
Kasutades mooduvärki sõitsime Gediminase juurde. Päris kõrge mätas teine, vana ikka teadis kuhu oma kindlus ehitada. Vaatasime veidi ringi nii mättal kui tornis. Tornist oli alllinnale ikka päris hea vaade.
-
Plixiga Rootsis
Tallinnast Stokki minna oskab iga mats, see on nõrkadele. Aga me plixiga panime Paldiskist Kapellskäri ja sealt edasi. Vot see hoopis teine tera. Ega veel Paldiskist kaugele ei saanudki kui juba iga nurga taga oli näha “kookoneid” vedelemas. Odavaotsamehed kes ei raatsi kajutit sebida 😀
Kapellskärist sügasime edasi Gävle poole. Päris huvitav pisik linnake. Selline rahulik ja limane nagu Tartu 😉 Õhtul oli muidugi põnev siis aeti välja USA raud ja tiirutati mööda tänavaid vaikselt. Krt keset platsi nägin miski kuju 😀 aga paistis sellise nurga alt, et mõtlesin mida värki….. tsurkad juba siia ka jõudnud ja neile lausa kitsen… ausammas pandud 😀 Lähemalt uurides selgus, et õnneks on ikka ainult papi ja kits 😀 Jõe kaldal oli päris mõnus promenaad.
Sai veidi äärelinnas ka luusitud ja tutvutud kohaliku eluoluga. Tehaseid ja töökodasi kõik servad täis. Gevalia tehas jäi teele ja miskid laevaehituse kolakad. Mingi vennike tuhises mööda kummalise sõiduriistaga… millesarnast varem polnud näinud. Huvitav kuidas ta sinna kuuti mahtus 😀 Lõpuks lonkisime hotelli ja kotile.
Hommikul luusima teisele poole… Seal oli hiigelsuur park kus oli messikeskus, majutus, seikluspark, klaasitöökoda-muuseum jne. Pargi läheduses oli pisike puukirik ja surnuaed. Sellesama kiriku kell kukkus mõni aasta tagasi alla ja lömastas all olnud laste jalgrattad, õnneks keegi viga ei saanud
-
Ruunide tegu
Viikingitekülas sai läbi viidud mõned ruunide õpitoad kus sai osalistele veidi tutvustatud ruunide saamislugu kuni tänapäevani. Sai katsetatud neid traditsiooniliselt kraapida, joonistada või lõigata kivile, nahatükile, puidule. Kive sai rannast. Nahka jäi järgi vöö ja vöökoti teost. Puiduga vähe probleemi…. Lõpuks inspekteerisin läbi kuuris puuriidad…. Leidus nii kaske, kuuske kui ka kirssi, ploomi…. Mõeldud tehtud… saag keldrist välja ja seibe saagima. Paar tundi möllu ja terve kilekotitäis klotse-seibe olemas. Aga kurja küll… neid veel vaja tiba lihvida jne. egas midagi kott ja lintlihvija kaasa ja sõbra juurde maale…..
Valmis tükid sai suuruse ja kuju järgi sorteeritud, ruunimärgid peale ja voilaa… saidki ruunid 🙂
Siis oli vaja veel kotikesed sebida, veidike ilusamaks tuunida ja tulemusena valmis mitu komplekte ruune, millest mõned on Viikingite külas ja osad Iisaku muuseumi müügiletis omanikke ootamas. Oma poodi jäi ka 🙂
