• Söök - jook,  Tsill

    Monastõrski teesegu

    Tänapäeval on au sisse tõusmas jälle igasugused raviteed ja põnevad maitsekohvid. Mõtlesin blogisse kokku koguda huvitavamad kooslused, niipalju kui interneedumist neid leiab. Kloostritee on loodud nagu juba nimetuski ütleb…. Kloostris, väga ammustel aegadel munkade-tervendajate poolt. Retsept antakse edasi põlvest põlve. Tee täpne koostis hoitakse saladuses tänapäevalgi ja see on piirkonniti veidi varieeruv. Ilmselt ravimtaimede piirkondliku saadavuse tõttu. Aga ju sellel teel ikka mingi raviomadus ole.

    Tee koostis on üsnagi varieeruv ja koosneb 7 – 16 erinevast ravimtaimest aga see ei ole reegel. Seda seletatakse sellega, et igal tootjal on oma retsept vastavalt sellele mis taimed on kättesaadavad. Kloostritee on üldnimetus, sinna alla kuuluvad erinevad segud nagu näiteks „tee kaalulangetuseks”, „tee diabeetikutele” jne.

    Kloostritee eristab tavalisest raviteest mitte ainult selle aegade jooksul välja kujunenud unikaalne koostis vaid ka algmaterjali efektiivsus. Kõik materjal korjatakse puhtast loodusest kaugel tsivilisatsioonist. Väidetavalt olla see on ammu kindlaks tehtud, et kodus peenral või ürditaludes kasvatatud ravimtaim ei oma pooltki seda vägevust mis tal on metsikult kasvades.

    Üldjuhul koosneb kloostritee järgmistest taimedest:

    Kummel. Väike päikest meenutav lilleke mis juba oma välimusega tõstab tuju aidates seeläbi stressiga toime tulla. Kummel parandab mao ja soolte tööd, turgutab immuunsüsteemi ja vähendab jäsemete spasme.

    Tüümian. Lõhnavat taime peetakse suurepäraseks vahendiks organismi puhastamisel, seetõttu kasutatakse seda ka alkoholisoovi vähendamiseks. Seda taime kasutatakse ka meeste seksuaalprobleemide lahendamiseks. Hingamisteede haiguste raviks.

    Võilill. Tavaline niidulill mida kasutatakse toniseerivate jookide valmistamiseks. Võilill on tuntud ka organismi puhastava ja kaalu vähendava, jõuvarusi turgutava taimena. Kasulikke omadusi on ka liigestele.

    Pärnaõied. Mõjuvad hästi pea- ja liigesevaludele. On tuntud rahustava, põletikuvastase, tervendava ja lõõgastava toime poolest

    Kibuvits. Tänu vitamiinirikastele ja tanniinidega küllastunud marjadele ja juurikatele on kibuvits peaaegu iga ravitee koostises. Kibuvits tugevdab immuunsust, parandab ainevahetust ja seedetrakti tööd.

    Salvei. Salveid tuntakse juba ammustest aegadestrahvameditsiinis kui valuvaigistavat taime. Salvei parandab enesetunnet ja ennetab onkoloogilisi haiguseid.

    Naistepuna. Parandab veresoonkonna, mao ja soolte tööd, rahustab, vähendab nahahaiguste riski.

    Astelpaju. Peetakse mingil määral lõdvestavaks marjaks. Leevendab põletikku, aitab vabaneda sooleussidest ja eemaldab soolasid.

    Kõrvenõges. Väga tugev vitamiiniallikas, tugevdab immuunsüsteemi ja aitab kehvveresuse vastu.

    Üheksavägilane. Taim sai oma ebahariliku nime võime eest hakkama saada 9 haigusega. Hiinlased usuvad, et taim säästab 99 vaevust.

    Ruse. Taimel on tugev põletiku ja allergiavastane toime, mõjub rahustavalt ja seedetrakti korrastavalt.

    Põldosi. Põletikuvastane, antibakteriaalne toime, viib kehast välja kantserogeene. Tänu sellele kasutatakse põldosja paljude teesegude koostises.

    Käokuld. Mõjub hästi maksale, maole ja sapipõiele. Aktiviseerib ainevahetust. Piirab stafülokokkide ja streptokokkide kasvu, leevendab iiveldust.

