Tripid
Reisid kodu- ja välismaal, kolades mööda nurgataguseid ja ajaloolisi huvipunkte ning vaatamisväärsuseid.
-
Hillclimb
Järjekordne mäkketõus tuli peaaegu koju kätte. Eelmisel aastal tehti ka siin mäkketõus. Väo karjääris tehti seekord mäkketõus mitte ainult tsiklitele vaid ka mõnda autot näidati rahvale. Egas midagi fotokas üle õla ja vutvut kohale. Kahjuks oli rajal ainult mõni üksik auto aga abiks ikka.
Tsikleid oli tõusu üritamas ikka märgatavalt rohkem kui autosi. Päris huvitav oli vaadata kuidas tsiklimehed üritasid mäest üles saada. Mõnel see isegi õnnestus aga enamus tegid rajal igasugu põnevaid akrobaatilisi trikke 😀 😀 Hobujõudude taltsutamine pole ikka naljaasi 😀
-
Üleujutus
Lekkis info, et nõiad möllavad ja kaev ajab üle. Seda asja tuleb kohe ära kasutada ja kiirelt uurida. Sel aastal oli vett igal pool palju. Alustasime Lagedilt, kus nii mõnigi majaomanik pidi koju saamiseks ilmselt paadi muretsema 😀 Meil tänapäeval ju kombeks maju sohu ehitada 😀 😀 Edasi nõiakaevu poole otsustasime minna mööda külateid. Tuulevälja külas oli Leivajões vett nii palju, et viib silla minema 😀 Õnneks sild betoonist ja korralikult ehitatud 😉
Lõpuks jõudsime Tuhalasse. Nõiad möllasid jah ja vett oli kaevust tulemas mehiselt. See ajutine tõusuallikas Nabala-Tuhala looduskaitsealal Tuhala karstiala maa-alusel jõel hakkab vett üle ajama suurvete ajal ning ,,keema” 100 liitrit sekundis siis, kui jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis. See on unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, veesurve tekib maa-aluses jões, tegemist pole arteesia kaevuga. Ürgset vaatepilti võib näha ühest päevast kuni kolme nädalani. Kaevu sügavus on 2,4 m, vesi on soo päritolust tingituna veidi pruunikas. Rahvast hakkas juba kogunema seda “imet” uudistama. Selleks ajaks kui meie sealt jalga lasime oli inimesi seal nagu laulupeol 😀
Tuhalast edasi läksime Viikingite külla väikest kohvi manustama. Eks sealgi oli vett hullult. Forellitiik ujutas ikka mehiselt üle ja koopasauna juures põrgukatel kippus kah vett ahju laskma 😀
-
Sangaste-Piusa-Mooste
Seekordsel Annimatsi üritusel oli lund ikka hullult ja ega külmagi vähem polnud. Kaevasime end kuidagi kämpinguteni ja kolisime sisse. Peale seda käisime korra Pühajärvel sõjatamme tema hiilguses vaatamas.
Sõjatammeks kutsutakse seda puud kui ajalooliste sündmuste tunnistajat. Väidetavalt keeldunud 1841.aasta sügisel Pühajärve mõisa talupojad mõisategu tegemast ja vastuhakkajaid karistatud tamme naabruses. Kahjuks tänaseks on tammelt murdunud õige mitu haru. Peale tamme uurimist kobisime tagasi Annimatsile. Seal väike õhtusöök, saun ja kotile.
Järgmisel päeval peale hommikusööki panid osad kaasvõitlejad Kuutsekale suusatama aga meie käisime uurisime Harimäe vaatetornist, kui valmis on Tartu Maratoni rada. Täitsa valmis oli ja isegi mõni harjutaja oli rajal. Sealt edasi tiksusime Sangaste poole.
Sangastes luusisime vähe surnuaial ja kiriku juures. Sealt edasi vaikselt lossi poole. Seekord lossis sees ei käinud, luusisime niisama mööda lumist parki. Lõpuks olid jalad läbimärjad paksus lumes sumpamisest ja otsustasime tagasi sõita Annimatsile. Annimatsil kobisime sööma ja sauna sooja.
Järgmisel päeval võtsime suuna kodupoole aga nagu tavaliselt siis ikka ringiga 😀 Mõte oli käia korra Piusa koobastes. Teel Piusale jäi tee äärde mingi värskelt valmis saanud vaatetorn. Loomulikult oli kohe vaja latva ronida ja vaadata ümbrust 😀 Vaade oli päris hea. Kui paar pilti tehtud tiksusime edasi. Teel möödusime sujuvalt ka Pokumaast.
