Tripid
Reisid kodu- ja välismaal, kolades mööda nurgataguseid ja ajaloolisi huvipunkte ning vaatamisväärsuseid.
-
Luusimas
Seekord otsustasime sõpradega trippida teistmoodi 😀 Sügasime siit ühe jutiga lõunasse ja hakkasime sealt vaikselt tagasi tulema. Võtsime majutuse Kerepäälse turismitalus. Kui olime sisse kolinud läksime otse läbi metsa jala Härma müüri vaatama. Turnisime pool päeva mööda liivapaljandeid jne. Lõpuks sai kopp ette ja lonkisime Kerepäälsele tagasi.
Kerepäälsel tutvusime taluga, lahke pererahvas näidati kõikvõimalikke koduloomi. Lõpuks tegime väikse sauna ja kobisime kotile.
Järgmisel päeval kiire põige möödasõidul Vastseliina kiriku juurde ja edasi kohalikku poodi ja tanklasse. Kui autod tangitud ja söögivarud poest sebitud läks sõit edasi Vastseliina linnuse poole.
Vastseliina linnuse juurest algab päris huvitav matkarada mille tahan ükskord läbi käia seltskonnaga. Linnus on oma ajaloo poolest üsna värvikas, väidetavalt oli see mitmeid aastaid mereröövlite koduks. Samuti on see olnud palverännakute kohaks. Kui linnus ka inspekteeritud ja läbi turnitud suundusime edasi Kalmetumäe ja Jõksi müüri poole.Jõksi müüri juures sai siis veel üle jõe rippsilla kaudu. Kahjuks mõni aasta hiljem viis kevadine tulvavesi selle minema. Väidetavalt olla müüri jalamil olevatesse koobastesse maetud Põhjasõja ajal inimesi… See küll vähe kahtlane sest koopad suure veega ligipääsmatud ja tegelikult üsna pisikesed. II MS ajal varjusid seal kohalikud sõja eest… see on juba reaalsem. Üle jõe asub Päevapööramise mägi, mida on kasutatud ilmselt aastasadu riituste läbiviimiseks pööripäevadel. Seal asub ka maausuliste jaoks oluline pudruplats. Tänasel päeval näitavad arheoloogilised uuringud, et ilmselt oli seal pronksiaja lõpus või rauaaja alguses linnus. Iseenesest on see päris huvitav ja tundub, et ka väega mägi. Siit edasi liikusime Piusa koobaste poole.
Teel Piusa koobastesse hüppasime läbi ka Obinitsa surnuaialt. Vaatasime üle seto lauluema Taarka puhkepaiga, tegime tiiru ümber kohaliku kiriku ja edasi Piusa poole
Piusal luusisime natuke mööda künkaid ja luurasime ka koobastes. Külastuskeskusest näeb paari koopajuppi raha eest. Aga mujal on neid koopaid seal nõrkemiseni mida saab ilma rahata vaadata, kuid omal vastutusel. Eks me siis vaatasime natuke omal vastutusel, sest see mis raha eest näidatakse on rohkem naljanumber kui koopad. Aimu mastaapsusest saab ikka natuke mujal 😀 😀 Kui koopad ka uudistatud ja jäädvustatud kimasime edasi kodu poole.
Teel põikasime kiiruga veel Maanteemuuseumi. Veetsime seal tubli tunni, uudistasime tehnikat jne. Sealt kimasime kodupoole juba ilma märkimisväärsete peatusteta kuni Kassinurmeni välja.
Kassinurmes vaatasime natuke ringi linnuses. Seda oli isegi natuke juurde ehitatud. Kahjuks tänaseks päevaks on seal kõik mädanenud ja varisemisohtlik. Vaatamata sellele, et seal on täitsa aktiivne selts olemas. J a paraku ei ole ainult kindlus käest ära lastud, vaid kogu kompleks vajaks korralikku värskendust..