    Nimetus Kloostri «Монастырский» tähendab kõrgekvaliteedilist toodet. Keset metsikut loodust kasvanud taimed on läbi imbunud looduse energiast ja väest. Need metsikus looduses kasvanud väekad taimed annavad oma väe edasi nendest tehtud joogi kaudu. Kloostrite elanikud on alati hiilanud oma pikaealisuse ja hea enesetundega just tänu ürgsest loodusest korjatud ravimtaimedest valmistatud droogidele.

    Et tavaline meditsiinikauge inimene saaks aru selle joogi efektiivsusest on teesegule lisatud nimetus millise haiguse vastu ta on. Eristatakse 28 eraldi sorti kloostri teesegu mis on kokku pandud konkreetse haigusgrupi jaoks.

    Kas võtta kloostriteed kui täisväärtuslikku ravimit?

    Ilmselt siin teeb iga inimene ise vajaliku otsuse, siinjuures ei saa unustada kahte olulist reeglit mis on olulised:

    1. Enne kui ravida peaks ikkagi pöörduma arstile saamaks õiget diagnoosi.

    2. Raviefekti saamiseks tuleb mõnel juhul raviteed juua kuid või isegi kauem. Selline aeglane reaktsioon sobib pigem haiguste profülaktikaks kui tõsiste haiguste raviks.

    Kloostri teesegu on analüüsitud ja tuvastatud, et see pole vastunäidustatud ühelegi inimesele.

    Tee on eriti kasulik sügisesel ja kevadisel ajal. Samuti peale maksa, neerude, soolestiku haiguste ravi tugevatoimeliste ravimitega. Teejook võib teha imesid. Tervendav mõju tuleneb just komponentide koosmõjust mis lisaks raviomadustele tugevdab organismi, käivitab tervenemise protsessi, täiendab organismi vitamiinivaru, tugevdab närvisüsteemi vähendades sellega depressiooni, viib kehast välja toksiinid, tõstab tuju ja vähendab väsimustunnet.

    Vaatame kuidas töötab mõni populaarne teesegu.

    Näiteks kõhnumiseks mõeldud teesegu taastab soolestiku töö ja kiirendab ainevahetuse protsesse. Öeldakse, et organism võtab kõhnumist kui stressi seetõttu on teesegusse segatud komponente mis parandavad närvi-, südame- ja veresoonkonna tööd. Peale sellise teesegu tarvitamist kaob liigne kaal, inimene tunneb ennast tervemana, väsib vähem ja ei ole närviline. Lisaks paraneb naha ja juuste välimus jne.

    Teesegu südamele kasutatakse valude puhul südames ja nende profülaktikas. Teesegus olevad taimed laiendavad veresooni ja tugevdavad nende seinu parandades verevarustust, vähendavad vererõhku. Praktiliselt kohe kaob valu ja torkimine südame piirkonnas. Tee rahustab, parandab und ja vähendab depressiooni. Tee kompleksne mõju soodustab kogu organismi tööd.

    Teesegu diabeedile mitte ainult ei normaliseeri suhkru ja süsivesikute vahetust vaid tugedab immuunsüsteemi, aktiviseerib ainevahetust, vähendab kaalu. Taastab neerude, soolestiku ja veresoonkonna töö. Hoiab ära diabeedi süvenemise ja nägemise halvenemise.

    Kloostritee valikult tuleb tähelepanu pöörata selle kvaliteedile. Kindlasti on vajalik, et segus oleks tõesti ravimtaimed mis on korjatud puutumata loodusest.

    Algallikas ja pildid pärinevad internetiavarustest….

