-
Trip Venemaale 65a II MS vol.2
Piiteris oli meil juba broneeritud laevasõit Neeval ja kanalitel. Seda võimalust soovitan Peterburis igal juhul kasutada. Näeb ja kuuleb palju põnevat.
Kui Neeval laevareis tehtud oli edasine programm külastada Peterburi Jaani kirikut. Seda oli äsja hakatud taastama aga meid lubati objektile luusima. Nüüdseks on see kirik nii pühakoda kui kontserdipaik. Olen seal juhtumisi käinud nii mitmelgi kontserdil. Peale kiriku külastust sõitsime hotelli.
Kui olime sisse kolinud jätkus programm vaba ajaga. Luusisime Mööda Nevski prospekti ja Neeva kaldapealset.
Käisime suveaias ja Smolnõi juures. Lootsime Vovkat näha Smolnõi aknal aga ei midagi 😉 Kesklinna väga ei trüginud kuna 09.05 olid planeeritud suured pidustused ning paraad ja seetõttu turvalisuse huvides kesklinn natuke piiratud liikumisega. Kuna meie programm oli nagunii paraadi ja muud külastada siis jätsimegi selle õigeks päevaks 😀
Enne hotelli kotile minekut vaatasime veel igavest pirakat malmsilda. Sillad on ka Piiteris ägedad ja enamus käivad lahti ka. Vot miljon korda olen piiteris käinud aga kordagi pole veel saanud ise sildade avamisele 😀 😀 Kobisime kotile, et välja puhata homseks paraadipäevaks 😀
-
Trip Venemaale 65a II MS vol.1
Sai käidud ühe ägeda tripi raames Venemaal luusimas. Grupp oli väga kirev ja äge. Grupijuht oli Boris Gorbunov ja grupis oli peale niisama tilulilutajate veel 2 soomepoissi, üks vanahärra kes oli põlvipikkune kui vene väed sisse tulid, Lagedi Vabadusvõitluse Muuseumi omanik Johannes Tõrs jne. Tema isa oli olnud piirivalvur sel ajal. Nende mälestusi kuulata oli päris huvitav. Startisime Jürist ja esimene peatus oli Kingissepas.
Kingissepas uurisime paari mälestusmärki ja sealt edasi sõitsime kohta kus oli EV piir vanasti. Seal väike peatus ja vanahärra rääkis oma mälestusi vene vägede sissetulekust. Siit edasi oligi juba Piiterisse minek.
Jätkub….
-
Kuidas ma ökomökot proovisin.
Ükspäev luusisin metsas ajaviiteks. Midagi erilist näha küll ei lootnud aga siiski õnnestus puht juhuslikult ühtteist näha. Metsaservas maiustasid kitsed heinaga. Olid üsna julged teised ja natuke isegi poseerisid enne kui võssa kadusid. Lonkisin omades mõtetes edasi kui järsku kuulsin raginat ja matsutamist 😀 😀 Krt kakalõikurist käis kohe jõnks läbi, näha polnud kedagi. Mõned sammud edasi astudes nägin suht lähedal võsas kahte põtra kuuseokstega maiustamas. Vahtisime mõnda aega tõtt üksteisega ja ma taandusin vaikselt. Edasi lonkides mõtlesin… mida krt nad neid kuuseoksi järasid kui heina on ka….
Edasi lonkides meenus, et keegi kuskil tegi smuutit kuuseokastest. Egas midagi, haarasin paar oksa kaasa ja vutvut kodupoole. Kodus interneedum lahti ja uurima, mis värk nende okastega on. Tuli välja, et pidavat hullult vitamiine ja särki-värki sisaldama. Koukisin siis köögikombaini välja ja kuuseoksad sisse, tiba vett otsa ja tuld. Kurrrrja kuuselõhna terve tuba täis ja mõne hetke pärast oli roheline ollus valmis. Kurnasin jäägid välja ja proovisin kuda on…. Üllaülla täitsa joodav oli kuigi natuke vänge ja kerge vaiguse maitsega. Aga ei midagi ebameeldivat. Tuunisin seda rohelist ollust käepärase õunamahlaga…. Maitse kohe teine tera 😀 😀 iga lonksuga tundsid kuidas tervis tuleb. Kokkuvõtvalt päris joodav vitamiinipomm ja ilmselt teen seda kindlasti veel.
Nüüd peab metsas kuuski hakkama põtradega jagama 😀 😀
-
Naissaar vol….