-
Ülgase
Käisime Ülgasel kevadet otsimas. Peale sinilillede ja paiselehtede väga muid viiteid veel ei olnud. Huvitaval kombel ei kohanud veel ühtki madu peesitamas. Kui juba sealkandis siis kuidas sa ikka fosforiidikaevanduses ei käi 😀 See oleks nagu lõpule viimata pissilkäik 😀
Kobisime tehase varemete juurest üles koopasuu poole. Mingil ajal pandi koopasuude ette trellid, et inimesed seal ei töllerdaks. Aga ega need ei takista koobastesse pääsu kui asja tunned. Koobastesse läheb veel õige mitu pisikest käiku mis ei ole avalikkusele teada. Natuke pugemist ja sees oledki 😀 Tänaseks päevaks on enamus neist väravatest metalliks viidud 😀
Tegime väikse ringkäigu koobastes. Need on seal tegelikult muljetavaldavad ja neid peab oma silmaga vaatama. Enamus käike saab läbida ka suht kuiva jalaga aga täisvaate saamiseks on ikka pika säärega kummik see õige jalats. Saabastega vees sulistada pole mõtet, vesi on siiski üsna jahe.
Koopad… täpsemalt siis kaevanduskäigud pidavat olema oma aja meistriteos ja varisemisoht neis on minimaalne kuid mitte välistatud. Üksi ja ilma lähedasi teavitamata oma asukohast ei maksa sinna kolama minna. Ohutus ülekõige. Ühte varasemat luusimist saate lugeda siit
-
Näitus Eesti ehted
Täna käisin vaatamas Adamson-Ericu muuseumis Eesti ehete näitust. Ühes pisikeses saalis oli paar vitriini muinasehetega ja suurem saal oli moodsate ehete päralt. Minu meelest oleks võinud asi vastupidi olla. Meil on arhiivid pungil täis väga edevaid ehteid aga miskipärast rahvale näidatakse näputäit. See väike valik muinasehetest mis näitusel eksponeeriti oli siiski natuke muljetavaldav.
Muidugi näitust soovitan vaatama minna oma silmaga, siis saab natuke asjadest aimu ka. Mõni ehe ikka nii võimas, et küsitavusi tekitas kandja kaela jämedus 😀 😀 Näitusel nähtud ehetest mõningaid lihtsamaid olen ka ise järgi teinud ja õpetan õpitoas teistele kuidas neid teha.
-
Sõpradega Kakerdajas
Ükspäev käisime sõpradega Kakerdajas. Ilm oli kevadiselt soe. Kõigepealt läksime Noku talu juurest raba peale. Mööda laudteed lonkisime Kakerdi järveni välja. Seal tegime pool tiiru järvele peale ja liikusime vaikselt tagasi. Järve kaldal oli nii mõneski kohas jõhvikaid, ega neid saanud siis maitsmata jätta. Väga hea vitamiinipomm. Omal ajal oli järve ümbrusesse pandud ka pesakaste kuid tänaseks need enamjaolt lagunenud.
Rabast tagasi tegime tiiru ümber kalajärve kah. Isegi konnalonni oli tulnud päikse kätte sooja. Kalajärve ümbruse matkarada on üsna metsik aga vabalt läbitav. Minule meeldis see rada isegi rohkem kui rabarada. Need rajad on alati põnevamad kus saab ringi käia mitte edasi-tagasi.
Kui ka kalajärve ring tehtud otsustasime väikse lõuna teha. Vaatasime üle mõlemad RMK lõkkekohad. Einestamiseks valisime välja katusealusega lõkkeplatsi Noku talu juures. Seal sai mõnusalt lebotada seni kuni vorst küpses. Vahepeal tegime ka mõned modellifotod 😀 😀
-
Aastavahetus Naissaarel
Pidasime pesakonnaga plaani, et seekord võtame uue aasta vastu Naissaarel. Mõeldud tehtud, pakkisime kola kokku ja sadamasse. Sadamas riietusime päästeülikondadesse ja merele. Naissaarel viisime kola kordonisse ja otsustasime veel vana aasta sees saarel vähe luusida. Haruldaselt soojad ilmad olid. Kolasime natuke mööda keskrada, uudistasime metsas valmis ehitamata patareisid jne. Naissaare metsades võib kohata nii raudteeveeremi kui ka hobuvankrite osi.
Kõigile üllatuseks kasvas ohvitseride kasiino kandis terve hulk värskeid kukeseeni. Loomulikult tuli need kaasa võtta ja lisada õhtul praele.