  • Tehtud üritused,  Tripid

    Eesti – Läti trip vol.5 Võrumaa

    Lätist panime ühe jutiga Eestisse tagasi ja ennem ei peatunud kui Rogosi mõis tuli vastu. Siis oli juba suht öö ja kotile kobimise aeg. Tegime kiire tiiru ja panime edasi. Ega me selle kiire tiiru ajal sellest mõisast midagi tarka teada ei saanud, ilmselt tuleb uuesti minna. Rogosi kastell tüüpi mõisast on esimesi kindlaid teateid 1603. aastast, mil piirkonna omanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky. Sealt pärineb ka paiga nimi. Tihti on arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering – sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit. Kolmest küljest on ta ümbritsetud vesitõketega (vallikraavidega?). On ka teada, et Rogosi ümbrust läbis keskajal tähtis Vastseliina-Riia maantee, mille kaitseks võidi nimetatud linnus ehitada. Kui ka Rogosi pärinebki keskajast, on sealsed hooned siiski uuemad, pärinedes 18.-19. sajandist. Rootsi ajal (alates 1620ndate aastate lõpust) läks mõis von Liebsdorffide omandusse, kelle kätte ta jäi enam kui 130 aastaks. Von Liebsdorffide omandusajal püstitati mõisa läänetiiba kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone. Tollal oli juba olemas ka kastelli välismüür, kuid vaid väga madalana. Peahoone jäi kastelli läänetiivaks. 12. augustil 1776 omandas mõisa Christer Johann von Glasenapp, kelle aadliperekonnaga jäi mõis seotuks kuni 1919. aasta riigistamiseni. Von Glasenappide omandusajal püstitati peamiselt kastelli tiibehitisi. Sissepääs sisehoovi kujundati 19. sajandi teisel poolel kauni historitsistliku väravatornina. Kimasime veidi Munamäe poole ja jäime ühele RMK lõkkekohale ööbima.

    Hommikul kobisime kõigepealt kohe Munamäe vaatetorni. Seal oli metsaalune igasugu kujusi ja vidinaid täis, nende tudeerimine võttis pisut aega aga lõpuks sai ikka torni kah 😉 😉 Paar pilti ümbruskonnast ja minek, tahtsime veel Vastseliinast läbi jõuda.

    Vastseliinas kolistasime linnuse varemetes ja peahoone elamuskeskuses. Siin oli täitsa korralik näitus mis tasub samuti vaatamist. Isegi suht ajaloohuvita inimesel on siin ühtteist vaadata. Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskus on legendidest tulvil paik, kus ootavad avastamist 14. sajandist pärit linnusevaremed ja pühakoht, elamusekeskuse peahoone, linnuse kõrts, Palverännumaja, väike Teeliste kabel ning mõisapark. Vana-Liivimaa kunagise võimsaima ja ilusaima kindlustusehitis Vastseliina piiskopilinnuse varemetes asub  paavstliku õnnistuse saanud pühakoht. 1353. aastal linnuse kabelis aset leidnud Valge Risti imest saati on Vana-Vastseliina lisaks tuhandetele patukahetsejatele ja palveränduritele olnud ka paljude kultuuri- ja ajaloohuviliste rändajate armastatud sihtkohaks. Aeg pole ei linnusele ega ka pühaks peetud kabelile armuline olnud ja praegu on selle kunagisest hiilgusest ja tuntusest vaid üsna vähe alles. Elamuskeskuses peahoones on linnuserüütlite saal ja hansakaupmeeste tuba, alkeemiku nurk ja piinakamber. Tutvuda saab keskaegse köögi ja saunarõõmudega,  rõngassärki selga proovida, küünlaid meisterdada, rüütlirajal võistelda ning kogeda ja teha muudki põnevat. Täpsemalt sealsete toimetuste kohta saab lugeda siit .

    Plaan oli küll Vastseliinast otse koju sügada aga kus sa sellega, kui juba siin siis tuleb kiirelt paar kanjonit ka ära vaadata 😀 😀 Kõigepealt tegime kiire põike Make müüri juurde. Kallas pidavat siin olema 21 m kõrge, paljandi kõrgus on 16 m. Paljandi all on lõkkekoht ja telkimisplats. Veidi allavett on näha kopraonu tegutsemisjälgi. Siit edasi läksime Kalmetumäele. See pidavat olema 14 m kõrgune paljand, mis on geoloogiliselt tähtis devoni rüükalade leiukohana. Otse vette laskuvas Kalmetumäes on kaks allikate poolt uuristatud koobast. Väidetavalt varjasid inimesed siin end veel Teise maailmasõja päevil. Kalmetumäe oru perv on aga pärimuste järgi Põhjasõja aegne matmispaik. Kalmetumäe vastas asub Päevapööramise mägi, mis on teada muistse ohvrikohana. Mäele saab muidu üle rippsilla aga meie külaskäigu ajal oli sild katki. See on veel põnev koht sellepoolest, et siin võib kohata jäälindu toimetamas 😉

