Tripid
Reisid kodu- ja välismaal, kolades mööda nurgataguseid ja ajaloolisi huvipunkte ning vaatamisväärsuseid.
-
Trip Venemaale 65a II MS vol.7
Hommikul varakult äratus, et jätkata väga tihedat ja asjalikku programmi. Hommikusöök söödud kobisime bussi ja algas sõit Kroonlinna poole. Esimene peatus oli maja juures kus kunagi elas Lydia Koidula. Sealt edasi läksime promenaadile Vaatasime Peetri kuju ja kolasime kaldapealsel. Sadamas oli hulga sõjalaevu näha aga neile ligi ei saanud enam. Eelmisel päeval oli külastus olnud. Uurisime veel Kroonlinna nulli, see oli täitsa paigas.
Promenaadilt läksime edasi üle rippsilla kiriku juurde. Merekirik oli remondis ja sisse ei saanud. Iseenesest on kirik külastust väärt aga sellest mõnes hilisemas blogis. Kolasime niisama väljakul ringi. Vaatasime erinevaid mälestusmärke ja igavest tuld kah. Igavese tule juures miski kohalik tattnokk põletas tule juurde toodud nelke. Ilmselt polnud sõjast kuulnud miskit. Kui Kroonlinn uuritud kimasime edasi Peterhoffi purskaeve vaatama.
-
Trip Venemaale 65a II MS vol.6
Peale Mannerheimi liini külastust jõudsime lõpuks Viiburisse. Kõigepealt külastasime seal kindlust. Hetkel küll remondi ja renoveerimistööde tõttu me igale poole luusima ei saanud aga muljetavaldav oli siiski.
Kindlus strateegiliselt päris hea koha peal, pisikesel saarel kus midagi muud ei olegi. Kindluse tornist oli päris hea vaade ümbrusele.
Peale kindluse külastust oli meil paar tundi vaba aega omal käel linnas luusida. Linnas isegi oma kuulsuste allee olemas 😀 😀 Kolasime mingis pisikeses kirikus ja turul. Kokkuvõtvalt pisike linnake kus midagi erilist ei ole aga niisama korra läbi käia tasub küll.
Lõpuks kogunesime kõik bussi ja kimasime Piiterisse tagasi.
-
Trip Venemaale 65a II MS vol.5
Levašovost edasi läks meie sõit hiirvaikselt, lihtsalt nii sünge oli see repressiivorganite töö. Eks kõigil olid oma mõtted sellest asjast. Veidi aja pärast jõudsime Mannerheimi liinile.
Liini asuti ehitama juba 20-ndatel, kuid rahu ajal jäi asi loomulikult soiku. Kiiruga klopsiti midagi kokku 1939 suurõppuste käigus. Paljud punkrid, mis olid planeeritud betoonist ehitati puust, palju jäi üldse ehitamata. Paljud miiniväljad jäid rajamata, kuna lihtsalt ei olnud piisavalt miine sellise pika rindejoone jaoks. Tankitõrjekahureid oli vähe ja neid kasutada üpris keeruline, kuna Soome maastik on künklik.
Varustuse toomine oli omaette probleem, kuna nappis veoautodest, liin asusus, aga baasidest kaugel. Soomlaste kõige kõvem trump selle liini juures olid just nimelt need suurõppused. Mehed said aega, et teha ettevalmistusi, tutvuda omavahel ja oma ülemustega, mängida läbi rünnakud, avastada nõrgad kohad jne.. Ilmselt pidas see liin venelasi kinni ainult tänu sellele, et soomlastel oli võitlusvaimu kaitsta kodumaad ja venelastel polnud väga kogemust sõdida.Muidugi huvitav oli see, et nagu buss kinni peab kuskil suva kohas metsa vahel nagu see Mannerheimi liin on ilmuvad kohe nagu maa alt igasugu turistinänniga kaubitsejad 😀 😀
-
Viikingilaeva vette laskmine
Muistsel ajal, siis kui veel linnusel katust ei olnud ja maod oskasid rääkida ilmus Viikingite külas linnuse kõrvale nagu nõiaväel viikingilaev. Nagu viikingitele kohane tuleb laev ruttu vette lasta ja retkele minna. Vööri uhke lohepea peab vaenlaste hulgas hirmu külvama 😀 😀
Kuidas sa kuival maal oleva laeva ikka vette saad kui mitte mööda renni libistades. Mõeldud tehtud.. jupp renni maha ja libedaks. Hülgerasva selleks siin küll ei kasutatud aga tänapäevane aseaine ja vesi läks kaubaks küll 😀 Kui ettevalmistused tehtud ja tööülesanded kätte jagatud hakkasid tublid viikingid laeva jõe poole lohistama. Asi töötas kui kellavärk. Tagantpoolt võeti renn uuesti üles ja eespool jälle maha ja nii jõeni välja. Ilmselt sama meetodit kasutades lohistasid viikingid omalajal rännakul olles laevu ühest veekogust teise.
Samal ajal kui laeva vaikselt jõe poole lohistati aitas üks usin koer jõge puhastada, et viikingid saaksid kohe rännakule minna 😀 😀
Lõpuks hakkas jõe kaldal laevanina paistma ja vees ta oligi. Meeskond laeva, pealik puhus sarve ja läkski sõiduks.