Lõpuks jõudsime Piusale, tõmbasime vajaliku varustuse selga, fotokad ja taskulambid kaasa ning läks turnimiseks. Koobastes sai nii mõnegi põneva pildi. Näiteks alt ülespoole kasvavast jääpurikast 😀 Jupp raudteedki jäi silma. Iseenesest on see kaevandus omaette vaatamisväärsus, vägevad võlvid, mitu korrust jne jne. Kahju, et sinna sisse ei lubata nö. ametlikult. Peale mitut head tundi seal luusimist otsustasime välja kobida ja kodupoole sõita.
Koduteel põikasime sisse Mooste mõisa, tegime väikse jalutuskäigu territooriumil. Päris palju hooneid on taastatud ja erinevaid tegevusi sealses kompleksis on ilmselt igale maitsele. Isegi saun on olemas 😀 Kui mõisa ümbrus läbi jalutatud jätkasime sõitu kodupoole, seekord juba ilma vahepeatusteta.
-
Aastavahetus Naissaarel vol.2
Mõtlesime sõpradega, et korra sai Naissaarel aastavahetust tähistatud. Siis oli nii soe, et vanaaasta õhtul korjasime kukeseeni prae kõrvale. Aga seekord oli natuke lund kah. Ega midagi poest läbi vajalik staff paariks päevaks kotti ja sadamasse. Vahepeal oli muidugi pimedaks läinud ja tuul tõusnud. Mõtlesime, et teeks natuke teravaid elamusi ka 😀 Mõeldud tehtud… Hüdrokad selga ja pakkisime end RIB kaatrisse. Meri oli kottpime, lasime tasasel käigul sadamast välja ja seni kuni tiksusime vaikselt poolsaare taga varjus polnud häda miskit. Nagu poolsaare tagant välja jõudsime oli korralik laine mis käis üle kaatri 😀 Krt see mis üle käis see ka suht kohe jäätus. Pold hullu võtsime kompassi järgi kursi Naissaarele ja lisasime käiku. Korralikult tuli laveerida, et laine väga üle ei käiks aga ega väga ei näinud kah kust laine tuleb, tuli ikka tunnetada sabakondiga seda asja 😀 Naissaare sadama lähedal seisis ankrus tuledesäras süvendaja, jõudsime vaevu mõelda, et kas vahimadrus ka üleval on… Kui järsku läks süvendajal prose põlema ja suunati meile. Ilmselt tahtsid ka näha kes need idioodid sellise tormiga kottpimedas ja veel RIBiga merel on 😀 😀 Aga sellest prosest oli kasu ka, tehti meile valgust sadamasse sissesõidul. Muidugi kai ääres tekkis teine probleem 😀 😀 hüdrokad olid nii jäätunud, et liikuda väga ei saanud. Nagu raudrüü seljas 😀 😀
Lõpuks olime maal ja auto saime ka käima. Kurrrja lund oli ikka hullult ja seal seda ju keegi ei lükka. Sadamast majakani ju ca 6 kiltsa…Õnneks oli keegi Zahariga läbi sõitnud ja hädapärast sai sõita. Sellegipoolest oli nii sügav, et auto ninaga tuli seda lükata, lumi iseenesest oli kohev ja auto läks läbi 😀 😀 Lõpuks jõudsime ikka kohale ja ruttu ahjud küdema.
Järgmisel päeval luusisime natuke ringi ja nautisime lumist ilma. Seda nautisid kohalikud lambad kah
Lund oli ikka nii hullult, et maja juures tuli rajad kaevata kuuri ja sauna 😀 Sumpasime läbi lume ka 10a patarei juurde. Kaugemale ei jaksanud minna, lumi oli ikka uhkelt üle põlve.
Peale lõunat pidime käima Petka juures ja tellitud kauba ära viima. Jätsime osa rahvast sauna kütma ja süüa tegema, ise panime tuld. Saime peaaegu kohale aga siis jäime kaldapealsel niimoodi hange kinni, et pea paar tundi kaevasime välja autot. Kaevata tuli nii ruttu, et uuesti täis ei jõuaks tuisata 😀 Lõpuks jõudsime ikka kuidagi kohale Petka juurde. Andsime üle tellitud kauba, vaatasime orava vigureid ja tutvusime uue kassiga. Tagasi enam oma autoga sõita ei riskinud selle hullu tuisu tõttu. Sebisime Petkalt Zahari ja kimasime sellega nagu tankiga tagasi kordonisse. Kolm silda vedas meid sujuvalt igaltpoolt läbi ja tagasi jõudsime probleemivabalt 😀
Tagasi jõudes oli ahjupraad valmis saanud ja saun ka kuum. Tegime väljas veel väikse grilli kah. Vedasime kõik tavaari sauna ja tundsime end mõnusalt uut aastat oodates. Varsti see käes oligi…. lasime paar raketti, kasutasime ära mõned aeguma hakkavad säratuled ja kobisime kotile. Algselt pidime tagasi mandrile minema 01.01 päeval aga kuna merel oli korralik torm siis tiksusime veel ühe päeva saunatades 😀 Õnneks olime juba eelnevalt sellega arvestanud ja söögivaru kaasas oli piisav.
