-
Vikulaterna nokitsemine
Interneedumi avarustes luusides on juba ammu silma jäänud sellised lahedad vikulaternad. Pildid muidugi panin tuuri netist 😉 Kuna vikukilbi tegemine seisab sobiliku toornaha taga siis kohe ruttu käiku uus projekt 😀 😀 Mõtlesin, et laternamatkade jaoks peaks hoopis sellised tegema… kõik käivad siin Hiina õlilaternatega mis on suht tänapäevased. Eks ma ise käi ka nende hiina junnidega seni kuni viitsin päris laternad teha. Vot see on tsill, pistad küünla sisse tuld. Vaatasin, et need laternad on ka juba “moodsaks” tehtud. Toornaha või põie asemel on paber ümber venitatud, muidugi paberist hea lihtne ja kiire meetod neid teha 😉 Toornahaga janti sitaks…. leota, õmble, venita, kuivata jne
Egas midagi… männi liimpuidust tükid valmis, nahk likku ja nokitsema. Puitdetailidega on asi lihtne, lõika välja, lihvi ja peitsi aga nahaga paras k… Iial ei tea palju kuivades kokku tõmbab… aga tõmbab ja kuidas veel. Kui asi hakkas ilmet võtma, nahk õmmeldud ja kuivatatud tuli idee see lamp hoopis lakke riputada.
Natuke aretamist ja kokku said meie puit Hiina elektroonikaga mis ühest projektist üle jäi 😉 Vot selline ta saigi.. Puit sai peitsitud selliseks enamvähem nahaga ühte tooni. Poest saab tänapäeval juba sobilikku riidekattega juhet ka 😉 Katsefaasis sai päris edev. Töötab kolmes reziimis. ühtlane valgus, hämarast heledaks ja küünlaleek. Programmi saab juhtida lülitiga 😉 Kes soovib sellist laternat riputada oma kaminasaali siis saab selle omale sebida meie poest.
-
Küünlategu
Sai täna tehtud natuke küünlaid tellija mõõtude järgi. Tulid välja küll ja täitsa kobedad 😉 Need siis mõõtudega 6 x 8 cm. Nende põlemisaega kahjuks veel ei tea aga äkki saab teada 😉 Igaks juhuks sai neid kohe tiba rohkem tehtud 😉 Need jämedad kreemjad rändasid Valga poole, kollased on veel poes täitsa saadaval. Nii, et kellel on vaja mingeid erimõõtudega küünlaid andke märku, leiame lahenduse 😉
-
Piiteri nurgatagused vol.3
Hommikul sügasime kohe Peterhofi, plaan oli kolada linnas ja purskaevude pargis. Hüppasime marsast maha paar peatust enne ülemist parki ja tiksusime mööda teed vaikselt edasi uurides mis tee äärde põnevat jääb. Muidu turistid veetakse ju tavaliselt ülemisse parki ja sealt otse purskaevude juurde aga siin külas on ikka vaadata ja vaadata nõrkemiseni. Esimese suurema peatuse tegime Peterhofi Peetri ja Pauli kiriku juures. Päris põnev kirik, meenutab pisut Piiteri verekirikut. Kirikuid on siin nagu putru igal nurgal aga selle kiriku saamislugu on päris huvitav. Väidetavalt olla olnud puudu kirikust kuhu mahuvad kõik kirikulised, eriti just lihtinimesed seetõttu Aleksander III andis käsu selline kirik ehitada ja määras kohaks Olga tiigi kalda. Kirikus on väga hea akustika ja kirik elas üle nii revolutsiooni kui ka Venemaa imelikud usu ja kirikuga võitlemise ajad, toimides 1937 aastani. Siis taheti kirik maatasa teha aga tööliste ja talupoegade palvel jäi see siiski tegemata. Algul oli plaan sinna teha klubi kuid tehti siiski ladu nagu tol ajal kombeks oli. Sõja ajal istusid kiriku tornis Aadu mehed…. suurtükkide tulekorrigeerijad, kuna siit oli hea vaade ümbrusele. Lõpuks lasid Jossifi mehed lasid puruks. 1970-ndatel aastatel hakati kirikut taastama ja 1994 aastal avati kirik täies mahus teenistuseks. Kirik on päris vägev ja tornist on väga ok vaade ümbrusele. Seal tasub täitsa käia.
