Tripid
Reisid kodu- ja välismaal, kolades mööda nurgataguseid ja ajaloolisi huvipunkte ning vaatamisväärsuseid.
-
Trip Venemaale 65a II MS vol.2
Piiteris oli meil juba broneeritud laevasõit Neeval ja kanalitel. Seda võimalust soovitan Peterburis igal juhul kasutada. Näeb ja kuuleb palju põnevat.
Kui Neeval laevareis tehtud oli edasine programm külastada Peterburi Jaani kirikut. Seda oli äsja hakatud taastama aga meid lubati objektile luusima. Nüüdseks on see kirik nii pühakoda kui kontserdipaik. Olen seal juhtumisi käinud nii mitmelgi kontserdil. Peale kiriku külastust sõitsime hotelli.
Kui olime sisse kolinud jätkus programm vaba ajaga. Luusisime Mööda Nevski prospekti ja Neeva kaldapealset.
Käisime suveaias ja Smolnõi juures. Lootsime Vovkat näha Smolnõi aknal aga ei midagi 😉 Kesklinna väga ei trüginud kuna 09.05 olid planeeritud suured pidustused ning paraad ja seetõttu turvalisuse huvides kesklinn natuke piiratud liikumisega. Kuna meie programm oli nagunii paraadi ja muud külastada siis jätsimegi selle õigeks päevaks 😀
Enne hotelli kotile minekut vaatasime veel igavest pirakat malmsilda. Sillad on ka Piiteris ägedad ja enamus käivad lahti ka. Vot miljon korda olen piiteris käinud aga kordagi pole veel saanud ise sildade avamisele 😀 😀 Kobisime kotile, et välja puhata homseks paraadipäevaks 😀
-
Trip Venemaale 65a II MS vol.1
Sai käidud ühe ägeda tripi raames Venemaal luusimas. Grupp oli väga kirev ja äge. Grupijuht oli Boris Gorbunov ja grupis oli peale niisama tilulilutajate veel 2 soomepoissi, üks vanahärra kes oli põlvipikkune kui vene väed sisse tulid, Lagedi Vabadusvõitluse Muuseumi omanik Johannes Tõrs jne. Tema isa oli olnud piirivalvur sel ajal. Nende mälestusi kuulata oli päris huvitav. Startisime Jürist ja esimene peatus oli Kingissepas.
Kingissepas uurisime paari mälestusmärki ja sealt edasi sõitsime kohta kus oli EV piir vanasti. Seal väike peatus ja vanahärra rääkis oma mälestusi vene vägede sissetulekust. Siit edasi oligi juba Piiterisse minek.
Jätkub….
-
Kuidas ma ökomökot proovisin.
Ükspäev luusisin metsas ajaviiteks. Midagi erilist näha küll ei lootnud aga siiski õnnestus puht juhuslikult ühtteist näha. Metsaservas maiustasid kitsed heinaga. Olid üsna julged teised ja natuke isegi poseerisid enne kui võssa kadusid. Lonkisin omades mõtetes edasi kui järsku kuulsin raginat ja matsutamist 😀 😀 Krt kakalõikurist käis kohe jõnks läbi, näha polnud kedagi. Mõned sammud edasi astudes nägin suht lähedal võsas kahte põtra kuuseokstega maiustamas. Vahtisime mõnda aega tõtt üksteisega ja ma taandusin vaikselt. Edasi lonkides mõtlesin… mida krt nad neid kuuseoksi järasid kui heina on ka….