Peale seenelkäiku jalutasime mere ääres, seal oli päris tuuline aga mitte väga külm. Luidetel võis näha väga põnevat külmataadi ja tuuleeide koostööd. Need tulemused tuli loomulikult tulevaste põlvede jaoks jäädvustada
Ja oligi õhtu käes. Saun küdema, toit ahju ja väljas väike lõke meeleolu loomiseks. Lõpuks kui saunas käidud, kõht täis söödud oligi käes uusaasta. Uue aasta puhul lasime natuke raha ka taevasse 😀 Väga mõnus privaatne olemine pesakonnaga kulub vahest väga ära. Tehke seda teiegi, hoidke oma lähedasi.
-
Wels
Ühel heal päeval sattusime luusima Welsi. Linn selline väike ja rahulik nagu meie Paide või Rapla. Hotell oli kohe suht linnaväravate lähedal. Sellises hotellis polegi veel olnud kus registratuur ja söömine on ühes majas aga toad teistes majades. Antakse võtmed ja ise käid nagu oma korteris 😀 Meil oli tuba vaatega tänavanurgale. Viskasime kola hotelli ja siis linna laiama.
Jõe teisel kaldal paistis mingi tornike. Mõtlesime lähme vaatame mis seal on. Läbi pargi minnes olid kõik kohad täis alpikanne, see kasvab nagu umbrohi igalpool. Lõpuks kui torni juurde jõudsime uurisime kust sisse saab ja kas üldse saab. Mingeid silte polnud aga üles saime, mööda kitsast keerdtreppi. Tornist oli linnale päris hea vaade.
Peale tornis turnimist läksime linna. Seal käisime mingis kohalikus muuseumis. See oli selline linnamuuseumilaadne asi, midagi erilist vaadata ei olnud. Suht samad asjad on meilgi linnamuuseumis, ainuke vahe, et seal ruumi eksponaatidele kordades rohkem.
Paaris kirikus käisime kah. Uksed pidavat neil lahti olema 24/7 Seda küll ei viitsinud kontrollida aga päris hilja õhtul igatahes olid küll lahti.
Järgmisel hommikul ärkasime ilge plärina peale akna all 😀 😀 Vaatan aknast välja ja mida näen 😀 😀 Mingid 2 kilesse pakitud meha kimavad mööda tänavat autoga millel vankrirattad all 😀 Ja kus siis hakkas vanu autosi kogunema hotelli otsa põiktänavasse. Kobisime ruttu välja vaatama mis toimub. Neid kogunes kümneid ja kümneid. Selgus, et oli mingi vanatehnika sõit
Lõpuks viskas see pisike linnake kopa ette. Läksime sebisime rongile piletid ja panime Salzburgi. Piletitega oli mingi naljakas süsteem, kehtisid 24H ja selle aja jooksul võisid edasitagasi uhada niipalju kui jaksasid. Kehtis kõigis rongides, marsruudil võisid kuskil maha minna ja järgmisega edasi sõita sama piletiga. Kiirrong andis ikka päris käbedalt minna, kurvites oli kaldu nagu velotrekil 😀 Salzburgist räägin ükspäev eraldi.
-
Viru raba
Täna sai testimas käidud Viru raba matkarada. Kas sobib laternamatkaks või ei. Ilm oli jube mõnus ja lund palju. Rahvast samuti nagu laulupeol. Parklast mööda matkarada raba laudteeni olid vaated väga mõnusalt lumised. Matkarada oli korralikult sisse tallatud nii, et mahtus ikka mitmekesi ka käima kõrvuti. 😀 😀
Laudtee alguses korralik uus EV 100 silt infoga laudtee ja vaatetorni kohta. Laudtee vaatetornini on nii lai, et mahub ka ratastooli lükkama. Trippisime vaikselt vaatetornini välja. Turnisime tornis ja nautisime vaateid. Rahuliku kõnniga võttis meil see parklast vaatetornini käik aega 20 minutit. Veidi aega parajaks teinud liikusime vaikselt tagasi parkla poole. Auto juures tegime kokkuvõtte. Täiesti käidav rada laternatega. Edasi-tagasi kulus meil tunnike.