Kiriku juurest edasi käisime luusisime vähe ülemises pargis ja siis alumises muidugi ka kui juba seal. Tavaliselt ju turist mujal ei käigi, vaatad 3 purskaevu ära ja juba ongi minek. Aga meil aega oli, panime trepist alla ja vasakule 😀 😀 Õigesti tegime seal oli täitsa käimata ja avastamata ala.
Seal puha “veenuse aed”, kaskaad “Kuldne mägi”, “Lõvi kaskaad” jne jne. Natuke ka mingit näitust teemal Peterhof sõja ajal. Aga sinna ilmselt veel rahvast ei lastud väga, sest remont käis igalpool ja rahvast polnud näha. Päris huvitav oli siin luusida.
Kui seal nurga taga sai tiir tehtud kobisime teisele poole tagasi. Mängisime turisti kah natuke 😀 😀 ja luusisime selle nö. turistimeka otsast lõpuni läbi. Siin polnud midagi muutunud nii nagu ta koguaeg olnud on nii ta ka oli. Aga sinna vasakule tahaks ükspäev tagasi minna ja vaadata mis seal veel on valmis saanud. Seal oli ju üks osa veel päris kinni. Nii, et trippidel tasub alati nurga taha vaadata 😉 Siin on veel lisaks sellele kus kolasime Aleksandri aed, Oranjenbaum ja veel miljon kohta mida vaadata aga lihtsalt ei jõua ühe korraga. Oligi õhtu käes ja kobisime kodu kotile. Järgmine hommik tuli kodutee ette võtta.
-
Uued katsetused küünaldega
Nüüd on siis katsetatud looduslikust mesilasvahast väiksemate küünaldega korralikult, isegi mõned õpitoad tehtud. Õpilastel tuli asi välja küll ja kõik jäid rahule. Olen katsetuste käigus leidnud, et optimaalne diameeter on selline 2 – 2,5cm siis põlevad kõige optimaalsemalt ja suht jäägitult. Nüüd on aeg suuremate käes 😉 Kui muidu keskmiselt teen 12 – 13 cm pikkuseid, nüüd proovisin 20cm pikkustega. Tulid välja täitsa ok. Küünaldele on nüüd põlemistest ka tehtud. Koonuse kujulised põlevad ca 1 tund 20 minutit. Silindri kujulised väiksemad põlevad ca 2 tundi ja suured põlevad ca 5 tundi. Põlemise ajal on mõnus mee lõhn toas garanteeritud 😉 Muidugi põlemisaeg sõltub sellest kas küünlaid on enne süütamist hoitud jahedas, ümbritsevast temperatuurist jne. Minu katsed on tehtud ilma eelnevalt jahedas hoidmata ja põletatud 20 kraadise temperatuuriga ruumis. Üks väike tähelepanek siia juurde, põlemistesti tehes olin tiba nohune aga peale testi oli nohu praktiliselt kadunud. Kõiki neid täiesti looduslikust mesilasvahast käsitööküünlaid on võimalik soetada meie poest.
-
Piiteri nurgatagused vol.2
Hommikul kimasime otse Krestovski ostrovisse. Algselt oli plaan külastada lõbustusparki ja delfinaariumi. Metroost väljudes tiksusime mööda tänavat otse lõbustuspargi poole. Pargis luuras meid üks usin oravake, oli teine üsna julge ja tuli ligi manti nuruma. Kahjuks meil talle midagi pakkuda ei olnud. Edasi oli pargis väike vahva kivilatern. See kingiti jaapanlaste poolt Peterburile 300 aastapäeva ja sõbralike suhete hoidmise eest. Siin tsillisime vähe erinevatel atraktsioonidel, luusisime pargis jne. Päris äge kohake ja turisti siia ei tooda ning enamus inimesi ei teagi, et Piiteris dino- ja lõbustuspark on 😀 See on jälle selline lahe kohake kus soovitan igaljuhul käia. Tegevust jätkub nii suurtele kui väikestele ja hinnad suht mõistlikud.