Edasi lonkides meenus, et keegi kuskil tegi smuutit kuuseokastest. Egas midagi, haarasin paar oksa kaasa ja vutvut kodupoole. Kodus interneedum lahti ja uurima, mis värk nende okastega on. Tuli välja, et pidavat hullult vitamiine ja särki-värki sisaldama. Koukisin siis köögikombaini välja ja kuuseoksad sisse, tiba vett otsa ja tuld. Kurrrrja kuuselõhna terve tuba täis ja mõne hetke pärast oli roheline ollus valmis. Kurnasin jäägid välja ja proovisin kuda on…. Üllaülla täitsa joodav oli kuigi natuke vänge ja kerge vaiguse maitsega. Aga ei midagi ebameeldivat. Tuunisin seda rohelist ollust käepärase õunamahlaga…. Maitse kohe teine tera 😀 😀 iga lonksuga tundsid kuidas tervis tuleb. Kokkuvõtvalt päris joodav vitamiinipomm ja ilmselt teen seda kindlasti veel.
Nüüd peab metsas kuuski hakkama põtradega jagama 😀 😀
-
Naissaar vol….
Seekord korraldasin väikesele seltskonnale Naissaarel retroekskursiooni. Kaatriga Naissaare sadamasse, seal ootas meid juba Kolja vana Pazikuga. Kobisime peale ja Kolja alustas saare vaatamisväärsuste tutvustamisega.
Vaadata seal saarel ikka ühtteist on. Luusisime mööda militaarobjekte ja sirutasime jalga rannas. Hullult oli seekord rohutirtse igalpool ja kõik olid ikka päris pirakad.
Hülkari puhkekohal nautisime vaadet Tallinna lahele ja linnale. Uurisime mälestusmärki jne. Peale seda kimasime Rähnipessa, huvilised uurisid militaarmuuseumi. Mina jätsin selle seekord vahele ja kasutasin aega Petka ja Koljaga lobisemiseks 😀 😀
Peale muuseumi külastust kasutasime vaba aega metsas ja rannas luusimiseks. Kes korjas kaasa mõned seened, kes nosis marju. Ja oligi märkamatult päevake läinud. Kolja viskas meid sadamasse tagasi, kobisime kaatrile ja täiskäik kodupoole.
-
Naissaarel teatris
Seekordsel Naissaare käigul ühendasin meeldiva kasulikuga. Sai seenel-marjul käidud ja teatris kah. Sadamas kõigepealt sai ikka tervitatud nastikust sadamavahti. Siis autosse ja metsa luusima, vanas sõjaväeosas isegi vahitorn veel püsti ja sadade kaupa tühje konservikarpe. Eks sellel konservikarpide kogumisel oli ka mingi praktiline väärtus. Need riputati tavaliselt väeosa piirava traataia külge siis oli kuulda kui keegi vastu aeda läks. Kolisesid hirmsasti 😀 😀
Käigult korjasime seeni ja marju. Neid ikka jätkub Naissaarel.
Luusisime vahepeal natuke rannas kah. Päris huvitav känd vedeles rannas, nagu väike sauruse pea 😀 😀
Vaatasime üle ka kivikuhjad metsas. Nendest graniitkividest oleks pidanud saama Peeter Suure merekindluse osad. Kahjuks jäi see ehitus seisma. Kivikuhjad metsas on muljetavaldavad kõik on ilusti nagu riita laotud ehituse ootel.
Õhtul kimasime autoga Omari küüni poole teatrisse. Vahepeal tuli rongile teed anda 😀 😀 Petka transportis teatrihuvilisi Rähnipessa 😀 😀 Teater oli päris ok ja saal, see tähendab küün oli rahvast täis. Peale teatrielamust viuh kordonisse sauna ja kotile.
-
Jaanipäev Naissaarel
Sõbrad kokku ja seekord jaanitulele Naissaarel. Kohale jõudes kolisime kordonisse. Saun küdema ja ise tsillima. Plix niikaua käis kaameraga ümber majade ja pildistas lilli 😀
Luusisime vähe rannas kah, leidsime kinga kujulise kivi 😀 Sai üle kontrollitud ka tuulegeneraator ja radarimast. Turnisime vähe ka vanas piirivalve vaatetornis. Seejärel käisime uurisime kas jaanituld teeme majaka juures või kobime Petka juurde Rähnipessa. Otsustasime siiski majaka juurde jääda, see oli üle õue ja käsitsi pärast kotile minna polnud kaugel 😀 ja saun on ka siinsamas.