    Ega siis peale ürgorus luusimist saanud kodu minna 😀 😀 ikka vaja veel kirikusse sisse põigata 😀 😀 Kui juba siis juba. No nüüd oli küll kojuminek 😀 😀

  • Nokitsemised

    Vikukilbi tegemine vol.2

    Nonii, vahepeal teiste projektide pärast pausil olnud kilp sai lõpuks valmis 😉 Vahepeal tuli hunnik väikseid kilpe lastele teha ja laterna projekt ka lõpetada. Nüüd siis lõpuks oli jälle veidi aega lõpuks päris kilp kah lõpetada. Ei võtnudki kaua aega 😀 😀 Ainult neli tundi õmblemist, nõeltega auklikuks torgitud näpud ja hunnik vandesõnu mis trükimusta ei kannata. Eks ma natuke tegin asju ringi ka nii nagu soovitati. Aga mitte märgatavalt, algselt heleda tagumise poole kraapisin ära nagu oleks lauad ja peitsisin tumedaks. Serva õmblesin toornahast. Esimese kilbi kohta käib küll 😀 Nüüd on see pea 1,5 aastat veninud projekt valmis saanud 😀

  • Tehtud üritused,  Tripid

    Eesti- Läti trip vol.4 Valmiera – Võnnu

    Kui Valgast kaardid sebitud panime otsejoones Lätti. Esimese suurema peatuse tegime Valmieras ja sugugi mitte kaubanduskeskuses 😀 😀 Kolasime vähe linnas, käisime kohalikus kirikus ja linnuses ka. Valmiera ajaloo tunnistaja on Püha Simoni kirik, mis ehitati 1285.aastal. Liivi ordulossi varemed ja keskaja kindluse jäänused on meeldetuletus Valmiera kesklinna ajaloost 13.sajandist kuni tänapäevani. Säilinud on ainult lossi välisseinte varemed, samuti arheoloogilistel kaevamistel 80-90 aastatel avastatud keldrid ning mõnede hoonete vundamendid. 18.-19.sajandi kesklinna ehitised hävisid 1944 aasta septembris, kui tulekahjus täielikult või osaliselt. Tahtsime kiriku torni ka saada aga seekord miskipärast sinna ei lubatud. Nüüd pidavat seal kellatornis näidatama ka kellamehhanismi, ilmselt on see vägev vaatepilt. Olen Piiteris sattunud puht juhuslikult ühte kirikusse kellamehhanismi piiluma, pilti ei lubatud ainult teha. Lossivaremetes on tehtud päris ok muuseum kus saab aimu Liivlaste eluolust.

    Müüre eriti säilinud pole nagu piltidelt näha ja tänapäeval on sinna müüride külge aretatud igasugu majakesi kus asuvad käsitööpood, kohvik jne. Tegime väikse tiiru pargis kah ja liikusime edasi Võnnu poole.

    Võnnus esimene tiir kohe kohalikku linnusesse. Seal varemetes väga palju vaadata ei ole kuna restaureerimine pooleli aga kui valmis saab on siin arvatavasti vaadata küll ja küll. Uude lossi ei saanud ka sisse, kahjuks oli juba kinni. Seal on tegelikult päris äge muuseum, siis veel ei olnud aga nüüd on ka eraldi püsinäitus arheoloogilistest leidudest mis renoveerimise käigus leiti. Nimelt on Võnnu üks Läti vanemaid linnu. Seal elas ka Liivi ordumeister ja samuti kuulus linn Hansa Liitu. Suvel saab lossipargis sõita paadiga ja uurida Liivi ordulossi varemeid. Lisaks on seal imeline vanalinn, milles on keskaegsed majad ja munakivitänavad.

    Peale linnuses luusimist kiire tiir kohalikku kirikusse. Püha Jaani kirikus on tükike Eestit kah. Nimelt on altarimaali teinud Johann Köler. Kiriku torn tasub ka käimist, vanasti sai sinna ilma rahata aga nüüd väike sümboolne summa küsitakse. Ilmselt sellepärast, et torni erinevatel korrustel näeb kohalike kunstnike töid. Torni tipust avaneb linnale päris hea vaade. Võnnu kohta saab päris hea ülevaate lausa eesti keelselt kodukalt.