Seekord korraldasin väikesele seltskonnale Naissaarel retroekskursiooni. Kaatriga Naissaare sadamasse, seal ootas meid juba Kolja vana Pazikuga. Kobisime peale ja Kolja alustas saare vaatamisväärsuste tutvustamisega.
Vaadata seal saarel ikka ühtteist on. Luusisime mööda militaarobjekte ja sirutasime jalga rannas. Hullult oli seekord rohutirtse igalpool ja kõik olid ikka päris pirakad.
Hülkari puhkekohal nautisime vaadet Tallinna lahele ja linnale. Uurisime mälestusmärki jne. Peale seda kimasime Rähnipessa, huvilised uurisid militaarmuuseumi. Mina jätsin selle seekord vahele ja kasutasin aega Petka ja Koljaga lobisemiseks 😀 😀
Peale muuseumi külastust kasutasime vaba aega metsas ja rannas luusimiseks. Kes korjas kaasa mõned seened, kes nosis marju. Ja oligi märkamatult päevake läinud. Kolja viskas meid sadamasse tagasi, kobisime kaatrile ja täiskäik kodupoole.
-
Ruunide õpituba vol.4
Täna sai Viikingite külas läbi viidud järjekordne ruunitalismani õpituba. Sissejuhatuseks rääkisin veidi mis need ruunid on, kes neid kasutas ja kuidas. Peale seda arutasime veidi ruunide müstilist poolt. Kui eellood räägitud proovisid huvilised ise valmistada omale sobiv talisman. Selleks kasutasid meisterdajad oma vabal valikul kas puitu, kivi või nahka. Samuti said osalejad proovida erinevaid ruuni tegemise viise…. Kas joonistada pliiatsiga, lõigata noaga või kraapida “stiilusega”.
-
Naissaarel teatris
Seekordsel Naissaare käigul ühendasin meeldiva kasulikuga. Sai seenel-marjul käidud ja teatris kah. Sadamas kõigepealt sai ikka tervitatud nastikust sadamavahti. Siis autosse ja metsa luusima, vanas sõjaväeosas isegi vahitorn veel püsti ja sadade kaupa tühje konservikarpe. Eks sellel konservikarpide kogumisel oli ka mingi praktiline väärtus. Need riputati tavaliselt väeosa piirava traataia külge siis oli kuulda kui keegi vastu aeda läks. Kolisesid hirmsasti 😀 😀
Käigult korjasime seeni ja marju. Neid ikka jätkub Naissaarel.
Luusisime vahepeal natuke rannas kah. Päris huvitav känd vedeles rannas, nagu väike sauruse pea 😀 😀
Vaatasime üle ka kivikuhjad metsas. Nendest graniitkividest oleks pidanud saama Peeter Suure merekindluse osad. Kahjuks jäi see ehitus seisma. Kivikuhjad metsas on muljetavaldavad kõik on ilusti nagu riita laotud ehituse ootel.
Õhtul kimasime autoga Omari küüni poole teatrisse. Vahepeal tuli rongile teed anda 😀 😀 Petka transportis teatrihuvilisi Rähnipessa 😀 😀 Teater oli päris ok ja saal, see tähendab küün oli rahvast täis. Peale teatrielamust viuh kordonisse sauna ja kotile.
-
Kuldnokkadele korterite tegemine
Telliti mõned korterid kuldnokkadele. Kuna kodused varud kuldnoka pesakastide tegemiseks olid otsakorral, tuli poodi minna varusi täiendama. Terve päev läks sobiliku kuiva saematerjali otsimiseks. Ehituspoode on meil igal nurgal aga pesakastide jaoks sobiv materjal neil üldjuhul puudub. Metsalindude pesakastide jaoks veel leiad materjali aga kuldnokkadele keerulisem. Saematerjali müüjate juures sama teema. Kas ei ole, või kui on siis ühe laua kaupa ei müüda. Lõpuks puht juhuslikult sattusin mööda sõitma ühest pisikesest saekaatrist, astusin sisse ja küsisin kas on mulle sobilikku materjali. Oli venelaste äri, omanik ja töötajad väga sõbralikud. Öeldi, et ei ole aga me võime selle kohe teha. Seletasin seejärel neile mida täpselt vaja ja kuipalju. Pakuti kohvi ja öeldi oota 5 minutit kohe teeme valmis. Sain vaevu kohvi joodud kui juba toodigi valmis materjal ja tõsteti autosse. Kimasin koju ja läks meisterdamiseks. Mõne tunniga olid pesakastid valmis ja tellijale üle antud.
Need korterid ootavad nüüd üürilisi Kuusalu kandis 😉