Rannas vaated on ikka ülihead….
Päeval sai majaka otsast kontrollitud kas ikka jaanituleks on kõik valmis 😀 Oli küll valmis ja kogunesime vaikselt Kolja juurde teele 😉 Teed tehti ikka traditsiooniliselt samovariga 😀 😀 Lõpuks panime lõkkele kah tule otsa. Maitstud sai kah grillitud lambaliha, kasuka maitset ei olnudki 😀
Pidu läbi ja täiskäik kodu poole
-
10 aastat õnnetusest Naissaarel
Sel aastal saab 10 aastat sellest kui ühel Naissaare matkal juhtus õnnetus hooletu matkajuhi pärast. Surma sai üks inimene ja teine sai raskelt viga. Mind alati hämmastab see mõningate “matkajuhtide” pohhuism turvalisuse osas. Loomulikult võib igal pool ja igaühega juhtuda õnnetus aga kui sul on võimalus seda õnnetust vältida elementaarsete ohutusreeglitega siis tuleb seda ju teha. Aga noh tundub, et mõne puhul raha ei haise ja üritatakse seda kliendilt kätte saada igal võimalikul juhul. Sõna otseses mõttes ohutusreegleid rikkudes. Miks on vaja turnida grupiga kohas kust on võimalus kukkuda 7-8 meetrit…. Tagantjärgi lugedes seda artiklit mis juhtunu kohta üllitati siis päris palju faktivigu esineb…
Kui mina puht juhuslikult kohale jõudsin ca 5 minutit peale juhtunut siis paanikas matkajuht seletas midagi ilmselt häirekeskusega. Ja vigastatute juures polnud hingelistki. Hämmastas see, et matkajuhil rippus vööl 2 raadiojaama jne aga ilmselt kasutada ta neid ei osanud. Lihtsalt edevuse pärast ilmselt kanti, et ägedam välja paista. Kui 5 minutit hiljem matkajuht isegi ei tea mitu vigastatut tal on ja ei oska häirekeskusele seletada siis parem ära vii matka läbi. Küsisin matkajuhilt kas häirekeskus on teadlik korrektselt juhtunust ja kas grupis meedikut on. Matkajuht vastas, et jah häirekeskus teab ühest aga meediku kohta grupis osanud midagi vastata. Ütlesin talle veel, et sul ju 2 vigastatut mitte üks, sellepeale oli vaikus majas. Helistasin ise üle häirekeskusele ja ütlesin, et 2 vigastatut on mitte 1.
Matkajuht passis üleval patarei otsas aga kogu grupp oli all teerajal. Vahtisid niisama suud ammuli. Küsisin siis grupilt kas äkki grupis on meedikut. Üks naisterahvas vastas, et ja tema on meditsiiniõde koolis. Küsisin mis sa seal rivis passid sul ju 10 meetri kaugusel 2 vigastatut….. Alles siis ärkas unest ja tormas uurima mis viga. Käsutasin rahvalt veel üleriideid seljast, et saaks vigastatuid katta. Külmal betoonil tuleb alajahtumine ruttu. Lõpuks said vigastatud kaetud riietega niipalju kui võimalik. Seejärel sebisin ruttu Ljoha sinna, et raiuda natuke rada sisse vigastatute transpordiks. Kopteriga sinna ligi ju ei saa, tuli kasutada autot järelhaagisega. Kohe olid kohal ka mõned piirivalvurid. Tegime kiirelt maandumisplatsi kopterile valmis. Ja kohe oli kopter kohal kah. Kahjuks ühte kannatanut päästa ei õnnestunud..
Siit loo moraal… Ära korralda kunagi asju kui sa ootamatuste puhul kaotad kontrolli asja üle….
