Türgi blogi. Mušmulad.

Peale selle, et kõik siin juba õitseb ja lõhnab ja rohetab, tehti mulle ka kohe selgeks, et värsked sidrunid on väga maitsvad ja et apelsinid õitsevad ja kannavad vilja samaaegselt. Huvitav. Aga tundus tõsi. Ja ei olegi mitte eelmise aasta sidrunid, vaid värskelt valminud ja väga mahlased.

Nii kummaline kui see ka pole, ma ei ole suurem asi apelsinisõber ja siiani ei olegi veel kohalikke apelsine proovinud. Minu toa akna taga kasvab küll üks apelsinipuu, mida on lihtsalt kena vaadata.

Järgmisena tutvusin mušmulatega 🙂

Sellised tegelased. Tutvusime kohe esimesel päeval. Mõnusalt mahlane ja kergelt hapukas-magus, just selline väga paras.

Kummalised kollased viljad, mida polnud varem näinudki. Kohalik nimetus on muşmula. Kord suuremad, kord väiksemad, mõnel puul rohkem, mõnel vähem valmis, aga igal juhul väga maitsvad. Kontorisse sissepääsu juures tuleb pea alla kummardada, et mušmulaga vastu pead ei saaks. Aga seal ei ole nad veel päris valmis, muidu oleks nad juba otsas.

Loomulikult ei andnud mulle asu, mis nende eestikeelne nimetus on. Googeldasin. Wikipedia ei avane. Küsisin töökaaslaselt, kas tal nett on, mul Wikipedia ei avane… Nett on. Wikipedia ei avanegi. Miskipärast on see leht Türgis blokeeritud.

Võimalik, et suutsin siiski õige vastuseni kaevuda – ladina keeles Eriobotrya japonica ja eesti keeles jaapani villpööris. Mušmula kõlab palju paremini 🙂