-
Trip Venemaale 65a II MS vol.4
Hommikul oli väljasõit varakult ja programm hullult tihe. Hakkasime liikuma Viiburi poole. Teel tuli õige mitu kultuuripeatust 😉 Esimene neist oli Levašovo. See on väga karm ja sünge koht….
Levašovos oli NKVD salajane matmispaik, kuhu maeti salaja umbes 50 000 sõjaeelsetel aastatel maha lastud inimest, nende seas üle 4000 eestlase. Kõrge planguga piiratud maalahmaka jube saladus sai avalikuks alles 1989 aastal.See on selline koht mille kirjeldamiseks puuduvad sõnad. Mina arvan, et iga eestlane kes käib Peterburis võiks käia ka siin… vaadata oma silmaga..
-
Trip Venemaale 65a II MS vol.3
Hommikul varakult üritasime saada palee väljakule. Õnneks oli meil hotellist sinna otseliin, sest metroos oli hull tunglemine. Metroorongid tundusid olevat kummist, kõik mahtusid kuidagi märkamatult ära. Lõpuks saime kohale, rahvast oli juba nii palju, et ega miskit head paraadi vaatamise kohta polnud võimalik saada. Kõik kohad olid täis, isegi aia pealsed 😀 😀
Lõpuks hakkas paraad peale. Üle rahvamassi peade sai isegi mõned pildid tehtud. Nagu paraadil ikka olid kohal ka mõned veteranid. Huvitav on see, et mingit propaganda esinemisi ei olnud. Teavitati ainult, et nüüd algab ja siis nimetati need väeosad kes just üle väljaku marssisid või sõitsid. Nagu viimased olid ära sõitnud oligi põhimõtteliselt läbi.
Mis muidugi veel oli kummaline, et kohe peale paraadi köeti saluut taevasse 😀 😀 Keset päeva… aga õnneks oli sombune ilm ja fotokat saab vähe sättida, et saluudist paar pilti kah saada 😀 Rosta sammastele pandi ka pidupäeva puhul tuli otsa
Peale saluuti läksime kolasime vähe muuseumites. Selle päeva puhul olid muuseumid tasuta 😉 Kolasime natuke Kahurväe muuseumis, mis on Jänesesaare vastas. Muuseum on hiidsuur ja selle külastamiseks tuleb ikka aega palju varuda. Meie kolasima natuke maja ees eksponaatide vahel ja viskasime kiire pilgu sisse ka.
Muuseumis sees on korruste kaupa eksponaate mida vaadata. Ma varem ei teadnudki, et gaasimaskid olid olemas peale inimeste ka koertele 😀
Peale Kahurväe muuseumi kiirvisiite läksime Jänesesaarele. Seal ka hullult palju ägedaid muuseume. Seal saab ka helikopterisõitu linna kohal teha. Ei hakanud minema kuna rahvast oli järtsus hullult. See atraktsioon jäi tulevikku 😀 Jänesesaarel on rahapaja nurga taga äge peldikubuss. See täiesti toimib. 😀 Käisime kasemattides uurisime tsaari venemaa poliitvanglat.
Peale poliitvangla jõudsime käia veel piinariistade muuseumis. Inimeste fantaasial selles osas vist piire ei ole…. Muidugi eksponeeritud ka voorusevööd 😀 nii naistele kui meestele. Huvitab muidugi miks naistel number 2 südame kujuline aga meestel risti kujuline 😀 😀 ja kuidas urruaugu peale sooritust puhtaks sai 😀 Lõpuks läksime viskasime jänesele paar münti ja oligi päevake läbi.
-
Trip Venemaale 65a II MS vol.2
Piiteris oli meil juba broneeritud laevasõit Neeval ja kanalitel. Seda võimalust soovitan Peterburis igal juhul kasutada. Näeb ja kuuleb palju põnevat.
Kui Neeval laevareis tehtud oli edasine programm külastada Peterburi Jaani kirikut. Seda oli äsja hakatud taastama aga meid lubati objektile luusima. Nüüdseks on see kirik nii pühakoda kui kontserdipaik. Olen seal juhtumisi käinud nii mitmelgi kontserdil. Peale kiriku külastust sõitsime hotelli.
Kui olime sisse kolinud jätkus programm vaba ajaga. Luusisime Mööda Nevski prospekti ja Neeva kaldapealset.
Käisime suveaias ja Smolnõi juures. Lootsime Vovkat näha Smolnõi aknal aga ei midagi 😉 Kesklinna väga ei trüginud kuna 09.05 olid planeeritud suured pidustused ning paraad ja seetõttu turvalisuse huvides kesklinn natuke piiratud liikumisega. Kuna meie programm oli nagunii paraadi ja muud külastada siis jätsimegi selle õigeks päevaks 😀
Enne hotelli kotile minekut vaatasime veel igavest pirakat malmsilda. Sillad on ka Piiteris ägedad ja enamus käivad lahti ka. Vot miljon korda olen piiteris käinud aga kordagi pole veel saanud ise sildade avamisele 😀 😀 Kobisime kotile, et välja puhata homseks paraadipäevaks 😀