    Lõpetuseks käisime läbi vabadussamba juures ja jalutasime Maipargi promenaadil. Sinna parki on tekitatud hulgaliselt igasugu kujukesi ja lastele atraktsioone. Traditsiooniline mustade luikede paar on ka enamjaolt alati olemas 😉 Ühesõnaga tasub täitsa nii Valmierasse kui Võnnu asja teha, vaadata ikka ühtteist on 😉 Siit panime Eesti poole tagasi, algselt oli küll plaan kuskil siin ööbida aga jäi ära, ööbime kodumaal 😉

  • Muu värk,  Tsill

    Koolitusel Anija mõisas ja Graniitvillas

    Ega polegi ammu ise koolitusel käinud, tavaliselt teed ise õpitubasid. Aga seekord mõtlesin, et paar päris head koolitust jutti… Miks mitte ennast kah harida. Sai käidud Anija mõisas tootearenduskoolitusel, sealt sai paar päris head ideed mida hakkan vaikselt rakendama. Mõisas lubati piiluda ka uusi ruume mis said veel viimast lihvi töömeestelt. See oli päris hea, sai koolituse vahepeal jalga sirutada. Nüüd siis Graniitvillas järgmine koolitus. Polnudki siin sada aastat käinud, vahepeal päris kobedaks teine tehtud. Siin väike koolitus “Inimene kui bränd” Ka päris asjalik koolitus ja siit sain ka mõne päris hea idee. Ainuke s.. asi selle koolituse juures, et mitu tundi jutti ilma vaheajata. See suht surm minu selja jaoks. Ja need suht ebamugavad püstise seljaga toolid nii Anija mõisas kui Graniitvillas…. kes krt küll neid toodab…. Need toolid küll pikemalt istuma ei kutsu aga võibolla ongi eesmärk klientide kiire rotatsioon 😀 😀 Aga kook ja kohv korvas selle ära kuidagimoodi 😉

    Pärast koolitust piilusin veidi saalis ringi…. Kõikvõimalikke ägedaid pronkskujukesi on siin saadaval. Hind on muidugi ulmeline aga kes ütles, et kunst peab odav olema 😉

  • Tehtud üritused,  Tripid

    Eesti – Läti trip vol.3 Võrumaa – Valgamaa

    Hommikul peale ärkamist uurisime vähe ümbrust ja turnisime vaatetornides, siit avanevad ikka päris head vaated ümbrusele. Üks vaatetorn oli vähe väsinud ja sinna polnud soovitatav üles minna aga kuda sa saad siis minemata jätta kui teine on ikka päris kõrge ja sealt vaade hea 😀 Kolasime veel Lüllemäel. Irwww seal on tee ääres veel nõuka aegne tankla 😀 😀 Uudistasime vähe ka vana kiriku varemeid ja ega uuski vaatamata jäänud 😉 Üritasime siin aega mitte viita, et jõuaks Lätis päevaga ära käia 😀 Kuigi algselt oli plaan seal ööbida siis nüüd tegime selle plaani käigult ringi.

    Lüllemäelt edasi kimasime otse Valga kesklinna, otsisime turismiinfopunkti, et saada värske Läti kaart. Kurrrrrja infopunkt oli teise kohta kolitud ajutiselt 😀 aga polnud hullu leidsime üles ja kaardi saime kah 😉 Niiii Läti siit me tuleme 😀 😀

  • Nokitsemised,  Õpitoad,  Viikingid

    Vikukilbid väikestele viikingitele.

    Juba tükk aega tagasi sai kilpide toorikud valmis tehtud õpitoa ja poe jaoks. Aga edasi ei viitsinud teha, vahepeal oli sada muud projekti 😉 Nüüd üle öö tekkis väike tellimus kilpidele, egas midagi töökoda käima….

    Terve päev toorikute lihvimist ja värvimist ning kui värv kuiv läksid sümbolid kah peale. Need olid ka juba tükk aega tagasi prinditud aga välja lõikamata. Vat kunagi ei viitsi ennem teha kui perse põlema hakkab suure leegiga 😀 😀 Aga noh täitsa võimalik on ühe päevaga valmis teha 20 kilpi lastele. Sarnaseid kilpe saab huviline meie õpitoas ise meisterdada. Nüüd aeg ka ära testitud, umbes tunnike läheb selle nokitsemiseks aega. Sellised need ahjusoojad kilbid välja tulid 😉 Siit väike vihje… kellel jõulukinki vaja väiksele viikingile siis… siit saab 😉 😉