Järgmisel päeval oli torm vaibunud ja meile anti teada, et 003 tuleb saarele kaupa tooma. Kui tahame saame sellega maale. Loomulikult tahtsime ja kimasime sadamasse. Sadamas niikaua kui 003 sildus ja kaup maha laeti uurisime meie kail jääskulptuure. Varsti olimegi mandril tagasi.
-
Limbaži (Lemsalu)
Sattusin ükskord puht juhuslikult läbisõidul Limbaži. Pisike linnake aga natuke on isegi vaatamist. Tuletõrjedepoo hoone on ehitatud 19 saj teisel poolel. Torni kõigil korrustel pidavat olema säilinud järsud trepid ja kusjuures seal pidavat olema ka klaspõrandad ekstreemseteks emotsioonideks. Viienda korruse (poolkorruse) akendest avaneb vaade vanalinna keskosale.
Paar päris põnevat hoonet oli veel ja mis äge ajaleheputka 😀 😀 Siin on veel kolmeosaline kirik mis on ehitatud 1900 –1903. See asub Liivimaa aegse kloostri kohal. See pidavat olema suurim õigeusu kirik väljaspool Riiat. Veel on seal keskaegse lossi varemed ka aga kahjuks ajapuudusel ma sinna ei jõudnud.
-
Helsinki-Piiter-Helsinki vol.4
Hommikul sadamas luusisime natuke turul ja siis hüppasime Suomenlinna viivale laevale. Juba praamisõit kindlusesse on iseenesest elamus, mille ajal on võimalik näha ja pildistada Helsingit merelt. Suomenlinnas on palju huvitavat igas vanuses külastajatele: müürid, suurtükid, tunnelid, muuseumid ja restoranid. Suomenlinna on Helsingi lähedale saartele 1748. aastal rajatud merekindlus, milles on Rootsi võimu aeg, Venemaa ajastu ja Soome ajajärk ladestunud ehitistes huvitavaks tervikuks. Kindlus on lülitatud UNESCO maailma kultuuripärandi objektide hulka kui näide Euroopa omaaegsest militaararhitektuurist.
Kohale jõudes ajasime kaardil näpuga jälge kus ja mis on. Peale seda kui asi selge kolistasime vähe mööda forte ka kaldapealseid.
Ringiga jõudsime lõpuks ka mingi allveelaevani aga sinna sisse ei saanud. Kolasime veel vähe fortidel ja uurisime kõikvõimalikke kahurivariante. Mõni ikka päris pirakas. Ja oligi aeg tagasi sadamasse sättida, et jõuaks õigeaegselt mandrile ja sealt Tallinna laeva. Õhtuks olime juba kodus. Väga produktiivne trip oli kokkuvõtvalt.
-
Helsinki-Piiter-Helsinki vol.3
Peale lõunat käisime automuuseumis, seal nägi päris põnevaid eksponaate. Muuseumi alumisel korrusel oli külmrelvade näitus.
Külmrelvi oli siin äärmusest äärmusesse. Nii ajaloolisi kui ka tänapäeva fantaasia teostust.
Peale automuuseumi sättisime sammud tagasi Nevski prospekti poole, et sealt miskil ajal bussile karata ja tagasi sadamasse sõita. Käisime korra läbi ka kaubamajast ja siis siirdusime vahakujude muuseumi. Mitte sellesse mis praegu on Gostinõi Dvori teisel korrusel vaid sellesse mis on shokolaadimuuseumi lähedal. Kujud olid vahast, isegi turvamees. Ainult tukkuv tibi toolil oli päris 😀 😀
Muuseumist edasi Paleeväljakule. Sai vähe aega parajaks tehtud, bussi väljumiseni oli natuke aega. Palee väljakul võib näha igasugu elukaid alates hobustest tõldadega kuni karude ja ahvideni välja 😀 Üks tibi oli isegi õpetanud oma hubuse keelt näitama 😀 😀
Mõne hetke pärast tuligi buss ja viis meid sadamasse tagasi. Laevas juba möll käis, igas koridoris keegi midagi tegi. Küll pillimehed, klounid ja igasugu muud tegelased. Viskasime ostetud nänni kajutisse ja läksime roorsi lauda laiama. Nagu venemaal kombeks siis maitsesin musta ja punast kalamarja ikka ohtralt. Kõht täis söödud vaatasime veidi kultuuriprogrammi ja kobisime magama.