Kui lõbustuspargist sai kopp ette käisime siinsamas lähedal oleva väiksel saarel kus asub Kirovi nimeline kultuuri- ja puhkepark. Asssa raks kus see oli äge koht tiksumiseks. Eriti tsill on seal muidugi käia oma südamedaamiga jalutamas…. ükspäev teen ära 😉 No ikka niiiiiiii super koht. Rahulik, vaikne park ja need lõputud lillepeenrad, vanikud, tiigid, promenaad, kaunistatud paadid jne jne. Nu seda peab oma silmaga nägema. Isegi meie sõbraga käisime seal suu lahti 😀 😀 et mida värki. Müts maha tegijate ees. Ja niimoodi märkamatult oli päev viuh läbi, delfinaariumi ei jõudnudki…
-
Kopaga põllul
Ema käskis ruttu enne talve veel aiamaa üles kaevata, kesse siis viitsib labidaga vehkida kui kopp olemas 😀 😀 Tegelikult oli vaja kiirelt üks ehitusalune objekt üle vaadata aga kohapeal selgus, et maa külmunud miski 10 senti. Labidaga pole siin midagi teha, kangi vaja 😀 Aga noh pikk maa maha sõidetud ja maaomanikul kiire asjaga 😉 Mis siin ikka… kopp aitab ikka hädast välja. Selle käivitamine võttis muidugi aega aga asja sai. Päris tsill oli detekaga mööda põldu lonkida kui kopp sõidab sabas ja ootab kust münti kaevata 😀 😀 Näitad näpuga ja vend lööb kopa maasse, augud tulid küll megasuured aga mis teha… Manti ei tulnudki, ainult rämps…. vanad ämbrid, traadijupid, poldid, naelad jne. Ükspäev lähen kaevan edasi äkki siis tuleb midagi 😉
-
Piiteri nurgatagused vol.1
Ükspäev oli plaan kolada Piiteri nurgatagustes, just seal kuhu turisti ei viida või ise ei satu. Aga esimene plaanitud päev läks ikka nii nagu minema ei peaks 😀 😀 Sõber ei saanud Moskvast Piiterisse hommikuks vaid jõudis alles peale lõunat. Seega pidin ise vähe aega parajaks tegema, egas midagi turnisin Iisaku katedraalis vähe ja uurisin ümbrust. Äkki jääb miskit põnevat silma mida peaks vaatama minema 😉 😉 Vaated iseenesest linnale on sealt head aga midagi erilist silma ei jäänud. Venitasin ennast alla tagasi ja tiksusin vaikselt paleeväljakule, sealt edasi Moskva väravate juurde ja oligi aeg rongile vastu minna. Sõps tuli Sapsan-iga, see päris tige rong annab minna Piiteri ja Moskva vahel 250 km/h ja umbes 3,5 tunniga sõidab selle vahe ära…. Pole paha 😉
Kui sõpsiga trehvatud otsustasime käigult, et täna enam väga kuskile ei jõua ja tiksume linnas. Homme vaatame mis saama hakkab. Mõeldud tehtud… põikasime sisse Grand Maket showmuuseumi 😀 Kui kiire tiir sinna tehtud lonkisime kesklinna poole. Tegime Nevskil Adamsoni majas väikse kohvi ja lonkisime üle tee Kaasani kirikusse. Algul mõtlesime verekirikusse ka minna aga loobusime sellest.
Tahtsime kirikus üles rõdule ka saada aga ei lastud miskipärast. Sinna üldse harva lastakse miskipärast. Tudeerisime niisama kirikut ja pärast tegime tiiru ümber kiriku kah. Kiriku kõrval pisikese pargi serval on selline päris lahe kaevuke. Sealt saab joogivett võtta kellel janu, kusjuures vesi oli päris hea maitsega. Edasi kobisime kodu kotile kuidagi suht vässud olime.
